Vana - Rooma referaat (2)

VANA- ROOMA
referaat
Juhendaja :
Vormistas:

Sisukord

Sisukord 2
1. Rooma Impeerium 3
1.2 Etruskid : 3
2. Riigikorraldus 4
2.1 Seisused kuningate ajal: 4
2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: 4
2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal: 5
3. Provintsid 5
4. Ühiskond ja eluolu 5
4.1 Lõbustused: 6
4.2 Linnad: 6
4.3 Ehituskunst : 6
4.4 Religioon : 6
4.5 Haridus : 7
4.5 Haridus: 7
5. Ristiusu sünd 7
5.1 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas: 7
5.2 Kristluse teke: 7
5.3 Kristluse levik: 8
5.4 Kristlased ja Rooma 8
6. Kasutatud kirjandus 9
7. Lisad 10
7.1 Lisa nr. 1 10
7.3 Lisa nr. 3 11
7.4 Lisa nr. 4 11

1. Rooma Impeerium

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik mis eksisteeris vanaajal, mis sai alguse Itaalia linnast Roomast . Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 – 117 ). Impeeriumisse kuulusid:

• Britannia (Inglismaa),
  
• Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland , Luksemburg , Šveits, osa Saksamaast)
  
• Hispaania ,
  
• Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania , Bulgaaria, Serbia , Horvaatia, Sloveenia ),
  
• Daakia ( Rumeenia ),
  
• Makedoonia ,
  
• Ahhaia (Kreeka),
  
• Väike- Aasia ,
  
• Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan , osa Iraaki , Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan),
  
• Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist),
  
• Kogu Põhja-Aafrika rannik ( Maroko , Alžeeria, Tuneesia , Liibüa ja Egiptus )
  

Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas . Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal.
Lisa 1.

1.2 Etruskid:

Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad , veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks.

2. Riigikorraldus

Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks.

• Sugukonnas oli umbes 300 liiget.
  
• 10 sugukonda = kuuria .
  
• 10 kuuriat = hõim e triibus .
  
• 3 triibust = Rooma rahvas
  

Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi , sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi.

2.1 Seisused kuningate ajal:

• Patriitsid – auväärsed kodanikud.
  
• Plebeid – lihtrahvas .
  
• Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest.
  

1) ratsanikud – jõukamad
2) proletaarid – vaesed

2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:

Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid . Magistraad jagunes kuueks:

• konsulid ,
  
• preetorid ,
  
• tsensorid ,
  
• diktaator ,
  
• rahvatribüünid,
  
• kvestor .
  

Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid.
Preetorid võisid konsuleid asendada , neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad.
Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma.
Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele.
Kvestor oli rahaasjade ajaja. Riigikassa.

2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:

Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. Loobuti rahvakoosolekutest.
Tegelik riigijuht oli keiser . Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja , tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.

3. Provintsid

Provintside valitsemise taktika oli „Jaga ja valitse“. Provintse oli kaks, mis omakorda jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid.
Idaprovintsid: Lääneprovintsid

• Süüria, ○ Hispaania,
  
• Väike-Aasia, ○ Gallia
  
• Egiptus; ○ Põhja-Aafrika
  
• Kreeka ○ Britannia
  

Rooma õigus:
Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale . Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest . Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.Protsessi korrektsus . Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia . Õigusteaduse algus.

4. Ühiskond ja eluolu

Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud.
Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid , keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased . Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud .
Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk.
Orju kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused . Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid end vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks.
Perekond oli patriarhaalne . Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased.

4.1 Lõbustused:

Avalikud mängud: Gladiaatorite võitlused oli komme etruskitelt. Gladiaatorid olid orjad . Rajati amfiteatreid kus neid peeti, tuntuim on Colosseum Roomas.
Hobukaarikute võidusõidud toimusid hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Igal võistkonnal oli oma kindlad pooldajad . Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus Roomas. Merelahingud etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne . Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised.
Lisad 2, 3 ja 4.

4.2 Linnad:

Kesririigi alguseni oli linnaehitus ilma planeeringuta. Majad olid puust ja tellisest. Aegajalt käisid üle laastavad tulekahjud . Keisririigi algul oli linnal sihipärane ehitus.
Foorum oli linna ja impeeriumi sümboolne keskus. Panteon oli jumalate tempel. Ka kanalisatsioonisüsteem oli olemas, see juhtis reoveed Tiberisse. Termid olid avalikud saunad . Nendest kujunesid puhkeasutused, isegi vaesed olid seal teretulnud. Korruselamud olid odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad olid vaeste majutamiseks. Allkorrusel olid poed , töökojad ja söögikohad. Üleval üürikorterid. Üürimajad olid ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata.

4.3 Ehituskunst:

Vabariigi ajal olid kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis oli kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehituses. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega.

4.4 Religioon:

Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius , kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt.
Jupiter – Zeus , Mars – Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno – Hera , Neptunus – Poseidon , Pluto –Hades, Ceres – Demeter , Prosepina –Persephone, Minerva – Athena , Apollo – Apollon , Diana – Artemis , Mercurius – Hermes , Venus – Aphrodite , Baccus –Dionysus, Saturnus –Kronos, Vesta – Hestia .
Preestrid olid riigiametnikud . Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest.
Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud.

4.5 Haridus:

Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk oli saada avaliku elu tegelaseks. Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunsti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus oli täiesti olemas.

4.5 Haridus:

Laste kasvatamine oli pere peamine ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste puhul oli kõuge praktilisem sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk oli saada avaliku elu tegelaseks. Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunsti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus oli täiesti olemas.

5. Ristiusu sünd

5.1 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas:

Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused olid sageli põimunud. Itaalias oli Bacchuse kultus . Austati ka Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horose last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaema Jeesuslapsega. Riitusi peeti kitsas ringis , osalesid vaid pühendatud.

5.2 Kristluse teke:

Rooma võimu all oli Palestiina , kus usk oli monoteistlik . Nad uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust.

5.3 Kristluse levik:

Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid . Kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus . Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht oli piiskop või presbüter.

5.4 Kristlased ja Rooma

Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis.

6. Kasutatud kirjandus

- Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, Vanaaeg . 2006, lk 136 – 134.
- http://famouswonders.com/wp-content/gallery/colosseum-of-rome/inside-the-colosseum.jpg
- http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationRomanEmpire.png
- http://davidderrick.files.wordpress.com/2009/10/tiber.png
- http://www.markville.ss.yrdsb.edu.on.ca/projects/classof2008/chong2/vlee/230_026c.jpg

7. Lisad

7.1 Lisa nr. 1

7.2 Lisa nr. 2

7.3 Lisa nr. 3

7.4 Lisa nr. 4

11