Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uurimustöö Mikrolaineahjud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas töötab mikrolaineahi. http://www.tarbijakaitse.ee/print.php ?
 
Säutsu twitteris
Lauka Põhikool





MIKROLAINEAHJUD

Lõputöö
Markus M


Juhendaja Riina Leet






Pärnu 2008

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. ELEKTROMAGNETLAINED . 4
1.1.Mõiste 4
1.2.Jaotus 5
2.AJALUGU 7
3. MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE. 8
3.1.Ehitus. 8
3.2.Tööpõhimõte 9
4.KATSED 11
4.1.Mikrolaineahju omadused 12
4.2.Mikrolaineahjudes keelatud olevate ainete käitumine. 16
4.3.Muud katsed. 17
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 23
MICROWAVE OVENS. SUMMARY. 24

SISSEJUHATUS


Oma lõputöö teemaks valisin mikrolaineahjud, kuna viimastel aegadel on seda teemat palju hakatud kajastama meedias. Kuigi meedia keskendub pigem tervislikele aspektidele, tekkis minul huvi tehnilise poole vastu: kuidas mikrolaineahi töötab ning mis juhtub erinevate ainetega mikrolainete mõjul. Tekkis küsimus, et miks soojeneb ahjus ainult sinna asetatud toit, mitte aga ahju seinad. Samuti pakkus huvi mis juhtub metalli või munaga mikrolaineahjus , kuna need on kasutusjuhendites vastunäidustatud, ning väidetavalt lasi mu onu mikrolaineahjus muna keetes sellelt ukse eest.
Töö annab ülevaate mikrolaineahju ajaloost ning kirjeldab mikrolaineahju ehitust ning tööpõhimõtet. Töö eesmärk on uurida läbi katsete mikrolaineahjude omadusi ning teha kindlaks mikrolaineahjude kasutusjuhendites olevate keeldude olemusi. Samuti vaatlen töös erinevate ainete käitumist ning omaduste muutumist mikrolainete mõjul.
Oma töös tuginen erinevatele artiklitele ning füüsika õpikutele. Katsed viisin läbi Tartu Ülikooli Füüsikahoones.

  • ELEKTROMAGNETLAINED.


  • Mõiste


    Elektromagnetlained on ruumis vabalt levivad lained, mis koosnevad võnkuvatest magnet- ja elektriväljadest. Neil on suur sageduste vahemik ning võime levida kõikides keskkondades , ka vaakumis (sõltuvalt elektromagnetlainete sagedusest võivad lained keskkonnas neelduda ning põhjustada sellega temperatuuritõusu antud keskkonnas). Kui vabad elektronid aeglustuvad või kiirenevad, nt põrgete tagajärjel, kiirgub raadiolaineid ja vähesel määral röntgenkiiri. Kõik kiirgused peale raadiolainete sähvatavad pigem juhuslike impulssidena, nn. footonitena, kui püsiva voona. (Oxlade et al 1997: 44)
    Elektromagnetlaine omadusi, tekkimist ja levimist kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Vaakumis on elektromagnetlainete kiirus c=2.99792458 x 108 m/s. Monokromaatset elektromagnetlainet iseloomustavad sagedus ning lainepikkus . (ENE 1987: 524)
    • Maxwelli esimene võrrand kirjeldab seda, et elektrivälja tekitavad laengud ja et selle välja jõujooned algavad ja lõpevad laengutel.
    • Teine võrrand postuleerib magnetvälja jõujoonte kinnisust ehk magnetlaengute puudumist. Magnetvälja jõujooned ei alga ega lõpe kusagil (nad on kinnised). Seepärast nimetataksegi magnetvälja pöörisväljaks.
    • Kolmas võrrand väidab, et magnetvälja tekitab elektrivool , kusjuures voolu all mõledakse mitte ainult tavalist laengute voogu, vaid ka Maxwelli avastatud nihkevoolu. See võrrand üldistab koge Ampére’i elektrodünaamika.
    • Neljas võrrand kajastab Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust- elektrivälja tekkimist magnetvälja mõjul. Vastavalt sellele võrrandile tekitab muutuv magnetväli muutuva elektrivälja ja vastupidi. Tekib pööriselektriväli. (Ugaste 1998: 18)

  • Jaotus


    Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen kiirteks (x- rays), ultraviolettkiirguseks (UV), nähtavaks valguseks(visible spectrum), infrapunakiirguseks(IR) ja raadiolaineteks ( Clark 1997: 44). (Joonis 1)
    Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala. (Ronan 2007)

    Raadiolainete allikaks on võnkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad. Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning γ – kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine . ( Voolaid 2005: lk 2-3)
    Röntgenkiired - Röntgenkiired on elektromagnetlained, mis läbistavad gaase , põhjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi. Neid kiiri tekitatakse röntgenkiirtetorudes ning neil on palju rakendusi, näiteks meditsiini asutustes kasutatakse röntgenkiirte omadusi luumurdude, vms tuvastamiseks. (Oxlade et al 1997: 44)
    Ultraviolettkiirgus - UV-kiirguse moodustavad elektromagnetlained, mis tekivad näiteks siis, kui elektrivool läbib ioniseeritud gaasi kahe elektroodi vahel. Neid kiirgab ka Päike, kuid maapinnale jõuab neist vaid väike osa, enamus nimelt kulutab oma energia õhuaatomite ioniseerimisele või neelatakse osoonikihi poolt. Väikesed UV-kiirguse hulgad on elu seisukohalt olulise tähtsusega, kuid suuremad kogused on pigem ohtlikud. ( Ibid : 44)
    Raadiolained - Elektromagnetlained, mis tekivad, kui elektriväli paneb vabad elektronid antennis võnkuma. Võnkumiste sageduse määrab väli, mis tähendab, et lained tekivad korrapärase voona, mitte juhuslikult. Neid laineid kasutatakse muuseas sidepidamiseks suurte vahemaade taha. (Ibid: 44)
    Mikrolained - Mikrolainete all mõistetakse raadiolaineid sagedusvahemikus 1–300 GHz ehk siis lainepikkusega 30cm-st 1mm-ni, harilikus mikrolaineahjus kasutatakse kiirgust sagedusega 2,45 GHz ( Sepp , T 2007).
    Mikrolained ei ole piisavalt suure energiaga ehk nende sagedus on liiga väike, et omada ioniseerivat mõju, mis muudab aine keemiliselt aktiivsemaks, ning ei ole seetõttu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Uurimustöö Mikrolaineahjud #1 Uurimustöö Mikrolaineahjud #2 Uurimustöö Mikrolaineahjud #3 Uurimustöö Mikrolaineahjud #4 Uurimustöö Mikrolaineahjud #5 Uurimustöö Mikrolaineahjud #6 Uurimustöö Mikrolaineahjud #7 Uurimustöö Mikrolaineahjud #8 Uurimustöö Mikrolaineahjud #9 Uurimustöö Mikrolaineahjud #10 Uurimustöö Mikrolaineahjud #11 Uurimustöö Mikrolaineahjud #12 Uurimustöö Mikrolaineahjud #13 Uurimustöö Mikrolaineahjud #14 Uurimustöö Mikrolaineahjud #15 Uurimustöö Mikrolaineahjud #16 Uurimustöö Mikrolaineahjud #17 Uurimustöö Mikrolaineahjud #18 Uurimustöö Mikrolaineahjud #19 Uurimustöö Mikrolaineahjud #20 Uurimustöö Mikrolaineahjud #21 Uurimustöö Mikrolaineahjud #22 Uurimustöö Mikrolaineahjud #23 Uurimustöö Mikrolaineahjud #24 Uurimustöö Mikrolaineahjud #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Uurimustööks vajalik teada
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    83
    doc
    Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
    31
    rtf
    Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
    29
    doc
    Põhivara füüsikas
    28
    doc
    põhivara aines füüsikaline maailmapilt
    36
    doc
    Elektromagnetism
    477
    pdf
    Maailmataju



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun