Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkep
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usul
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
Purity Standards; 5. Lahuste valmistamisel kasutasin ioonvaba vett; 6. Kasutatavad gaasid atsetüleen ja argoon firma AGA; 7. pesulahusena kasutasin 2,5% Decon 90 lahust; 8. pesuhappeks kasutasin 1 mol/L lämmastikhapet; Seadmed ja vahendid 1. Klaas ja plastnõusid, mis on metallivabad ( mitte pruunist klaasist); 2. AA-spektrofotomeeter SpectraAA 220F ( Varian, Austraalia); 3. Mikrolaine mineralisaator AntonPaar Multiwave 3000; 4. MilliQ Water System, Millipore filtrid; 5. Kuivatuskapp OHGO 97; Sanyo Gallenkamp 6. Lahuste valmistamiseks kasutasin A-klassi kolbe ja pipette; 25 5.2 AAS külmauru meetod Hg määramiseks metoodika on ette nähtud metallide sisalduse määramiseks proovide sellest osast, mis lahustub happes. Proovi eeltöötlemise moodusena kasutatakse happeseguga
Kõik kommentaarid