100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 61 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hodemann
Õppematerjali autor
1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l
1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l
1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l
vahel. F=k*I1*I2/d Lorentzi jõud: risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0, seetõttu magnetväli ei muuda liikleva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B ehk Fl=q*v*B*sina, kus a on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Aine mõju magnetväljale: ained võivad nii tugevdada, kui ka nõrgendada välist magnetvälja. Valem: Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn
nihutatud asendi. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaalu-asendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Suhteline dielektriline läbitavus Suhteline dielektriline läbitavus on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad vm-vastastikmõju jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. =0/ >1 Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivatestingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Seega neil on olemas mäluefekt. N: kvarts, mirofonides Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt
Füüsika konspekt 1. Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, mill
metallidel. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nimetatakse n – pooljuhtideks. Pooljuhte, kus valdavaks on aukjuhtivus nimetatakse p – pooljuhtideks. Lisanditega võime muuta juhtivust: Doonorlisandid – muudavad valdavaks elektronjuhtivuse. Aktseptorlisandid – muudavad valdavaks aukjuhtivuse. 4) Optika põhiseadused. Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused. Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Põhiseadused: 1. Valguse sirgjoonilise levimise seadus - valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. 2. Valguskiirte sõltumatuse seadus - valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist 3
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid