Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Optilised omadused ja optilised materjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ristlained ei interfereeru?
  • Kuidas on valguse intensiivsus ja elektrivälja amplituudväärtus seotud?
  • Mille poolest erinevad lineaarselt ja elliptiliselt polariseeritud valgus?
  • Kuidas teha kindlaks ringpolariseeritud valgust?
  • Mis on kiirguse spekter?
  • Kuidas võiks Brewsteri seaduse tuletada?
  • Mis on optiline käiguvahe?
  • Mis on optiline kompensatsioon?
  • Miks ristlained ei tekita vaatlusekraanile interferentsipilti?
  • Mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks?
  • Mis ei saa valguskiirt teha lõpmata peenikeseks?
  • Miks seda meetodit kasutatakse?
  • Mida tähendab pinnaplasmon?
  • Kuidas ta tekib?
  • Mis sarnasused ja erinevused Kretchmanni ja Otte eksperimendiskeemide vahel?
  • Mis on Doppleri efekt?
  • Mis on Cherenkovi kiirgus?
  • Mida tähendab superlääts?
  • Mida tähendab transformatsioonioptika?
Optilised  omadused ja optilised materjalid  Version : 30. aprill  2018  
Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest  materjalidestKüsimuste vastused 
tuleb  esitada  kodutööna  6.  mail   aadressile   [email protected].  Eksamil  tulevad   samade   küsimuste 
analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid 
vastuseid  (kõik  vastused  on  konspektist  leitavad).  Eksamist  peab  saama  vähemalt  51%.  Kodutöö 
koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 
1.  Sissejuhatus. 
2.  Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 
2.1 Elektromagnetlainete olemus. 
2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 
2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 
2.4 Lineaarselt  polariseerutud  valgus 
2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 
2.6 Loomulik valgus 
2.7  Rakendus : Polarisaator  
2.8 Malus seadus 
2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 
2.10  Polariseeritud  valguse analüüs 
2.11 Elektromagnetlainete skaala 
2.12 Kiirguse  spekter ja selle mõõtmine 
 
3.  Valguse   murdumine   ja  kulgemine.  Optiline   teepikkus .  Optiline  käiguvahe.   Interferents
Rakendused
3.1 Valguse levimise  mehhanism  optiliselt homogeenses keskkonnas 
3.2 .Valguse murdumine ( Snelli  seadus) 
3.3  Fermat  printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 
3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 
3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 
3.6 Valguse  interferents:  mis  tingimused  peavad  olema  täidetud  interferentsipildi 
tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 
3.7 Rakendus: GRIN läätsed 
 
4.   Neeldumine  ja hajumine . Rakendused 
4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer’-Lamberti seadus. 
4.2 Läbilaskvustegur. 
4.3 Valguse hajumine. 
4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 
4.5  Virtuaalne  meetod valguskiire diameetri  väiksemaks muutmiseks. 
4.6  Rayleigh  hajumine kui pingete indikaator. 
4.7 Rakendus:  Rayleigh   hajumise   kofokaalsel  detekeerimisel  põhinev  klaasi  pingete 
mõõtmise meetod. 
 
5.  Valguse  peegeldumine . Rakendused. 
5.1  Fresneli valemid (peegeldumiskoefitsiendid). 
5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine. 
 
6.  Footonkristallid: valguse mõjutamine perioodiliste struktuuridega  
6.1 Sissejuhatus. Footonkristallide  kontseptsioon
6.2 Difraktsioonvõre ja footonkristalli värvuse tekkimise võrdlus 
 

6.3 Footokristallide valmistamise  tehnoloogiad : litograafia 
 
7.   Metall  kui optiline materjal: Pinnaplasmonid 
7.1 Sissejuhatus. 
7.2 Tööpõhimõte. 
7.3 Kretschmanni eksperimendiskeem. 
7.4 Otto eksperimendiskeem. 
7.5 Mõõteseadme ehitus. 
7.6 Rakendused. 
 
8.  Optilised metamaterjalid. 
8.1 Sissejuhatus 
8.2 Ülevaade tehislikest optilistest materjalidest 
8.3 Negatiivne murdumisnäitaja 
8.4 Valguse levimine vasakukäelistes materjalides 
8.4.1 Doppleri efekt 
4.4.2  Vavilov -Cherenkovi efekt 
8.5 Vaselego-Pendry lääts 
8.6 Optiline  peitmine  
8.7 Transformatsioonioptika 
8.8 Näiteid metamaterjalidest 
 
9.  Vedelkristallid. Rakendused. 
9.1 Sissejuhatus. 
9.2 Vedelkristall-kompensaator.  
1   SiSSEJUHATUS 
Valguse  ja  aine  vahelise  vastastikmõju  uurimisega  on  inimkond   tegelenud   juba  üle  kolme  tuhande 
aasta.  Nii   vanaks   hinnatakse  Assüüriast  leitud   vanimat   läätse.  Hiljem  on  optika  arengu  mootoriks 
olnud  astronoomia  ja  vajadus   optiliste   vaatlusseadmete  järele.  Vaatamata  valguse  uurimise  pikale 
ajaloole,  on  tänapäevane  teooria  kujunenud  viimase   paarisaja   aastaga.  Suurima  läbimurde  tegi  19. 
sajandil  James  Clerk  Maxwell,  kes  uurides  elektri-  ja  magnetvälju  avastas  nendevahelised  seosed, 
mida tänapäeval tuntakse kui  Maxwelli  võrrandeid. Analüüsides oma võrrandite lahendeid  vaakumis
jõudis  ta  järeldusele,  et  valgus  on  elektromagnetlaine,  mida  saab  kirjeldada  lainevõrrandiga.  Kui 
varasemalt  kirjeldati  valguse  levikut  keskkonnas,  mis  vaadeldavas  spektri  piirkonnas  on  läbipaistev, 
optilist   tihedust  väljendava  murdumisnäitaja  n  kaudu,  siis  Maxwell  näitas,  et  murdumisnäitaja 𝑛 =
 𝜀𝜇 on otseselt seotud aine omaduste  aine dielektrilise ε ja  magnetilise  μ läbitavusega.  
1887.  aastal  uuris   parun   Rayleigh  (John  William  Strutt)  põhjalikult  läbipaistvaid  kihilisi  struktuure, 
mille  kihtidel  on  erinevad  murdumisnäitajad.  Ta  avastas,  et  sellisel  materjalil  on  erilised  optilised 
omadused,  mis  tulenevad  mitmekordselt  peegeldunud  lainetest  ning  nende  interferentsist. 
Lihtsamad  näited  sellistest  struktuuridest  on  peegeldumisvastane  ja  kõrge  peegelduvusega  kate. 
Peegeldumisvastase  katte murdumisnäitaja peab olema väiksem kui ainel, millele  ta  kantakse,  ning 
kihi  paksus  veerand  pealelangeva  kiirguse  lainepikkusest  katte   materjalis .  Nii  toimub   kiirte  
peegeldumisel  pealmiselt  kilelt  ning  katte  ja  alusmaterjali   piirpinnal   interferentsi  tõttu 
 

tagasipeegelduse  kustutamine.  Sellele  lisaks  avastas  ta,  et  kindla  sagedusega  valguse  jaoks  saab 
disainida  sellise  struktuuri,  kus  valgus  peegeldub  täielikult.  Selliselt  perioodiliselt  korrastatud 
tehislikke 
struktuure, 
mida 
valmistatakse 
valdavalt 
dielektrikutest, 
hakati 
kutsuma 
footonkristallideks.  Nende  kihtide  periood  on  tavaliselt  samas  suurusjärgus  pealelangeva 
elektromagnetlaine lainepikkusega. Laine levimise iseärasusi footonkristallides saab selgitada Braggi 
hajumisega perioodilises struktuuris. 
Enne  Maxwelli  käsitlust  arvati,  et  murdumisnäitaja,  mis  on  defineeritud  kui  aine  optiline  tihedus, 
saab  omada  vaid  positiivseid  väärtuseid.  1968.  aastal  avaldas  Viktor  G.  Veselago  artikli,  kus  ta 
analüüsis  valguse  käitumist  hüpoteetilises  aines,  millel  on  negatiivne  dielektriline  ja  magnetiline 
läbitavus, ning jõudis järeldusele, et  faasikiirus  ja energia leviku suund on sellises aines vastupidised. 
Sellest  tulenevalt  saaks  sellist  ainet,  millele  Veselago  omistas  termini  „vasakukäeline  materjal“, 
nimetada „negatiivse  murdumisnäitajaga  aineks“.  Tollal  jäid  tema  tulemused suurema vastukajata, 
kuna sellised materjale ei eksisteerinud.  
Vasakukäeliste  materjalide  ehk  metamaterjalide  valmistamine  optilisest  pikema  lainepikkusega 
elektromagnetkiirguse  jaoks  on  saanud  võimalikuks  alles  viimasel  paarikümnel  aastal.   Tasapisi  
nihkuvad  struktuuride  mõõtmed  väiksemaks  ja  lainepikkused  lähemale  optilisele  piirkonnale.  Selle 
tõttu on huvi teema vastu viimaste aastatega pidevalt suurenenud.  
Metamaterjale   defineeritakse   raamatutes  ja  artiklites  erinevalt.  Kreeka  keeles  omab  sõna  „meta“ 
tähendust „üle“. Erinevad autorid on üksmeelel, et metamaterjalide näol on tegemist materjalidega, 
mis  erinevad  tavalistest  materjalidest  oma  omaduste  poolest  ning  neid  saab  luua  ainult  tehislikult. 
Negatiivse  µ  ja  ε  metamaterjalide  kohta  kasutatakse  ka  termineid:  vasakukäelised,  negatiivse 
murdumisnäitajaga  ja   topelt   negatiivsed  materjalid.  Nende  mõistete  tagamaid  tutvustatakse 
lähemalt järgmises peatükis. 
Metamaterjale  valmistatakse  tehislikest  struktuuridest,  mille  mõõtmed  on  ligikaudu  suurusjärgu 
võrra  väiksemad  pealelangeva  elektromagnetlaine  lainepikkusest.  Seejuures  võib  footonkristalliline 
struktuur käituda metamaterjalina, kuid mitte kõik footonkristallid ei ole metamaterjalid. Laine leviku 
kirjeldamiseks  metamaterjalides  kasutatakse  makroskoopilisi  parameetreid  nagu  dielektriline  ja 
magnetiline  läbitavus,  mille  väärtused  olenevad  tugevalt  materjalide  struktuurist.  Nii  on  võimalik 
saavutada ka negatiivseid väärtuseid ja selle tulemusena tekitada negatiivset murdumist. Negatiivset 
murdumist  käsitleme  põhjalikumalt  järgmistes  peatükkides.  Üldisuse  huvides  märgime  ära,  et 
negatiivset murdumisnäitajat on võimalik saavutada ka kiraalsetest elementidest  koosneva  struktuuri 
(nn  kiraalne  metamaterjal) abil, kuid see  temaatika  jääb väljapoole antud töö raamidest.  
kiraalsus   –  asmümeetira  (sümeetira  puudumise)  viis,  kus  objekt  või  süsteem  ei  ole  identne  oma 
peegelpildiga. 
 
 

2   ELEKTROMAGNETKIIRGUS 
2.1Elektromagnetlainete olemus 
 
 
 
 
 

2.2 Elektromagnetlainete tekitamine 
Poyntingi  vektor  näitab elektromagnetlaine energia levimise suunda. 
 
 
 

 
 
 
KÜSIMUS: 
1) Selgita lühidalt elektromagnetlainete  tekitamise  põhimõtet. (vähemalt 5 lauset). 
 
 
 

2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 
 
KÜSIMUS: 
2)  Kuidas  on  valguse  intensiivsus  ja  elektrivälja  amplituudväärtus  seotud?  Miks  pole  vaja 
teada  võrdeteguri  täpset  väärtust,  et  konverterida  elektrivälja  vektori  amplituudväärtus 
valguse intensiivsuseks. 
2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 
 
 
 

2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 
 
 
 
 
KÜSIMUS: 
3) Mille poolest erinevad lineaarselt ja elliptiliselt polariseeritud valgus? 
 

 
2.6 Loomulik valgus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

2.7 Rakendus: Polarisaator (lineaarselt polariseerud valguse tekitaja
 
2.8 Malus’ seadus 
 
(läbilaskesihiline  komponent  läbib polarisaatorit, läbilaskesihiga risti olev 
komponent neeldub). 
KÜSIMUS:  4)  Loomulikult  polariseritud  valgus  intensiivsusega  𝐼0  langeb  kolmest  ideaalsest 
polarsiaatorist  koosnevale  süsteemile.  Iga  järgneva  polarsisaatori  läbilaskesiht  on  pööratud 
𝜑=30°  võrra  võrreldes  eelmisega.  Mitu protsenti pealelangeva  valguse  intensiivsusest  läbib 
süsteemi? 
 
10 
2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 
 
 
 
 
11 
2.10 Polariseeritud valguse analüüs 
 
 
 
KÜSIMUS: 
KÜSIMUS: 5) Kuidas teha kindlaks ringpolariseeritud valgust? 
2.11 Elektromagnetlainete skaala 
 
 
 
12 
 
 
 
13 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
14 
2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 
 
 
 
 
15 
 
 
KÜSIMUS:  6)  Mis  on  kiirguse  spekter?  Kirjelda  lühidalt  spektri  mõõtmist  joonisel  2.14 
kujutatud  skeemiga
 
16 
2      VALGUSE  MURDUMINE  JA  KULGEMINE.  OPTILINE  TEEPIKKUS.  OPTILINE  KÄIGUVAHE. 
INTERFERENTS. RAKENDUSED. 

3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 
 
 
 
 
 
17 
 
 
3.2 Valguse murdumine (Snelli seadus) 
Valguskiirte sõltumatus seisneb selles, et lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Kiirte 
kõikumine ei sega neid jätkamast  levimist  üksteisest sõltumatult. 
 
Valguskiire langedes läbipaistva aine pinnale jaguneb kiir kaheks - peegeldunud ja 
murdunud  kiireks  (vt joonist). Nende kiirte suunad on määratud vastavalt peegeldumis- ja 
murdumisseadusega.  
 
Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale 
tõmmatud  normaal  asuvad ühes  tasandis . Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga: 
α̕ = α 
 
Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale 
tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis.  Langemis - ja murdumisnurgaga siinuste suhe on 
sin 𝛼
teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes 
= n
sin β
21  
 
 
Kui esimeseks keskkonnaks on  vaakum  (praktiliselt ka õhk), saame niisugusel viisil 
n
teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n
2
2, võime kirjutada 
 ning  murdumisseadus  
n1
sin 𝛼
n
võtab kuju 
= 2. 
sin β
n1
 
Sisuliselt  on  absoluutne  murdumisnäitaja  𝑛  määratud  valguse  levimise  kiirusega 
c
keskkonnas 𝑛 =  , kus 𝑐 on valguse kiirus vaakumis ning 𝑣 valguse kiirus antud keskkonnas. 
v
Mida  väiksem  on  valguse  levimise  kiirus  keskkonnas,  seda  suurem  on  selle  keskkonna 
absoluutne murdumisnäitaja.  
 
Lisaks   eelpool   toodud   seadustele   kehtib  kiirteoptikas  veel  valguskiirte  pööratavuse 
seadus, st kui peegeldunud või murdunud kiirtele  vastassuunas  lasta langeda teine kiir, siis 
see  läbib  sama  tee,  mis  esimenegi,  kuid  vastupidises  suunas.  Willebrord  Snel  van  Royen 
(1580-1626) oli hollandi astronoom ja  matemaatik . Murdumisseaduse avastas tegelikult Ibn 
Sahl (940-1000), kes oli pärsia füüsik, matemaatik ja optikainsener. 
 
18 
3.3 Fermat’ printsiip 
Valgus levib ühest ruumipunktist teise mööda sellist teed, mille läbimiseks kulutatud aeg on 
minimaalne. Pierre de Fermat /pjɛːʀ dəfɛʀˈma/ ( 1601 -1665) oli prantsuse matemaatik. 
 
Fermat printsiibil põhineb valguskiirte trajektoori arvutamine (Ray-tracing): 
 
3.4 Valguse täielik sisepeegeldumine 
Vaatleme   valguskiire  üle  üleminekut  hõredamast  keskkonnast  1  tiheda- masse   keskkonda  2 
(n1
Vasakule Paremale
Optilised omadused ja optilised materjalid #1 Optilised omadused ja optilised materjalid #2 Optilised omadused ja optilised materjalid #3 Optilised omadused ja optilised materjalid #4 Optilised omadused ja optilised materjalid #5 Optilised omadused ja optilised materjalid #6 Optilised omadused ja optilised materjalid #7 Optilised omadused ja optilised materjalid #8 Optilised omadused ja optilised materjalid #9 Optilised omadused ja optilised materjalid #10 Optilised omadused ja optilised materjalid #11 Optilised omadused ja optilised materjalid #12 Optilised omadused ja optilised materjalid #13 Optilised omadused ja optilised materjalid #14 Optilised omadused ja optilised materjalid #15 Optilised omadused ja optilised materjalid #16 Optilised omadused ja optilised materjalid #17 Optilised omadused ja optilised materjalid #18 Optilised omadused ja optilised materjalid #19 Optilised omadused ja optilised materjalid #20 Optilised omadused ja optilised materjalid #21 Optilised omadused ja optilised materjalid #22 Optilised omadused ja optilised materjalid #23 Optilised omadused ja optilised materjalid #24 Optilised omadused ja optilised materjalid #25 Optilised omadused ja optilised materjalid #26 Optilised omadused ja optilised materjalid #27 Optilised omadused ja optilised materjalid #28 Optilised omadused ja optilised materjalid #29 Optilised omadused ja optilised materjalid #30 Optilised omadused ja optilised materjalid #31 Optilised omadused ja optilised materjalid #32 Optilised omadused ja optilised materjalid #33 Optilised omadused ja optilised materjalid #34 Optilised omadused ja optilised materjalid #35 Optilised omadused ja optilised materjalid #36 Optilised omadused ja optilised materjalid #37 Optilised omadused ja optilised materjalid #38 Optilised omadused ja optilised materjalid #39 Optilised omadused ja optilised materjalid #40 Optilised omadused ja optilised materjalid #41 Optilised omadused ja optilised materjalid #42 Optilised omadused ja optilised materjalid #43 Optilised omadused ja optilised materjalid #44 Optilised omadused ja optilised materjalid #45 Optilised omadused ja optilised materjalid #46 Optilised omadused ja optilised materjalid #47 Optilised omadused ja optilised materjalid #48 Optilised omadused ja optilised materjalid #49 Optilised omadused ja optilised materjalid #50 Optilised omadused ja optilised materjalid #51 Optilised omadused ja optilised materjalid #52 Optilised omadused ja optilised materjalid #53 Optilised omadused ja optilised materjalid #54 Optilised omadused ja optilised materjalid #55 Optilised omadused ja optilised materjalid #56 Optilised omadused ja optilised materjalid #57 Optilised omadused ja optilised materjalid #58 Optilised omadused ja optilised materjalid #59 Optilised omadused ja optilised materjalid #60 Optilised omadused ja optilised materjalid #61
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hodemann Õppematerjali autor
Konspekt "Optilised omadused ja optilised materjalid".

Sarnased õppematerjalid

KT3
10
pdf

KT3

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Kategoriseerimata
Insenerifüüsika 3-KT kordamisküsimused 2022
10
pdf

Insenerifüüsika 3. KT kordamisküsimused 2022

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Füüsika
Insenerifüüsika 3-Kontrolltöö kordamisküsimused
10
pdf

Insenerifüüsika 3. Kontrolltöö kordamisküsimused

1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l

Füüsika
Füüsika 2-kursuse eksamiks kordamine
10
doc

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

vahel. F=k*I1*I2/d Lorentzi jõud: risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0, seetõttu magnetväli ei muuda liikleva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B ehk Fl=q*v*B*sina, kus a on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Aine mõju magnetväljale: ained võivad nii tugevdada, kui ka nõrgendada välist magnetvälja. Valem: Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn

Füüsika ii
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

nihutatud asendi. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaalu-asendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Suhteline dielektriline läbitavus Suhteline dielektriline läbitavus on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad vm-vastastikmõju jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. =0/ >1 Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivatestingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Seega neil on olemas mäluefekt. N: kvarts, mirofonides Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt

Füüsika ii
Füüsika konspekt
8
doc

Füüsika konspekt

Füüsika konspekt 1. Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, mill

Füüsika
Füüsika Eksam II-1
14
doc

Füüsika Eksam II-1

metallidel. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nimetatakse n – pooljuhtideks. Pooljuhte, kus valdavaks on aukjuhtivus nimetatakse p – pooljuhtideks. Lisanditega võime muuta juhtivust: Doonorlisandid – muudavad valdavaks elektronjuhtivuse. Aktseptorlisandid – muudavad valdavaks aukjuhtivuse. 4) Optika põhiseadused.  Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.  Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine.  Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Põhiseadused: 1. Valguse sirgjoonilise levimise seadus - valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt. 2. Valguskiirte sõltumatuse seadus - valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjusta üksteist 3

Füüsika ii
Elekter ja magnetism spikker
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vekt

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun