TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
FENOMENOLOOGIA Referaat
Tallinn 2012 SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
FENOMENOLOOGILINE UURIMUS ..................................................................................... 4
Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5
Andmete kogumine ................................................................................................................ 6
Andmete analüüs .................................................................................................................... 6
Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................................................... 9
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 10
ALLIKAD ................................................................................................................................ 11
2 SISSEJUHATUS
Fenomenoloogiline uurimus on üks kavalitatiivse uurimisviisi meetod, mis uurib inimeste
arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast. Fenomenoloogilne meetod pöörab rohkem
tähelepanu fenomenile, kui seda tehakse traditsioonilises empirismis (Ulanovski 2007: 135).
Fenomenoloogia võib olla nii filosoofia kui ka meetod, kus uuritakse väikest valimit
intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Sellise
uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid
arusaamu mõne elulise nähtuse (fenomeni) kohta. ( Lester 1999; Randolph 2008: 53)
Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise
meetodidtest ning sellise meetodi usaldusväärusest.
3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS
Fenomenoloogia on üldmõiste, mis hõlmab endas nii filosoofilist liikumist kui ka erinevate
teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938)
fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele
arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid ( Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla
aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui
"range teadus" (Tammo 2008).
Husserli arvates olid teadused eemaldunud konkreetsest kogemusest ning loonud enneaegselt
küpseks kuulutatud abstraktseid ja läbiuurimata mõisteid. Kuna need mõisted ei põhinenud kogemusel , puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks
nad olid loodud. Husserli arvates oli sellise olukorra lahenduseks tagasipöördumine asjade
juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel,
tuleb ka tegelikku maailma uurida kogemuste kaudu see oli ka tema põhimõte
fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32)
Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on:
fenomenoloogiline reduktsioon , s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. (Tammo 2008)
Nendest põhimõtetest areneski välja fenomenoloogiline uurimus, mille puhul on eesmärgiks
mõista ja seletada, kuidas üksikisikud või isikute grupid kogevad mingit kindlat nähtust,
uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA..................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................7
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs..................................................................................................
• “+”: kõikehõlmav, detailne ja vaatlustel põhinev • “-”: usaldusväärsus, eetika, juurdepääs • Nt administratiivne eliit ja selle mõju poliitikate kujundamisele Põhistatud teooria • Teooriate, teoreetiliste mudelite ja mõistete arendamine induktiivse protsessi abil • Andmete kogumine => üldistused, hüpoteesid => täiendavad andmed • Pidev interaktsioon andmete ja teooria vahel • Nt: co-production kontseptsioon Fenomenoloogia • Fenomenoloogia kui alternatiiv positivismile • Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on küsimus kogemusest • Uurib inimeste taju, suhtumist, tundeid, emotsioone, aga ka tõlgendust igapäevases elus • Eesmärk on kirjeldada, kuidas inimesed konstrueerivad sotsiaalset tegelikkust • Tähendab eelkõige detailset kirjeldust, kasutab peamiselt intervjuusid ETAPID JA ÜLESEHITUS Uurimustöö/ainetöö • Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi
modifitseeritud ehk korrigeeritud determinatsioonikordaja (adjusted R square) abil, mis sõltub muutujate arvust. Kui täiendava muutuja lisamisel korrigeeritud determinatsioonikordaja suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus)
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne,
Kõik kommentaarid