Barack Obama (0)

Tallinna Tehnikaülikool
USA SISE-JA VÄLISPOLIITIKA
Essee
Barack Obama presidendiks valimise eeldused ja põhjused
Koostanud : Keit Kallas
Kursus : TASB20
Õppejõud: Mart Helme
2011 Tallinn
Sissejuhatus
2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai vähemalt 333 valijamehe hääled. Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009.
Aastatel 1997 kuni 2004 oli Obama Illinoisis senati liige. 3. jaanuarist 2005 kuni 16. novembrini 2008 kuulus ta Illinoisi osariigist valitud senaatorina Ameerika Ühendriikide Senatisse. Barack Obama on õppinud Columbia ülikoolis New Yorgis politoloogiat ning saanud doktorikraadi õigusteaduse alal Harvardi ülikoolist.
Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid.
2008. aasta juunis sai ta demokraatliku partei presidendikandidaadiks.
Toonane presidendikampaania oli Ameerikas eriline. Esiteks käivitasid kandidaadid oma kampaaniad ametlikult rekordiliselt vara. Samuti tehti rekordeid ka raha kogumise vallas. Kindlasti on eriline ka see, et Ameerika oli tol ajal sõjas ning seega käis peamine võitlus välis- ja julgeolekupoliitika üle.
Paljude inimeste jaoks, nii Ameerikas kui ka mujal välisriikides, tuli üllatusena see, et riiki valiti juhtima mustanahaline. Millega teenis Obama oma usalduse? Mis olid Tema presidendiks valimise eeldused ja põhjused ?
Valimiste juures on kõige olulisem lubaduste andmine, luua piisavalt reaalsed tulevikuvaated ja sihid.Eelkõige tähendavad valimislubadused valijate, mitte kandidaatide, unistusi ja tulevikunägemusi, millega erinevate kandidaatide pakutavaid narratiive kõrvutatakse ning seejärel tehakse enda jaoks õige valik. Barack Obama valimislubadused olid palju lubavad ning puudutasid USA olukorda arvestades väga olulisi probleeme. Asjakohane oleks tuua näiteid olulisemate lubaduste kohta.

Abipaketid Ameerika keskklassi toetuseks

Riiklik tervisekindlustus programm

Iraagi sõja lõpetamine ning vägede suunamine Afganistaani

Energiaefektiivsuse suurendamine ja investeeringud taastuvenergiasse

Haridusreform , toetamaks õpetajaid, üliõpilasi ning edendada haridussüsteemi lasteaiast keskkoolini.

Stiimulpakett majanduse turgutamiseks
Tol ajal üheks olulisemaks valdkonnaks oli ilmselgelt Ameeriklaste jaoks välispoliitilika ja julgeoleku küsimused, kuna just sel ajal oldi sõjas Iraagis ning keeruline olukord valitses Afganistaanis.
Barack Obama üks suuremaid ning enim kõmu tekitanud lubadusi oli lõpetada 16 kuuga terrorismivastane sõda Iraagis ja viia väed Afganistaani. "Esimesel ametisse astumise päeval annan vägedel käsu lõpetada sõda Iraagis," oli Obama üks lausetest sisepoliitikakõnes.
Juba 2002. aastal, kui algas sõjategevus, astus Barack Obama välja enda arvamusega Iraagi sõja kohta, ta ei pooldanud seda.
Sõda Iraagis oli viinud USA kindlustunde nulli lähedale. 2008. aasta oktoobris korraldati uuring, milles selgus, et 66% ameeriklastes ei poolda sõda Iraagis. 2007. aastaks oli Iraagis surma saanud ligi 4000 ameeriklast, viis korda seda numbrit oli kannatanud ja piinelnud. Lähedased on kaotanud oma vanemaid, abikaasasi ja lapsi. See on sõja hind, millest Ameeriklased otsisid väljapääsu. Barack Obama andis neile lootust.
Obama koostas plaani Iraagi sõja lõpetamiseks, mis pidi pöörama uue lehe Iraagis.
Esiteks peaks eemaldama USA väed Iraagi kodusõjast. USA väed on võidelnud aastaid seal aastaid, et anda Iraaklastele võimalus paremaks tulemuseks. Peamine eesmärk sõdimisel oli ühildada Iraagi juhte. Ameeriklased võitlesid ja surid kuumuses, et anda Iraagi juhtidele võimalust, kuid seda nad ei kasuta. Nad liikusid üha sügavamale probleemidesse tagasi. Lahendus oli puhtalt poliitiline, mitte sõjaline, kuid kahjuks seda ei mõistetud. Mõndades piirkondades oli saavutatud ajutine rahu, kuid arreteerida ju ameeriklased ei saanud, seda said teha vaid Iraaklased, kuid kuna puudus igasgune kontroll, siis seda ei tehtud. Oluline oli märku anda Iraaklastele, et USA kavatseb lõpetada ning vägede väljatoomine on selleks ainuõige viis. USA sõjaväe ja välispoliitika ei saanud olla enam kauem Iraagi valitsuse pantvang.
Teiseks sammuks oleks värske lähenemine Iraagiga leppimise suunas. Senini olid Ameerika diplomaadid koos valitsusega teinud valesid otsuseid. Nad ei olnud toonud liitlasi mängu, keelduti rääkimast inimestega, kes neile ei meeldi, on läbikukutud leidmaks konsensust. Selle tulemusena on Iraak sõjakam, ebastabiilsem ja USA ebakindel oma kindluses. Diplomaatia tuleks viia agressiivsemale tasemele . Ameerika ei tohiks keskenduda enam sellele, mida nemad seal tegema peaksid, vaid sellele, mida kogu maailm saaks olukorra parandamiseks teha.
Kolmandaks sammuks tuleks Iraagi naabreid sundida piirkondlikule kokkuleppele. Nad ei tohiks teha Iraagi probleemi enda probleemiks.
Neljandaks sammuks oleks vastupanu jubedatale humanitaar kriisidele Iraagis. Üle kahe miljoni inimese on lõksus Iraagis, üle kahe miljoni on läinud põgenikena välismaale, mis on suureks ohuks Kesk-Idale ja loomulikult Ameerikale. Tuleb kaasata terve maailm, et luua Iraaklastele omal maal ohutuid paiku ning hoolitseda selle eest, et seal oleksid head elamistingimused.
Obama sõnas: "Kui me lõpetame sõja Iraagis, saame me lõpuks lõpetada võitluse Afganistaanis."
Sõda oli viinud Ameerika tähelepanu kõrvale muudelt probleemidelt. Sõja lõppedes saaks USA taaskord eeskujuks maailmale. Iraak tuleks jätta minevikku , et saaks liikuda edasi. Oli aeg tagasi nõuda oma välispoliitika, sisepoliitika , rahu ja kindlustunne.
Selline väga hoolikalt läbimõeldud plaan ei saanud jätta kedagi kahtlema, kas ta on selleks suuteline. Usun, et paljude inimeste jaoks oli see just unistuste täitumine ning märk sellest, et USA on suuteline võtma uue kursi ja leidma taas stabiilsuse. See andis inimestele lootust ja kindlustunnet . Ja kindlasti oli see valimislubadus üks põhjuseid, miks Barack Obama valiti Ameerika presidendiks.
Barack Obama teab, mis tähendab perekonnale mure finantsseisude pärast ning töötada kõvasti, et neid enam poleks. Obama on elanud keskklassi elu, mis on tagasihoidlik . Raske majandusolukord 2008. aastal oli surunud keskklassi madalale. Majanduskriis saabus Ameerikasse "õigeaegselt". See andis presidendikandidaatitele hea võimaluse väja pakkuda võimalikke lahendusi ning loomulikult lubadusi, kuidas muuta elu paremaks. Obama, tundes keskklassi elu, teadis täpselt mida Ameerikal vaja on. Ta pakkus välja arusaadavad ning reaalsed poliitilised lahendused, parandamaks keskklassi elu.
Esiteks pakkus ta välja 12- punktilise programmi, mis aitab parandada majandusolukorda keskklassi perekondadel. 1) Vähendada makse keskklassi peredel. See tähendaks seda, et töötavatel perekondadel tuleks maksta vähem oma sissetulekute pealt.

Lubab kehtestada erakorralise juurdemaksu peredele , kes ei ole võimalised maksma kasvavaid arveid. Lisaraha tuleb naftafirmade ülemäärasest kasumist.

Töökohtade loomine läbi kaubavahetuse. Obama lubab luua lisa töökohti ning seda eelkõige läbi kaubavahetuse välisriikidega.

Luua töökohti läbi "roheliste" tööde. Kasvav puhta energia turu olulisus loob Ameerikasse ligi 5 miljonit uut töökohta. Sellega peaks ka USA vabanema sõltuvusest teistest riikidest.

Uued töökohad läbi üleriigilise infrastruktuuride uunedamiste. Uute sildade, kiirteede, sadamate, õhu- ja rongisüsteemide ehitamine tooks palju uusi töökohti ning samuti kindlustab turvatunde.

Tehnoloogia ja inoovatsiooni arendamine. Selleläbi saaksid ameeriklased luua tipptasemel töökohti ja tooteid.

Väikefirmade toetamine . See tähendaks, et tulu kasvades ei tuleks lisamakse väikefirmadel ja alles alustanud firmadel .

Töötajatele paremad palga väljavaated, tervisekindlustus ning samuti pensionikindlustus . Samuti lubab ta tõsta miinimum palka ja tagab ka selle, et see aasta- aastalt tõuseks. Samuti toetab ta töötajate õiguste eest seismist, et ära hoida töötajate väljaastumisi.

Kaitsta koduomanike hüpoteegi pettuste eest.

Pöörab tähelepanu krediitkaardi pettustele ning teha kõik vajaliku selleks, et inimesed teaksid võimalike riske, mis võivad kaasneda krediitkaardi laenamisega ning samuti riske, mis võivad kaasneda krediitkaardi firmade pettustega.

Pankrotiseaduste reform , et kaitsta töölisi ja et hoida ära seda, et pankrotifirmad liigseid kasumeid saaksid.

Töö ja perekonna vahelise tasakaalu loomine. See tähendaks seda, et suurendatakse kulutusi peale kooli programmidele ning samuti anda maksukrediiti maksejõuetutele vanematele, et tasuda lastehoiu eest.
Teiseks pakkus ta välja väikefirmade erakorralise hädaolukorra plaani, mille eesmärgiks oleks aidata väikefirmadel saada laenu, et katta tegevuskulusid ning et teha lühiajalisi investeeringuid. Samuti hõlmab see plaan maksude kärpimist ja maksustiimuleid.
Kolmandaks reformida Wall Streedi aktsiaturgu. Obama sõnul on Ameerika finantsfilosoofia täielikult läbi kukkunud. Kapitaliturud ei saa toimida ilma, et neil oleks rahva usaldus. Samuti tõi ta välja kuus majandusreformi põhimõtet:

Kui on finantsasutus, mis saab laenata raha valitsuselt, peab see alluma valitsuse järelvalvele.

Reformida tuleb kõigi finantsasutuste nõudeid. Tuleb arendada ja rangelt hallata likviidsuskriisi.

Tuleb tõhustada reguleerivate asutuste tööd

Institutsioonid tuleb reguleerida nende tegevusalade järgi

Tuleb murda maha selline kauplemisaktiivsus, mis ületab turuga manipuleerimise joone

Tuleb leida programm, mis näitab meile ära meie vead, kui oleme sattunud kriisi, mis on meie majanduse üle kontrolli saavutanud.
See programm lõi suured ootused, et saadakse kriisist välja ning majandusolukord paraneb . Keskklassi olukord muutus üha kehvemaks. Obama lubas, et kui teda valitakse presidendiks, siis muutused tulevad. Keskklassi lootuseks jäi Obama. Järgmine põhjus, miks rahvas usaldas Obamat ja uskus temasse. Ta suutis luua inimestele reaalse plaani, kuidas sellest olukorras pääseda.
Tervisehoid oli Ameerikas probleemiks juba pikka aega ning inimestel oli peal juba ahastus . USA oli ainuke jõukas, industrialiseeritud maa, kellel ei olnud universaalset ega toimivat tervishoiusüsteemi. Selle tulemusena 2008. aastal ei olnud rohkem kui 48 miljonil inimesel tervisekindlustust.
Obama tõi rahvani uue tervisekindlustus plaani, mis hõlmas ka väike ettevõtteid, mis saaksid osts mõistliku hinna eest oma töötajatele kindlustust. Obama plaan pidi tagama kõigile pääsu kindlustusele, aga ilma, et valitsus neid teenuseid teostaks. Samuti lubas ta võtta vastu uued väljakutsed, mis aitaksid tegeleda ja ravida näiteks autismi ja AIDS´i. Samuti lubas ta vähendada makse, sealhulgas ja ravimite makse.
Obama sõnul ei peaks keegi, kellel pole võimalust maksta, jääda kindlustamata. Ta on lubanud ka erinevaid abipakette ning väljatöötanud programmi, mis võimaldaks üksikisikutel ja väike ettevõtetel sõlmida samasuguseid kindlustuslepinguid, nagu föderatsioonitöötajatel.
Tööandjad, kes ei võimalda oma töötajaile tervisekindlustust, maksustatakse. Samuti üritatakse võtta kindlustusfirmadelt võimalus loobuda haigestunud kliendist . Selline riiklik kindlustus oleks võimalus neile, kellel ei ole siiani õnnestunud kindlustust saada.
Igalühel jääb õigus otsustada, kas kindlustada või mitte, kuid need, kes ei kindlusta, peavad maksma iga kord arstil käies saadud teenuste eest.
Ameerikas kulub tervisehoiule märkimisväärselt suur raha, kuid seda vähendada ei ole võimalik. Ameeriklaste teadlikkus tervisehoiu parandamisest ning selle vajadusest, viis ka Obama lubadused nii kaugele, lubades erinevad abipakette ning võrdseid võimalusi kõigile, olenemata sinu sissetulekust .
Eelnevad kirjeldatud valimislubadusedoneelkõige põhjused, miks Obama valiti presidendiks. Kuid igal asjal on eeldused.
Palju on räägitud Barack Obama karismaatilisusest, rahulikust temperamendist ja stabiilsest juhtimisoskusest. Ilma erandita hõlmas iga heakskiit tema meeldivat isiksust ja häid juhtimisomadusi. Tema ja teine kandidaat McCain olid üksteise vastandid.
The Salt Lake Tribune, Ameerika ajakirjandus väljaanne, kes vaevu on heakskiitnud demokraadist presidendi kirjutas: " Kõige raskema pinge all ja kahe partei vaheliste rünnakute ajal on Obama näidanud oma temperamenti, otsustusvõimet, intellekti ja poliitilist kiiret taipu, mis on hädavajalikud presidendis, kes peab Ameerika välja viima kriisidest, mis on põhjustatud endise presidendi Bush ´i poolt, kus Kongress ja meie endi ükskõiksus on kaasosalised." Juba see näitab, et Obama suutis oma isiksusega juurde saada toetust.
The Los Angeles Times kirjutas: "Me vajame juhti, kes jääb pinge all rahulikuks ja graatsiliseks, kedagi, kes ei oleks aldis kerglastele žestidele ja kapriissetele teadetele... nüüd kui presidendikampaaniad on jõudmas lõpule, on Obama temperament ja karakter jäänud esiplaanile. See on tema rahulikkus. Tema küpsus."
The Chicago Tribune, kes ei ole mitte kunagi heaks tunnistanud demokraadist presidenti kirjutab: "Meil on täielik kindlus tema intellektuaalse karmuse, tema moraalse kompassi ja tema võime kohta teha häälekaid, läbimõeldud ja ettevaatlikke otsuseid. Ta on valmis... "
Sellist austusavaldust ei olnud võimalik ära osta, saada ähvardades või muul ebaharilikul viisil. Obama teenis selle välja oma isiksusega.
John McCain oma ebakõlalisuse, etteaimamatusega ja läbimõtlematusega andis Obamale hea võimaluse näidata oma häid juhtimisoskusi ja karakterit, mis varjutasid McCain´i täielikult. Usun, et võin üpris veendunult öelda, et see oli üheks olulisemaks eelduseks Obama presidendiks valmisel.
Iga ameeriklane teab, et suure "eeltöö" Obama võiduks tegi ära George Bush, kellele pandi suur osa süüst tollases olukorras, kus pangasüsteemi usaldusväärsus oli küsimärgi all, inimesed kartsid oma töö ja kodu kaotamise pärast, valearvestused Lähis-Idas ja elu kallines kohutava kiirusega. Sellega kaotas ka popolaarsust vabariiklasest McCain, kuna tema eelkäija oli samuti vabariiklane. Seda suutis osavalt ära kasutada Obama, kes paratamatult sidus tollast vabariiklasest kandidaati endise presidendiga.
Bush´i ametiaja lõpus sattus riigi majandus katastroofi äärele. Peaaegu iga näitaja- GDP kasv, keskmine sissetulek, finantsturu suutlikkus -langes. Kui Bush 2001. aastal ametisse astus, olid vabariiklased ja demokraadid jõudnud tugevale veendumusele, et finantsiline vastutus on hädavajalik ning loonud ka hea põhja selleks. Riik oli majanduslanguses, ajutine tagasipöördumine defitsiiti oli vältimatu. Kuid Bush´i maksukärped ja kulude suurenemised tõid USA püsiva defitsiidini. Kindlasti ei põhjustanud see küll 2008. aasta kriisi, kuid ta jättis valitsuse väga nõrka positsiooni, et selle üldse vastu hakata. Sarnaselt Reagan ´ga tegi ka Bush vea, vähendades makse hästiteenivatel, surudes keskklassi sügavale maasse, finantsturgude sissetulek aina vähenes ning see kõik viis buumini.
George Bushi valearvestused Lähis-Idas ei söönud mitte ainult sadu miljardeid maksumaksja raha, vaid kahandas ka USA usaldatavust. Obama väitis, et Bush eksis. Inimesed, kes neid ründasid, ei olnud iraaklased vaid afgaanid. Al Qaeda ei eksisteerinud Iraagis enne kui USA alustas sissetungi. Kui tuli otsustada, kas minna sõtta või mitte, oli selgelt näha poliitikute kartust ja hirmu näida nõrgana, nii anti Bush´le voli minna sõtta. Sõja tõttu oli USA sõjavägi suurima pinge all kui kunagi varem, varustust ei olnud koha peal. Nii USA diplomaatia, välispoliitika, usaldatus ja tõrjumisvõime oli rikutud tänu sõjale. Iraagi sõda viis selleni , et USA tundis ennast veel ebaturvalisemana kui enne sõda. Iraagi sõjale keskendumine viis selleni, et Taliban ründas Afganistaani, kuid USA oma vägesid sinna ei saada, kuna sõditakse Iraagis. Terrorism kasvas üle maailma.
President Obama lubas väed Iraagist välja tuua, lõpetada sõda ning keskenduda Afganistaani probleemile.
Seega neid halbu sündumusi, kriise saab pidada "heaks" eelduseks sellele, et Obama saaks alustada oma suurejooneliste, kuid samas realistlike plaanide täideviimist.
Arvan, et tasub ära märkimist ka see aspekt, et valimisaktiivsus oli erinev teistest valimistest. Kui Obama sai presidendi kandidaadiks, lubas ta muutusi ja uuendusi . Väga oluliseks teemaks sai rassism , kuna Obama on mustanahaline. Avaldati palju arvamust selle kohta, et Obamat ei pruugita valida, kuna ta on must. Kuid rahvas otsis uudsust, väljapääsu vanast. Valimistel paistis selgelt silma see, et mustanahaliste valimisaktiivsus tõusis märgatavalt. Usun, et paljud kodanikud otsisid japääsu rassismist. Ja mustanahalise presidendi valituks osutumine oleks samm edasi. Nii see ka läks. Leian, et Obama mustanahalisus tuli talle kasuks ning oli talle kindlasti eelduseks valimistel.
Olen veendunud, et üheks põhjuseks sai ka Obama tark valik asepresidendi suhtes. Ta valis endaga koos kandideerima Joe Biden ´i.
Asepresidendi esimene ülesanne on olla valmis astuma presidendi ametisse, juhul kui president kaotab töövõime. Selles ei kahelnud ega kahtle keegi, et Biden selleks võimeline on.
Teiseks oluliseks tööülesandeks on olla presidendile ustav nõuandja. Biden on olnud 36 aastat senatis ja on üks tunnustatumaid Ameerika teadureid välispoliitikas, USA juriidilise-, kriminaal-ja tsiviilõiguse asjatundjaid. Selliste teadmistega oli ta ideaalne nõuandja presidendile, mida ta oli ka ennemalt korduvalt olnud.
Ameeriklaste mure Obama kogenematuse pärast sai tehtud tasa Biden´i kogemustega. Keegi ei kahelnud selles, et need kaks meest suudavad Ameerika viia õigele kursile ja tuua välja august, kuhu peale Bush´i valitsusaega oli satutud.
Kokkuvõte
Barack Obama suurimaks hitiks sai tema uudsusargument, mis kaasas suurel hulgal esmakordseid aktiivseid toetajaid demokraatide selja taha. Obamale pandud ootused ja lootused olid kõrgeks puhutud nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Selle põhjustas ühelt poolt tulevase presidendi erakordselt karismaatiline isiksus, märkimisväärne kõneosavus, teisalt suurendas ootusi Obama kontrast eelmise presidendiga. Obamat võeti kuulda ja usuti . Ameeriklased tahtsid uudsust ja muudatusi. Obama lubas muutusi. " Change We Need," teatas iga kõnepult, mille taga Obama seisis . Ta alustas oma võidujooksu presidendi ametile tõdemusega, et tema lugu on Ameerika lugu. Küllap see, et Obama võttis seda ametit väga isiklikult, andis inimestele ka teatud kindluse, et ta oma lubadused täidab.
4. aprillil 2011 teatas Barack Obama oma kavatsusest kandideerida ka teiseks ametiajaks. Siis selgub see, kas ta oma lubadused oli piisavalt hästi täitnud ning kas ta suudab ka nüüd võita poolehoiu, kui ka tema ametiajal on olnud raskusi ja tagasilööke.
Kasutatud kirjandus
www. postimees .ee
www.epl.ee
www.uuseesti.ee
www.maailmavaade.ee
www. ekspress .ee
http://usliberals.about.co m
www.time.com
Ajakiri "Akadeemia"
"Barack Obama 44th U.S. President"