Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tony Blair (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tony Blair
Anthony Charles Lynton Blair on sündinud 6 mail 1953. Ta oli Suurbritannia peaminister 2. mai 1997 – 27. juuni 2007. Alates 1983 kuulus ta Parlamenti ja 1994. aastal sai Briti Leiboristliku Partei esimeheks ja tema juhtimisel võitsid leiboristid järjest kolmed parlamendivalimised. Ta astus kõikidelt positsioonidelt tagasi 2007. aastal.
Tony Blair’il on üks vanem vend Sir William Blair, kes on kohtunik (High Court of Justice) ja noorem õde Sarah. Lapsepõlves elas ta perega nii Šotimaal Edingburghis kui ka Adelaide ’is Austraalias. Suurema osa lapsepõlvest elas ta siiski Durhamis Inglismaal, kus tema isa õigusteaduse loenguid andis. Kõrghariduse sai St. Johni kolledžis, mis on üks Oxfordi Ülikooli kolledžitest. Lõpetas 1975 ja astus ühte inglise advokaadiühendustest, asus tööle ühe vandeadvokaadi õpilasena. Seal kohtus ta ka oma tulevase naise Cherie Boothiga, kellega abiellus 1980. aastal. Neil on 4 last.
Tony Blair on usklik . Teda kasvatati kristlikus perekonnas, aga ta ei huvitunud usust enne kui läks Oxfordi, kus kohtus Anglikaani kiriku preestriga, kes Tony väitel aitas tal uuesti maailma õigesti näha. Ta on intervjuudes öelnud, et otsuste tegemisel palus ta Jumalalt abi. Veel on ta öelnud, et usub, et kuna inimesed teda tema otsuste eest hukka mõistavad, teeb seda ka Jumal, lihtsalt läbi nende inimeste. Blair’i avalike suhete juht rääkis hiljem oma avaldatud päevikus, et Blair luges tihti enne otsuste tegemist piiblit . Päevik räägib veel seigast, kus Iraagi pommitamise (1998) õhtul pärast piibli lugemist kaalus Blair ümber mõtlemist, mida ta siiski ei teinud. 2007 vahetas Blair usku, astudes välja anglikaani kiriku alt ja pöördudes roomakatoliku usku.
Pärast Oxfordi lõpetamist liitus ta Briti Leiboristliku Parteiga. Oma 25 aastase poliitikakarjääri jooksul sai ta ainult ühe kaotuse – kuna igast ringkonnast (piirkondade kaupa) valitakse parlamenti üks esindaja, siis tahtis Blair kandideerida erakorralistel valimistel (seni parlamendis ringkonda esindanud Sir Ronald Bell suri) Beaconsfieldi valimisringkonnas parlamenti (1982), aga tal ei õnnestunud neid valimisi võita, seda teatakse kui ainukest korda, kus Blair terve oma karjääri jooksul kaotas. 1983 loodi Sedgefieldi ringkond , see asus Blairi kodukoha Durhami lähedal ja Blair’il õnnestus tänu John Burtoni abiga viimasel hetkel kandideerida ja ta võitis need valimised ning asus 1983 esmakordselt parlamenti. Oma esimeses kõnes ütles ta, et on sotsialist selle pärast, et sotsialism seisab võrdsuse eest. Tema õhutusel lisati Leiboristliku Partei põhiseadusesse klausel , mis esmakordselt toonitas, et partei on demokraatlik-sotsialistlik partei. Ta toetas tuumarelvade vastast kampaaniat, leides, et kõigil on turvalisem elada täiesti tuumarelvavabas maailmas. 1994 sai Blair Leiboristliku Partei esimeheks. 1994 sai temast ka opositsiooni esimees.
2. mail 1997 sai Tony Blair’ist (pärast 1812 valitud Robert Jenkinsoni) noorim Suurbritannia peaminister (vanus 43). Arvestades 1997. 2001. ja 2005. aastal võidetud valimisi, oli Blair leiboristide kõige kauem võimul olnud peaminister. Blair suurendas põhiliselt kulutusi tervishoiu ja hariduse edendamiseks (näiteks nõudis klasside suuruse vähendamist 30-le või vähemale õpilasele, nõudis tervishoius ootejärjekordade lühendamist). Tony Blairi valitsuse ajal kehtestati ka kogu Ühendkuningriigis kehtiv miinimumpalk (tunnis on miinimum alates 21. aastasele isikule 6,08£ ja alla 21. aastasele 4,98£). Ta tegi muudatusi põhiseaduses, mille järgi Wales , Šotimaa ja Põhja- Iirimaa jäid küll Ühendkuningriigi koosseisu, aga said suurema otsustusvabaduse, sealhulgas oma valitsused, mis küll alluvad Suurbritannia parlamendile. Blairi majanduspoliitika oli samuti edukas, 1997-2006 kasvas Briti inimeste keskmine sissetulek 18%. Blairi valitsus lükkas tagasi euroga liitumise , sellega teenis Blair kõikide teiste parteide, rahva kui ka meedia heakskiidu. Esimese kuue valitsusaasta jooksul saatis ta Briti väed lahingusse viiel korral, rohkem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. 1998 ja 2003 Kosovosse, 2000 Sierra Leonesse ja 2001 Afganistaani. 2002 tõstis Blairi valitsus makse, et kulutada rohkem hariduse ja tervishoiu edendamise peale. Blairi valitsus võimaldas kõrgkoolidel kehtestada õppemaks 3000£ naela ümbruses aasta kohta, nõudes samas erandeid vaesematele õpilastele, ja alustas ka uut õppelaenude süsteemi, kus õpilane pidi laenu tagasi maksma alles siis, kui tema sissetulek on piisavalt kõrge. 2004 hakkas ta tähelepanu pöörama ka keskkonnale, püüdes vähendada CO2 sattumist atmosfääri. Blairi plaan oli mitte vähendada CO2 väljalaset maksude abil, vaid arendada äri selles suunas, kus firmadel oleks sellest vähendamisest kasu.
Pärast terrorirünnakut USA-le 11. septembril 2001 sai Blairist Bushi välispoliitika suur toetaja. Ta saatis Afganistaani ka Briti väed. Ta sai tuntuks ka selle poolest, et külastas sõdade ajal riike, mille külastamist mõni teine riigijuht pidas liiga ohtlikuks.
Blairi mainet kahjustas Bushi toetamine Iraagi sõjas. Blair sõnul oli sõda vajalik, sest oli kahtlus , et Iraak omab mingit sorti massihävitusrelvi ja see läheb vastuollu ÜRO otsustega. Ta saatis Iraaki 1/3 kõigist Briti vägedest. Mitte mingeid massihävitusrelvi ei leitud. 2005 jõudis avalikkuse ette salajane info, nimelt ütles meediasse lekkinud memo , et Bush tahtis Husseini sõja abil võimult kõrvaldada, aga kuna see ei olnud piisav põhjus sõja alustamiseks, siis tutvustati „plaani“ rahvale kui võitlust terrorismi ja massihävitusrelvade vastu. Väidetavalt oli ka Blair sellest kõigest teadlik ja esitaski oma versiooni Briti inimestele. Ilmselt ei saa me teada, kuidas see asi tegelikult oli, kuna üks osapool väidab ühte, teine teist ja kindlaid tõendeid ei ole.
2005. aasta valimistel vähenes Blairi partei enamus parlamendis 167-lt 66-ni ja algasid spekulatsioonid, kas Blair peaks tagasi astuma . 2005 juulis toimusid Londonis plahvatused, Blairi sõnul ilmselged terroriaktid. Ajalehe The Guardian korraldatud küsitluses arvas 64% inimestest, et Blairi otsus alustada Iraagi sõda, viis terrorirünnakuteni Londonis. Terrorismi vastases võitluses tahtis ta viia ellu seaduse, kus terrorismis kahtlustatavad tohib küsitlemiseks kinni pidada 90 päeva, aga see ei läinud läbi. See oli esimene kord, kui Blairi valitsuse idee parlamendis läbi ei läinud.
2. mail 2007 teatas Blair, et kavatseb peaministri kohalt tagasi astuda, selleks ajaks oli ta juba taandunud Leiboristliku Partei esimehe kohalt. Pärast peaministriametist lahkumist nimetati Blair erivolitustega Lähis-Ida saadikuks.
Ta on kirjutanud oma elust raamatu „ Teekond “ . Temast on tehtud mitu dokumentaalfilmi , näiteks „The Blair Decade“. Ta on saanud mitmeid autasusid , sealhulgas „Kongressi kuldmedali“, USA toetamise eest, „Dan Davidi auhinna“, heade juhiomaduste eest, Bush autasustas teda „Vabaduse medaliga“. Samuti oli Blair esimene mitte ameeriklane, kes sai „ Ellis Islandi aumedali“, samuti USA toetamise eest Iraagi ja Afganistaani sõjas. Blairil on au olnud saada ka „Charlemagne autasu “, ühtse Euroopa poole püüdlemise eest.
Tony Blair oli väga vastuoluline peaminister, kellel oli nii tõuse kui mõõnu. Saatuslikuks sai talle kindlasti Bushi toetamine Iraagi sõja osas. Peale seda kutsuti teda Bushi puudliks, 51. osariigi kuberneriks, Nelson Mandela nimetas teda USA välisministriks ja Suurbritannias kutsuti teda Tony Bliariks( liar =valetaja).
Hilisemad sõnavõtud on näiteks Osama bin Ladeni surmale järgnenud sõnavõtt, kus Blair tänas südamest president Obamat selle sõjalise operatsiooni eest, sest see näitas maailmale, et terroristid ei jää karistuseta, võtku see kui palju aega tahes. Samuti ütles Blair 2009. aastal, et oleks Iraaki rünnanud isegi kui poleks olnud kahtlust, et seal leidub massihävitusrelvi, tol ajal ei olnud lihtsalt paremaid argumente.
Tony Blair on asutanud heategevusfondi „Tony Blair Sports Foundation“, mis üritab anda kõigile lastele võimaluse sportimiseks (k.a vaesed lapsed ja puuetega lapsed). Samuti „Tony Blair Faith Foundation“, mille eesmärgiks on näidata, et usk võib olla tänapäeva maailmas ka headuse jõuks.
KASUTATUD MATERJALID
http://en.wikipedia.org/wiki/Tony_Blair
http://et.wikipedia.org/wiki/Tony_Blair
http://www.tonyblairsportsfoundation.org/
http://www.tonyblairfaithfoundation.org/
http://www.tonyblairoffice.org/
http://uudised.err.ee/index.php?06100809
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/12/12/1748248
Film : The Blair Decade
Tony-Blair #1 Tony-Blair #2 Tony-Blair #3 Tony-Blair #4 Tony-Blair #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2tlin92 Õppematerjali autor
Ettekanne Tony Blair'ist, isiklik elu, poliitiline karjäär, skandaalid jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Euroopa riigid pärast II maailmasõda
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

1998. a. parlamendivalimised olid kantsler H. Kohlile rasked. Ehkki Kohl viitas riigi majandusnäitajate paranemisele, tegi sakslasi rahutuks üha süvenev tööpuudus (üle 4 miljoni töötu). Ka oli rahvas tekkinud teatav tüdimus neli ametiaega võimul püsinud kantsler Kohli suhtes. Oodati uusi ja värskeid ideid. Neid pakkus ohtralt välja SDP kantslerikandidaat Gerhard Schröder, keda oma populaarsuse poolest on tihti võrreldud Briti karismaatilise peaministri Tony Blairiga. Valimised võitiski G. Schröder. Ta moodustas koalitsioonivalitsuse rohelistega, mida Kohl kõige rohkem kartnud oli. Kohl hoiatas Saksa rahvast enne valimisi, et kui Saksamaal võidavad valimised sotsiaaldemokraadid ja rohelised, siis tähendaks see riigi jaoks nii majanduslikku katastroofi kui ka välispoliitilist segadust. H. Kohlile omistati aga teenete eest ühtse Euroopa väljakujundamisel Euroopa Liidu Viini tippkohtumisel 11.XII 1998.a. Euroopa aukodaniku tiitel.

20. sajandi euroopa ajalugu
Aastatuhandevahetus
4
doc

Aastatuhandevahetus

Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 1989­1994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik* Hosni Mubarak - Egiptuse president alates 14. oktoobrist 1981 11. veebruarini 2011* Mu ammar Gaddafi - Liibüa tegelik valitseja alates 1969. Aastast* Tony Blair - Suurbritannia tööerakondlane * Gordon Brown - Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 11. maini 2010. 1997­2007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees* David Cameron - Suurbritannia poliitik, praegune peaminister, Briti Konservatiivse Partei liige. Ta valiti parlamendi alamkoja liikmeks 2001. aastal Oxfordshire'i Witney valimisringkonnast*

Ajalugu
Suurbritannia referaat
30
odt

Suurbritannia referaat

planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal. · Tööhõive Töötuse tase Suurbritannias on suhteliselt madal- 4,8 %. Ühendatud Kuningriik on ligi 75% tööhõive näitajaga üks edukamaid riike Euroopas. Riigivorm Suurbritannia riigivorm on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II Peaminister: Tony Blair. Britannial ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi Aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu. Riigipeaks on monarh, praegu kuninganna Elizabeth II, kes põlvneb otseselt kuningas Egbert'ist, kes valitses Inglismaad 9. sajandi algul. Kuninganna ametlik tiitel on Elizabeth the Second, by the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and of Her other Realms and Territories Queen, Head of the

Geograafia
USA 1991-2011-ajalooreferaat
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

ütlustest, mis on paljudes inimestes tekitanud kahtlusi Bushi pädevuse üle. "I know the human being and fish can coexist peacefully."[9] -- Saginaw, Michigan; September 29, 2000 "Our enemies are innovative and resourceful, and so are we. They never stop thinking about new ways to harm our country and our people, and neither do we."--Washington, D.C., Aug. 5, 2004 "I've heard he's been called Bush's poodle. He's bigger than that."--discussing former British Prime Minister Tony Blair, as quoted by the Sun newspaper, June 27, 2007 "You know, when I campaigned here in 2000, I said, I want to be a war president. No president wants to be a war president, but I am one."--Des Moines, Iowa, Oct. 26, 2006 Sisepoliitika Teadus 19. detsembril 2002 allkirjastas H. R. 4644, millega aitas National Science Foundatione tagasi jalule, suurendades kahekordistades selle eelarvet 5 aasta jooksul. Pikka aega on saanud Bush

Ajalugu
Iraagi sõda
10
docx

Iraagi sõda

Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Husse

Ajalugu
Ajalooarvestus
22
docx

Ajalooarvestus

ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. USA peamiseks liitlaseks tõusis Suurbritannia. Peaminister Tony Blair esines 2003. aasta veebruaris sõttaminekuks vajaliku poliitilise toetuse saamiseks parlamendi ees uue Iraagi-teemalise briifinguga, kus esitas Saddami väidetava massihävitusrelvade programmi kohta "uusi luureandmeid". Nagu pärast selgus, oli Briti peaminister enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad

Ajalugu
Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel
13
docx

Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel

NÕO REAALGÜMNAASIUM Rauno Veberson Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel Referaat Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 2...............................................................................................................................Sissejuhatus 3...........................................................................................................................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10.....................................................

Ajalugu
Barack Obama
9
odt

Barack Obama

Tallinna Tehnikaülikool USA SISE-JA VÄLISPOLIITIKA Essee Barack Obama presidendiks valimise eeldused ja põhjused Koostanud: Keit Kallas Kursus: TASB20 Õppejõud: Mart Helme 2011 Tallinn Sissejuhatus 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai vähemalt 333 valijamehe hääled. Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009. Aastatel 1997 kuni 2004 oli Obama Illinoisis senati liige. 3. jaanuarist 2005 kuni 16. novembrini 2008 kuulus ta Illinoisi osari

Usa sise- ja välispoiitika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun