Ameerika Ühendriigid 1945-2008 – hiilgus ja viletsus (1)

Ameerika Ühendriigid 1945-2008 – hiilgus ja viletsus
63 aasta jooksul on USA-t valitsenud järgemööda 11 erinevat presidenti. Nendeks on : Truman ( 1945–1953 ), Eisenhower (1953-1961), J.F. Kennedy (1961-1963), L.B. Johnson (1963-1969), Nixon (1969-1974), Ford (1974-1977), Carter (1977-1981), Reagan (1981-1989), Bush seenior ( 1989-1993), Clinton (1993-2000), Bush juunior (2000-2008). 2008. aasta lõpuhakul võitis USA järjekordsed presidendivalimised Barack Hussein Obama , kes on tänaseks päevaks ka juba ametisse vannutatud kui Ühendriikide esimene mustanahaline president läbi aegade. Tema valitsemisajast oodatakse USA-s palju uusi ning positiivseid muutusi. Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge – ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade.
1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, kuna sõjaajal olid inimesed säästnud raha.
Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu, seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused.
1945. aastal valiti presidendiks Truman, kes ei olnud rahva seas väga populaarne president . 1947. aastal algas Külm sõda, mille käigus sisse viidud Trumani doktriini abil seisti vastu kommunismi levikule. 1949. jätkati reforme uue kursi vaimus Fair Deal’i abil. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL -i heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Tõusuteel olid Ameerika filmid, mis lõid USA-st pildi kui ’ Unistuste maast’.
Eisenhoweri (1953-1961) eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule, seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi.
Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone.
Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt ka Vietnami sõtta, tema ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta enam kui 40 riigi kaitseks.
J. F. Kennedy (1961-1963) oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on hiljem kahjustanud 1990-ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada.
Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea . Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine . Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja suurimad ajud. Vastu võeti New Frontier – uus rajajoon. Algas taas USA majanduslik tõus. Nimetatud ka suurimaks buumiks USA ajaloos, sest 1970. aastal oli SKP 1,5 korda suurem kui 1960. aastal. Edu taga oli maksude vähendamine, mistõttu jäi inimestele ja ettevõtetele kätte rohkem raha, mis suunati tarbimisse. See suurendas tootmist, vähendas tööpuudust jne. 22.11.1963 Kennedy tapeti . Ta oli neljas atentaadi ohvriks langenud USA president.
1964. aastal valiti presidendiks Kennedy asepresident L.B.Johnson, kuid üsna pea 1964. aastal hakkas Johnsoni populaarsus tänu Vietnami sõjale vähenema. Lubas luua oma valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele, praktikas muutus vähe.
Nixon (1969-1974), astus tagasi teise valitsemisaja jooksul tänu suurtele skandaalidele. Valimislubadus ’Seadus ja kord’ meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine . On öeldud, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Oodati kedagi, kes lõpetaks Vietnami sõja. Majanduspoliitikas püüdis ta pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse kulutusi. Kuid siiski tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime.
Ford (1974-1977) oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva. Asepresidendiks oli Nixon määranud ta seetõttu, et ta maine oli laitmatu ja see oli asi, mida Nixon oma skandaalide keskel vajas.
Suurimaks teeneks oli võitlus kokkuhoiu eest majandusvaldkonnas.
Carter ( 1977-1981) lubas, et ta ’ei valeta Ameerika rahvale mitte kunagi’, kuna põhiprobleemiks oli endiselt 1968. aastal tekkinud usaldusküsimus. Temast sai president, keda rahvas lihtsalt ei mõistnud, tema vastu seisis valitsusaja lõpuks 77% elanikkonnast.
Reagan (1981-1989) seisis rahvale lähemal kui eelmine president, oli osav sõnavõtja ja teleesineja ( tänu oma eelnevale näitlejakarjäärile ). Tõsteti kulutusi sõjavarustusele, kaitsti end NSVL eest ning toetati Iraaki ja Kuveiti. Reagani hüüdnimeks sai teflonpresident, kuna ta oli keskmiselt edukas kõiges, mida tegi ning ei kõrbenud eriti ühegi ettevõtmisega.
Bush Seenior (1989-1993) võttis enda peaeesmärgiks võidelda narkootikumidega, selle aktsiooni käigus kukutas Panama diktaator Noriega. Jätkuvalt püsis 1981. aastal avastatud AIDS-i probleem, 1992. aastaks oli üle 150 000 ameeriklase surnud AIDS-i.
Ühes kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemisega 1989. aastal sai otsa ka bürokraatliku kapitalismi aeg, mille hiilgeaeg oli Ühendriikides aastatel 1945–1975.
Tema valitsusajal oli ka majanduslangus .
Clinton (1993-2001) oli Ameerika uue, II maailmasõja järgse põlvkonna esindaja, kelle motoks sai ’Muutused USA-s viivad meid edule’. Tema valitsusajal sai USA-st maailma ainuke üliriik, võidukäigule asusid Microsoft , McDonalds, MTV ja muud sarnased Ameerikast pärinevad kultusbrändid. Võeti vastu uus maksusüsteem. Juba valitsusaja algjärgus pani alguse majanduskasvule. 1999. aasta viimased kuud tähendasid USA majanduse jaoks hiilgeaega. Tõusu taga oli usk uude tehnoloogiasse ja internetti. See peegeldus ka aktsiate hindades. Esimesed tõsisemad ilmingud majanduskasvu aeglustumisest avaldusid aga juba 2000. aasta I kvartalis . Aastal 2001 alanes majanduskasv kogu perioodi vältel ning SKP suurenes vaid 1,2% (2000. aastal 4,1%). Põhjuseks olid varasemate perioodide üleinvesteeringud ning kuhjunud laovarude realiseerimine .
Bushi (2001-2008) valitsus rakendas olukorra elavdamiseks ekspansiivset raha- ja eelarvepoliitikat . Aastat 2002 iseloomustas helgete päevade ootamine , dollari kurss võttis pöörde langusele. 2003. aasta algust ilmestasid mitmesugused šokeerivad tõsiasjad. Teatati, et aasta tagasi maailma kümne suurema ettevõtte hulka kuulunud firmade seas oli toimunud suurpuhastus ning viis neist olid USA päritolu. 2008. aastal sai alguse järjekordne ülemaailmne majanduskriis , millest ei ole kõrvale jäänud ka USA. Uuendusi ning innovatiivseid ideid jäädakse ootama ka uuelt, Obama valitsuselt.