Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodune kontrolltöö: Demokraatia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis valimissüsteem kehtib Eestis?
  • Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse?
  • Kes on sotsialiseerumisagendid?
  • Millega nad tegelevad?
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p
1. Demokraatia.
Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill
on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani
tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947).
Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p
Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti
ei anna.
1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse.
Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna.
2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa .
Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega.
2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p
1) Valimisõigus on üldine – valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud.
2) Valimised on ühetaolised – kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl.
3) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes.
3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p
Vanusepiirang- 21. aastane
Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik
4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p
Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head.
5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja
põhjendage seda. 1 p
Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile.
6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P
Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare ´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud.
7. Mis liiki survegruppe sa tead. Too üks näide mõlemat liiki survegruppide kohta. Selgita, kuidas nad oma eesmärke saavutavad. 6P
Kategooriakaitse grupid( nt EAKL), Edendamisgrupid (nt muinsuskaitseamet).
Kategooriakaitse grupid näiteks tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ja teenustest.
Edendamisgrupid aga näiteks grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise enedamisele.
8. Otsustage, millise Eesti erakonna programmi võiks see lõik sobida. Selgitage, mille põhjal te seda oletate. 3p
/---/ Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt
ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline
tulumaks . Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse
vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla./---/
Erakond: Keskerakond
Põhjendused:
1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest.
2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust.
9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või
kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p
10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p
Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel
    *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust
    *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise
    *olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."

11. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. 3 p
*
Ainult kodanikule on õigus kuuluda mõnda erakonda.
* Ainult kodanikule on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele.
* Vähemalt 18 aastasel kodanikul on õigus osaleda riigi valimistel ja rahvahääletustel.
12. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel. 1 p
13. Kes on sotsialiseerumisagendid? Millega nad tegelevad? 1P
Sotsialiseerumis agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õppimine.
Kodune kontrolltöö-Demokraatia #1 Kodune kontrolltöö-Demokraatia #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisuKillu Õppematerjali autor
30p

Sarnased õppematerjalid

Kodune kontrolltöö-Demokraatia
2
odt

Kodune kontrolltöö: Demokraatia

Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2

Ühiskond
Kodanikud ja demokraatia
4
doc

Kodanikud ja demokraatia

1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
5
doc

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Kodune kontrolltöö 1. Nimeta kaks demokraatlikule valitsemisviisile iseloomulikku tunnust ja selgita neid. 1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. See tähendab, et riigi juhid valib rahvas (valimiste kaudu). Eestis valib rahvas omale parlamenti ja KOV juhtkonda esindajad. Lisaks on poliitiliste otsuste langetamisesse võimalik sekkuda ka referendumitega ehk rahvahääletustega, mis on muutumas järjest sagedasemaks. 2) Võimude lahusus- demokraatia teiseks alustalaks on võimude lahusus ehk arvamuste paljusus.

12. klassi ühiskond
12-klassi ühiskonna konspekt tähtsamatel teemadel
6
doc

12. klassi ühiskonna konspekt tähtsamatel teemadel

Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine.

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia-valimised
6
doc

Demokraatia, valimised

Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people ­ Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt

Ühiskonnaõpetus
Vabad valimised
6
docx

Vabad valimised

Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine 19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib

Ühiskond
Ühiskonna KT-ideoloogiad-valimissüsteem jms
6
docx

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse

Ühiskond
Valimised
5
docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun