Üksainus riigijuht Üksainus riigijuht Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal)
tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fasistid ja nende juht Benito Mussolini. Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti vägevaks maaks ning vallutavad uusi alasid. Kuna inimesed olid pärast sõda nii lootusetus olukorras, siis paljud uskusid neid ning samuti tõi propaganda neile poolehoidjaid juurde. Hädaolukorras on iga väiksemgi lootus lohutus ning just seda kasutasid fasistid ära ning suutsid võimule saada ja seejärel Itaaliast diktatuuririigi teha. Sarnaselt nagu Itaalias oli ka Saksamaal raske olukord ning riik oli tõsistes raskustes. Pettumus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, kaotatud sõda, majanduslikud raskused ja poliitilised võitlused riigis muutis sakslased haavatavateks ja kergeusklikeks. Rahval oli lootusetu tunne ja hirm kommunismi ees ning see andis omakorda võimaluse Adolf Hitlerile, kes oli väga osav kõnemees, tekitada inimestes usaldust enda vastu
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3
süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Inimesed NSV Liidus saadeti Siberisse koonduslaagritesse. Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid sarnased oma mõtete ja tegude poolest, püüdes saavutada maailmas ülemvõimu. Selle tulemus oli teise maailmasõja algus. Erinevuseks oli riikide vastasus üksteist üle trumbata. Mõnele oli tähtis oma rahva ülistamine ja teisele oma rahva tagakiusamine, et tagada diktatuuririigi veatu toimimine. Stalinlik NSV Liit - triumf või tragöödia? Stalin tuli võimule pärast Lenini surma 1924 aastal. Lenin teda oma järglaseks ei soovinud, kritiseerides teda liigse võimuahnuse pärast. Mängeldes ja oma vastaseid ülekavaldades tõusis ta suure NSV Liidu juhiks. Stalin oli võimul aastast 1924 kuni oma surmani aastal 1953. Stalinit ülistati lõputult. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" ja igale poole
Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Ideoloogia/kultuur 1. Põhijooned. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus 2. Võimalikud ilmingud. Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. 11. Millised võivad olla diktatuuririigi tugevused, millised nõrkused? Tugevused: kiired otsused, ,,kõva käega" juht Nõrkused: võimu võib saada inimene, kes sellega ei suuda edusamme teha 12. Millal ja kuidas tulid natsid Saksamaal võimule? Millised tegurid sellele kaasa aitasid? Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal seondub majandusliku ja sisepoliitilise olukorraga. Pärast 1923.a. Müncheni õlleputsi läbikukkumist püüti võimule saada seaduslikke vahendeid valides
impeerium. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce’le anti seadustega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda, mis veenis itaallasi oma riigi vägevuses. Hitler Natsionaalsotsialistlikku Saksa töölispartei juht, hiljem Saksamaa diktatuuririigi juht, führer. Hitleris oli veendumus, et Saksamaa ei kaotanud tegelikult sõda, vaid et vapralt rindel võidelnud mehed langesid reetmise ohvriks. Võitlus ebaõiglase Versailles’ rahulepingu vastu muutus ta üheks olulisemaks eesmärgiks. Pärast suurt majanduskriisi tõusis esiplaanile lubadustega puhastada valge inimrass ja taastada majanduslik heaolu. Tegi koostööd NSVLga. Pani toime holokausti.
Külastas Eestit 19.-21. veebruar 1987 koos abikaasa Raissaga. Tema tegemised Eestis: · külastas trikotaazitootmiskoondist Marat (pilt Made raamatus lk. 195) · külastas Paide rajooni 9. mai kolhoosi, külastas ka ühe kolhoosi mehhanisaatori kodu · Gorbatsov esines ELKNÜ (Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee) XX kongressi avamisel, kus ta ajas Eesti Lätiga segi, kuid õhtustest uudistest oli see lõik eemaldatud (diktatuuririigi tsensuur) · kohtus Tallinna Raekojas punaveteranidega · TPI-s kohtus peasekretär ENSV juhtivate tegelastega. Gorbatsov jäi külaskäiguga rahule, talle näis, et perestroika ENSV-s edeneb, aga rõhutatult jahedalt suhtus ta Karl Vainosse (Karl Vaino EKP esimene sekretär 1978-1988, vahetati 16. juuni 1988 Vaino Väljase vastu). Gorbatsov sündis Põhja-Kaukaasias vene-ukraina segaperekonda. Lõpetas 1955. õpingud Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteaduse erialal.
a. · Natside võimulepääsedes hakati taas tungivamalt nõudma nende endiste Saksamaa alade liitmist, mis Versailles`i leppega olid eraldatud. · Sõjalise rünnaku kartuses loovutas Leedu 1939.a. märtsis Klaipeda ala Saksamaale. · NB! See sündmus pole küll seotud suurriikide kokkulepetega II MS eelõhtul, kuid on näiteks Saksamaa agressiivsuse kasvust (nii nagu ka 1939.a. aprillis Itaalia poolt Albaania okupeerimine ja annekteerimine näitas jätkuvat autoritaarse diktatuuririigi agressiivsust). 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): · 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses).
a. · Natside võimulepääsedes hakati taas tungivamalt nõudma nende endiste Saksamaa alade liitmist, mis Versailles`i leppega olid eraldatud. · Sõjalise rünnaku kartuses loovutas Leedu 1939.a. märtsis Klaipeda ala Saksamaale. · NB! See sündmus pole küll seotud suurriikide kokkulepetega II MS eelõhtul, kuid on näiteks Saksamaa agressiivsuse kasvust (nii nagu ka 1939.a. aprillis Itaalia poolt Albaania okupeerimine ja annekteerimine näitas jätkuvat autoritaarse diktatuuririigi agressiivsust). 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): · 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). · Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel alustasid
Just tema nõudis 1968.aastal innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri kõige arenenum piirkond, kuid jäi Lääne-Saksamaast siiski aina enam maha. Piir Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel suleti 1952.aastal. Lahtiseks jäi üksnes selle lõik Berliini linnas, mis lubas linnaelanikel ühest tsoonist teise liikuda. Sakslased ise nimetasid seda piiri nimega die Grenze. Kommunistliku diktatuuririigi Saksamaa Demokraatliku vabariigi probleemiks oli, et tal tuli rahva lojaalsuse nimel võistelda teise, demokraatliku Lääne-Saksa riigiga. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sõltumatu demokraatlik riik ainult nime poolest. Selles riigist sai NSV Liidu satelliitriik nagu ka Poolast, Tsehhoslovakkiast, Rumeeniast, Ungarist ja Bulgaariast. Kommunistid said Kesk- ja Ida- Euroopas haarata võimu vaid tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toetusele. Seetõttu
2. Kas Teie hinnangul on Eesti ühiskonnas kohta uutele erakondadele? Tehke sobivasse lahtrisse rist. Põhjendage oma arvamust. (1 p) ei enamus politolooge on väitnud, et Eesti erakonnad pigem liituvad kui neid juurde tekib, paraku on küll kahtedel viimastel Riigikogu valimistel tekitanud elevust just uute jõudude ilmumine (vastavalt Res Publica ja Rohelised); Eesti poliitiline maastik ei ole siiski lõplikult välja kujunenud; 3. Kas analoogiline karikatuur saaks ilmuda diktatuuririigi ajakirjanduses? Tehke sobivasse lahtrisse rist. Põhjendage oma arvamust. (1 p) Ei diktatuuririikides toimib enamasti ka range tsensuur ja valitsuse v võimulolijate avalik kritiseerimine on peaaegu võimatu 4. Millised õigused on Eesti Vabariigi põhiseadusega antud igaühele oma vaadete propageerimiseks? Tooge kaks näidet põhiseadusest ja põhjendage nende sätete vajalikkust. (2 p) § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta
korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima; 3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond)
annaabi.ee 
