12. klassi ühiskonna konspekt tähtsamatel teemadel (0)

Ühiskond
Erakonnad (2.4 lk 46-49)
Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon , mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti.
Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18).
Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid.
Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25)
Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus.
Tabel
1. Põhiväärtused
2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem
3. Sotsiaalsed taotlused
Liberalism
Konservatism
Sotsiaaldemokraatia
Eesti parteipoliitiline maastik : parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul
Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia)
Parempoolsus (konservatism, liberalism)
Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform
Keskerakond (juht Edgar Savisaar )
Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Mikser )
Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu )
Reformierakond (juht Andrus Ansip ) see on parempoolne valitsus
opositsioonis 45 riigikogu saadikuid
koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid
Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia
Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism.
Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus ja õigus
Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine.
Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: riik peab tagama indiviidile võimaluse tasuta saada haridust, arstiabi, saada tööd, et inimeste vahel poleks lõhed suured.
Toimetuleku eest vastutab eeskätt INIMENE ISE (individuaalne heaolu). Kuna ühiskonda viib edasi ettevõtlus, siis on riigi ülesandeks luua soodne ettevõtluskliima, vabakonkurents, tagada kõrge tööhõive, motiveerida inimesi ise tööd otsima ja kutseoskusi arendama. Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem.
Suurema sissetulekuga isikud ja ettevõtted peavad maksma kõrgeimaid makse, seega astmeline e progressiivne maksusüsteem
Valimised (2.3 lk 42-45)
1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine.
2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks
4. Hariv funktsioon
Vabade valimiste põhimõtted
1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond . Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri:
* vanusetsensus (alates 18)
* kodakondsustsensus
* tervisetsensus ($57)
* kirjaoskustsensus
* paiksustsensus kohalikel valimistel
* $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust.
2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl.
3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi.
4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156).
5. Salajasus- puudub
Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma parlamenti pääsemiseks (eestis on 5%). Vajalik selleks, et vältida parlamendi liigset poliitilist killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas.
Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole .
Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb.
Peamised valimissüsteemid
Majoritaarsed e enamusvalimised
Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised
Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides (näiteks Suurbritannia, Austraalia , USA, Uus- Meremaa )
Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, sealhulgas Eesti Vabariigis
Ühemandaadilised valimisringkonnad (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkonda)
Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel)
Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli (põhimõte "võitja võtab või saab kõik")
Saadikukohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud häältega sealjuures kehtib valimiskünnis
rakendatakse avatud ja suletud nimekirju
Korrata (13. november)

Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt
2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt
3. Valimised sealhulgas funktsioon, põhiprintsiip, mõisted, majoriteet ja proportsioon valimissüsteem: 2.3. lk 42-45 + konspekt sh paljundus .
?Eesti vabariigi kodanikuõigused ja -kohustused
$13 Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
$30 Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega.
$36 Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
?Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi (lk 84)
[Võrdlev tabel]
Eesti Vabariigi kodanikud 85% üle 1,1 miljoni.
Mittekodanikud 15% 1) välismaalased ehk välisriikide kodanikud 8% üle 100 000 sealhulgas 98 000 Vene Föderatsiooni kodanikud 2) määratlemata kodakondsusega ehk kodakondsuseta isikud ehk apatriidid , need on endise NSV Liidu kodanikud, kes pole senini oma kodakondsust määratlenud üle 90 000 7%.
?Rahvas körgeima riigivõimu kandja (EV Ps 3ptk)
$1..., kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas
$56... rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) RK valimisega 2) rahvahääletusega
$57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut.
EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis).
Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) parlamendivalimised
2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida
3) referendum ehk rahvahääletus
4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus : hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks.
?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37)
18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel.
⚠️Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome . Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03.
⚠️Täidesaatev võim:
⚠️Kohtuvõim: õigusemõistmist teostav riigivõimu haru, peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline (13. peatükk $148). Kõrgeimaks kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline).  Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos õiguskantsleriga teostavad Põhiseaduslikkuse ehk konstitutsioonilist järelevalvet: $139, 142, 143, 149, 107 (ka Eesti Vabariigi president ).
⚠️Võimude lahususe vajalikkus:
1) takistab võimutäiuse koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte, välistades dikatuuri ehk isikuvõimu.
2) erinevad võimuharud piiravad ja tasakaalustavad üksteist, et vältida võimuliialdusi.
3) tagab kolme võimuharu vahelise tööjaotuse riigivõimu teostamisel.
Iga võimuharu moodustamise kord ja ülesanded on sätestatud Põhiseaduses.
Neljas võim - massiteabe kujundlik nimetus (kirjutav ja rääkiv press, internet) demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjuvõimu ühiskondliku teadvuse kujundamisel.
?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk)
Riigi kõrgeim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused ka teised õigusaktid.
Eesti Vabariigi põhiseadust saab muuta kahel viisil: 1) rahvahääletuse ehk referendumiga ($164)
2) parlamendi hääletusega: kiireloomulisena Riigikogu poolt ($166); riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ($165)
Uut põhiseadust saab vastu võtta ainult rahvahääletusega.

Õigused, vabadused , kohustused (11p)
1.1 Inimeste heaolu sõltub palju sellest, kuidas riigis on tagatud inimeste õigused ja vabadused. Nimetage EV-s kehtivaid õigusi ja kohustusi (igast üks). Lisage ps §! (5p)
Kodaniku õigus:§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Igaühe õigus: § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p)
Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik.
1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p)
§ 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust.
1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p)
Et soodustada kodanikuks olemist.
1.5 Jaani inimõigusi on EV-s tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta pöörduda oma õiguste kaitseks? (1p)
Euroopa inimõiguste kohtusse.
2. Eldar on 18-aastane tatarlane. Omades Venemaa kodakondsust on Eldar Otepää vallas püsivalt elanud 5 aastat. Eldaril on tööluba. Tähistage ristikesega, kas tal on/ei ole õigus: (3p)
1) olla ametiühingu ja Otepää Jahimeeste Seltsi liige EI SAA
2) osaleda rahvahääletusel EI SAA
3) pöörduda avaliku teabe saamiseks vallavalitsuse poole SAAB
4) kandideerida Otepää vallavolikogu valimisel EI SAA
5) kandideerida Riigikokku EI SAAB
6) saada haigushüvitist SAAB
7) välja anda tatarikeelset ajakirja SAAB
8) kuuluda Reformierakonda EI SAA
3. Milliste põhiseaduse sätete alusel tohib piirata meie põhiseaduslikke õigusi (ps II peatüki alusel)? Kirjutage vastusena põhiseaduse § numbrid (3). (3p)
§15
Tooge elust üks näide, kus ühte neist piirangutest on kasutatud või peaks kasutama. (1p)
4. Selgitage, kuidas eristada EV põhiseaduses loetletud universaalseid inimõigusi ainult EV kodanikele antud kodanikuõigustest? (1p)
Riigipõhised on eristuvad.
5. Nimetage kaks võimalust, kuidas saab EV kodanik teostada kõrgeimat riigivõimu? (2p)
Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.
6. Mis poliitilised õigused saab EV kodanik (3p)
18-aastaselt: 1) on hääleõiguslik
2) saab kandideerida kohalikku omavalitsusse
21-aastaselt: 1) võib riigikogusse kandideerida
7. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünni järgi? (1p)
Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnist.
8. Millal võib kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana? (1p)
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
9. Riigikogusse kandideerimisega on Eesti vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. (2p)
Vanusepiirang : § 60. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aasatane hääleõiguslik Eesti kodanik.
Kodakondsuspiirang:§ 60. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. (1p)
10. Mis põihõigused on Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud ainult kodanikele? Tehke ristike tabeli õigesse lahtrisse. (3p)
1) õigus tulla alati Eestisse [x]
2) õigus säilitada rahvuslik kuuluvus
3) õigus jääda truuks oma veendumustele
4) teenida Eesti kaitseväes
5) olla erakonna liige
6) kandideerida Riigikokku [x]
7) pöörduda kohtusse
8) valida kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid
11. Millisel juhul on võimalik saada Eesti Vabariigi kodakondsust?
Tähistage õiged vastused ristikesega. (2p)
naturalisatsiooni korras [x]
olles Euroopa Liidu kodanik
piisab, kui sündida Eesti Vabariigis
eriliste teenete eest [x]
ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud
saab automaatselt Eesti kodanikuga abielludes