Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, omavalitsus, inflatsioon, põhiseadus, põhjenda, hinnatase, õppelaen, maksud, inflatsioonimäär, lahtrisse, parlament, pomm, volikogu, nato, riigipea, president, põhjendus, tulumaks, moodus, valimiskampaania, luksemburg, käibemaks, hääleõigus, kandidaati, seadusliku, intress, sotsiaalharta, iirimaa, slovakkia, sloveenia, hispaania, portugalOtsene demokraatia rahvahääletuses. Eelnõu paneb rahvahääletusele Riigikogu. Kui rahvas lükkab tagasi, siis toimuvad erakorralised valimised. Vt põhiseaduse § 56, § 65 punkt 2 ja § 105. Pärast taasiseseisvumist on olnud kaks rahvahääletust. 1992 põhiseaduse vastuvõtmiseks ja 2003 põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmiseks, mis lubas kuuluda EL. Siis oli ka küsitlus (tulemus pole siduv) EL astumiseks. Põhiseadus ei luba välislepingut rahvahääletusele panna (§ 106). Riigikogu otsustab nii hääletusele pandava küsimuse, hääletamisele pandava eelnõu kui ka hääletamise korraldamise. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku korral ei sõltu vastusest Riigikogu mandaat ja erakorralisi valimisi ei saa tulla. Kui rahvas lükkab tagasi eelnõu, siis on mandaat läbi ja erakorralised valimised.
Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude X nimekirjades Mandaadi saamiseks piisab lihthäälteenamusest X Riik on jagatud mitmemandaadilisteks X valimisringkondadeks 5. Selgitage valimiste põhimõtteid ja põhjenda nende vajalikkust: 1) Valimised on üldised - oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimis- test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi
administratiivne jaotus. 1p Sündmus 1.4. Nimetage sündmus Eesti ajaloos, mille tagajärjel kaardil B kujutatud piirid muutusid. 1p Sündmus III ÜLESANDED 1. Eesti kultuur ja haldusjaotus Keskaeg Rootsi aeg Eesti NSV Kultuur/eluolu Haldusüksus 1.1. Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised kultuuri ja eluolu märksõnad? Paigutage märksõnade numbrid tabelis õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p 1.2. Paigutage järgnevad haldusüksuste nimetused õige perioodi/ seletuse juurde: (3p) 7- 8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p KULTUUR/ELUOLU HALDUSÜKSUS 1. Esimese eestikeelse raamatu ilmumine 1. Komtuurkonnad 2. Uue Testamendi tõlkimine eesti keelde 2. Kubermangud 3. Kolhoosid 3. Oblastid 4
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigil
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigil
kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. (2p) Vanusepiirang: § 60. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aasatane hääleõiguslik Eesti kodanik. Kodakondsuspiirang:§ 60. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. (1p) 10. Mis põihõigused on Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud ainult kodanikele? Tehke ristike tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 1) õigus tulla alati Eestisse [x] 2) õigus säilitada rahvuslik kuuluvus 3) õigus jääda truuks oma veendumustele 4) teenida Eesti kaitseväes 5) olla erakonna liige 6) kandideerida Riigikokku [x] 7) pöörduda kohtusse 8) valida kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid 11. Millisel juhul on võimalik saada Eesti Vabariigi kodakondsust? Tähistage õiged vastused ristikesega. (2p) naturalisatsiooni korras [x]
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
Selgitage.3 7.Selgitage demokraatiale iseloomulikke tunnuseid Eesti näitel...............................3 Vabade valimiste korraldamine:.......................................................................3 Toimib pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus:.......................3 Vähemuste õigustega arvestamine:...................................................................3 8. Kas tänane Eesti Vabariigi põhiseadus kajastab neid väärtusi? Tooge oma seisukoha kinnituseks näide põhiseadust kasutades. ..................................................................3 9. Mil määral Eesti elanikud neid väärtusi igapäevaelus arvestavad? Selgitage näite abil. ............................................................................................................................3 10. Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik ristikesega...................................4 11
omavalitsusliitudele; 2) Tugeva maavanema mudel- maavanemal suurem roll, delegeeritakse juurde riiklikke ülesandeid, antakse omavalitsuslikud ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo
või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e
2. Sotsiaalne turvalisus 4 p 3. Selgita mõisted: 2 p Kuidas Eesti riik ja kohalik omavalitsus toetavad inimeste toimetulekut? Nimeta kaks toetust ja 1) rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel põhjenda nende vajalikkust. territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes
2. Allpool on toodud neli Eestis vabatahtlikult kasutatavatest toidumärgistest. Vali nende 2. Inimeste huvide mitmekesisus ja avaldumise vormid. Loe järgnev tekst läbi ning vasta seast üks ja põhjenda kahe argumendiga, miks eelistaksid osta just sellise märgiga küsimustele. 4 p tähistatud toiduainet. 2 p Protestijad parkisid Vabaduse väljaku lilli ja rattaid täis
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust •
Objektiivne – seaduse tekstist on võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase. Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus, kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid; lepingud, mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted)
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
..................................................................... 13 Jagunemine................................................................................................................ 13 Jaguneb haldusüksusteks, millele riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda.................................................................................................... 13 Föderatsioonil ja osariigil on oma SA, TS , õigust mõistvad organisatsioonid ja põhiseadus................................................................................................................. 13 Konföderatsiooni keskorganid moodustatakse riikide esindajatest............................13 1. VÕIMUDE L AHUSUS JA TASAKAALUSTATUS VÕIMUDE L AHUSUS Riigivõimu teostamise põhimõtte, mille alusel on võim jagatud kolmeks: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eristatakse ka võimude lahusust isikute tasandil, see
4 p 8 õiget 4 p, 7-6 õiget 3 p, 5-4 õiget 2 p, 3-2 õiget 1 p Vanapaberikonteiner Pakendikonteiner Olmeprügi/segaprügi konteiner 1, 6 2, 4, 8 3, 5, 7 4. Miks on tarvis prügi sorteerida? 1 p Aitab säästa loodusressursse; võimaldab materjali taaskasutada; aitab vähendada keskkonna reostamist jms. IV Rahvas, põhiseadus, demokraatia 8 p 1. Diskrimineerimine 3 p 1. Mida tähendab diskrimineerimine? 1 p Diskrimineerimine on teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine (nt sooline, rassiline, rahvuslik, religioosne jne). 2. Nimeta tunnus, mille alusel on võimalik inimest diskrimineerida. Too selle kohta näide. 2 p Siin on võimalikud erinevad variandid. Kindlasti tuleb silmas pidada, et tunnus ja näide oleksid vastavuses. Punkti saab anda ka siis, kui on märgitud tunnus, aga näidet ei ole osatud tuua.
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
8) Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav 9) Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? Igalühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 10) Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus elule, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 11) Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? Eesti riik kaitseb om akodanikku ka välisriikides 12) Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
..................... ................................................................... 2) ................................................................ ................................................................... ................................................................... http://www.postimees.ee/foto/6/9/91096461a87911a2a8.jpg 2. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number. 1. keskmise hinnataseme suhe SKP-ss Inflatsioon 2. keskmise hinnataseme langus 3. keskmise hinnataseme kasv devalveerima 4. keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 5. keskmise hinnataseme stabiilsus Inflatsioonimäär 6. koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes 3. Selgitage näidetega inflatsiooni kahe positiivset ja kahte negatiivset mõju. Positiivne mõju: 1) ...............................................................................
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
Riigikogu kodukorra seadus. §72. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. §73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. §74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. §75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus,
Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud, pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema ülesanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus 5 astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise
See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali
kodanike suured hulgad. Leian, et abortide keelustamine ei lahenda rahvastiku vananemise probleeme, sest täisväärtuslikku elu elavad siiski lapsed, kellel on armastav pere. Kui väikest ilmakodanikku ennast pole armastatud, siis tekib temalgi tunne, et miks peab ta armastama ühiskonda. Rahvastiku vananemine on kindlasti ühiskonna probleem. Noori, kes vanureid ülal peavad, napib, mistõttu tekibki probleem, et maksud kujunevad liiga kõrgeks ning täisväärtusliku elu tagamine muutub keeruliseks lahendeid sellel probleemile on pakutud, kuid milline on õigeim, parim, kindlaim eks seda näitab aeg. Kõige lihtsam on sünnitada lapsi, mitte teha aborte, kuid iga kodanik toimib siiski enesest lähtuvalt ega mõtle alati tulevikule. Arvan, et lähiajal sellele probleemile lahendust ei leita, sest ega kogumispensiongi muuda olematuks vananemist
annaabi.ee 
