Ühiskonna valitsemine (0)

Ühiskonna valitsemine Kodune kontrolltöö 1. Nimeta  kaks demokraatlikule valitsemisviisile iseloomulikku tunnust ja selgita neid. 1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale.  See  tähendab,  et  riigi  juhid  valib  rahvas (valimiste  kaudu).  Eestis valib rahvas omale parlamenti   ja   KOV  juhtkonda   esindajad.   Lisaks   on   poliitiliste   otsuste   langetamisesse   võimalik sekkuda ka referendumitega ehk rahvahääletustega, mis on muutumas järjest sagedasemaks.  2)   Võimude lahusus- demokraatia teiseks alustalaks on võimude lahusus ehk arvamuste paljusus. Võimude   lahususe   ja   tasakaalustatuse   põhimõttel   on   kolm   peamist   eesmärki.   Esiteks   väldib võimude   lahusus   ja   tasakaalustatus   võimu   kontsentreerumist   ning   aitab   kaasa   riigivõimu seaduslikkusele ning sellega lõppastmes põhiõiguste tagamisele. Teiseks taotletavaks eesmärgiks on ratsionaliseerimine: tagada tööjaotusega eri võimuorganite vahel võimalikult õiged otsused ning läbi selle võimalikult tõhus riigivalitsemine. Kolmandaks- tagada vastutuse omistatavus ja riikliku tegevuse   kontrollitavus.   Vaid   siis,   kui   ülesanded   on   selgelt   jaotatud,   on   võimalik   eesmärkide saavutamist kontrollida ja vastutust langetatud otsuste eest isikustada. 2. Eesti   Vabariigi   põhiseaduse   kohaselt   teostab   rahvas   kõrgeimat   riigivõimu   hääleõiguslike kodanike kaudu. Nimetage  kaks moodust, kuidas saavad Eesti hääleõiguslikud kodanikud
teostada kõrgeimat riigivõimu. 1)Riigikogu valimisega 2) Rahvahääletusega 3.  Valitsemisvormid:   Presidentalism   ja   parlamentarism.   Märgi   tabelisse   ristikesega,   millist
valitsemisvormi iseloomustavad järgmised omadused. Presidentalism Parlamentarism 1.   Valitsuse   püsimine   sõltub
parlameni toetusest X 2.   President   on   nii   riigipea   kui
valitsusjuht X 3.   Riigipea   on   tihedalt   seotud
täidesaatva võimuga X 4.   Tähtsaim   võimuinstitutsioon   on
parlament X 5. Presidendil on vetoõigus X 4.  Märkige   ristiga,   kas   iseloomulik   joon   on   omane   proportsionaalsele   või   majoritaarsele
valimissüsteemile. Iseloomulik tunnus Proportsionaalne Majoritaarne Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude
nimekirjades X Mandaadi saamiseks  piisab  lihthäälteenamusest X Riik   on   jagatud   mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks X 5. Selgitage valimiste põhimõtteid ja põhjenda nende vajalikkust: 


1) Valimised on üldised - oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimis- test.   Tagab   suurema   hulga   inimeste   hääletamise   ehk   suurema   üldsuse   seisukohtade   teada saamise.  2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant).  Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse.  6.  Kas   eelistate  majoritaarset  või  proportsionaalset  valimissüsteemi?  Tehke   oma   valik   ja
põhjendage seda. 1p Majoritaarne ____ Proporstionaalne  _X_ Põhjendus: Mini   arust   on   proportsionaalne   (edaspidi   prop.)   valimissüsteem   õiglasem.   Tänu   sellele,   et riigikokku pääsemiseks on vaja ületada kvood, on prop. süsteemis parlamendis rohkem parteisid ehk  esindatud  on  rohkemad  seisukohad  (võimude  lahusus). Tänu  kvoodile  ka  väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda. Lisanäitena tooksin siia, et riigid, kus rahvaheaolu % on suurim, kasutatakse proportsionaalset süsteemi (Soome, Taani, Norra).  7.  Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke sobiva vastuse järgi rist. Põhjendage oma arvamust.  Jah _X_    Ei _______ Põhjendus:     Mida   tugevam   on   kodanikuühiskond   ehk   mida   haritum,   laia   silmaringiga   ja sõltumatumad   on   inimesed,   seda   enam   tekib   soov   panustada   ja   osaleda   elukeskkonna arendamises   ja   ollakse   nõus   ka   vastutust   kandma.   Kui   inimestel   on   välja   kujunenud   oma kindlad seisukohad ja arusaamad ning tahetakse neid ka väljendada on valimiste teel poolehoiu näitamine   selleks   väga   oluline   punkt.   Lisaks   kui   inimene   on   kindel   oma   poliitilistes seisukohtades on talle ka häälelangetamise/andmise protsess lihtsam, kuna ta teab, keda toetab. Seega,   mida   haritum   ja   enesekindlam   on   ühiskond,   seda   rohkem   juletakse   enda   seisukohti avaldada, ehk seda enam suundutakse valima (tõuseb valimisaktiivsus). 8. Riigivõimu kolmikjaotus Eesti Vabariigis Riigikogu Vabariigi valitsus Kohtud Võimuharu
nimetus Seadusandlik Täidesaatev  Kohtuvõim Millised   on ülesanded,
nimetage kolm. 1. Välja   töötada seaduseid 2. Vastu   võtta otsuseid 3. Teha parlamentaarset
kontrolli  1. Viib   ellu   riigi sise-   ja välispoliitikat 2. Suunab ja kõõrdi- neerib   valitsus-
asutuste tegevust 3. Korraldab seaduste,   Riigi-
kogu   otsuste   ja
Vabariigi 1. Rahu tagamine 2. Põhiseadus- likkuse   järel-
valve 3. Avaliku võimu
kontroll 2


Presidendi   aktide
täitmist Kes juhib selle
  tööd (ametinimetus+nimi) Riigikogu esimees
Henn Põlluaas Peaminister 
Jüri Ratas Riigikohtu esimees
Vilu Kõve 9. Seleta mõiste ja nimeta erakonnad, mis kuuluvad praegu opositsiooni ja koalitsiooni  Opositsioon-   vastasseis.  Valitsuses-   erakond,   mis   vastandab   end   võimul   olevale   erakonnale. Poliitiline   opositsioon   võib   olla   riigi   või   omavalitsuse   tasemel,   kuid   ka   erakonnasisene. Praeguses valitsuses: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond   Koalitsioon- erakonnad, mis moodustavad valitsuse Praeguses valitsuses: Keskerakond, EKRE, Isamaa 10. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang.
Nimeta need ja selgita, milles need piirangud seisnevad.  Vanusepiirang- riigikokku saab kandideerida Eesti kodanik, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kodakondsuspiirang- riigikokku saab kandideerida ainult Eesti Vabariigi kodanik. 11.  Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda.    Jah  _X_ Ei ______ Põhjendus: Riigi   juhtimisega   peaksid   minu   arust   tegelema   ainult   selle   riigi   kodanikud.   Kui   puuduks kodakondsuspiirang tähendaks see, et sisuliselt iga inimene, kes Eestisse elama asub/reisib võiks kandideerida riigikokku ja seeläbi mõjutada meie riigi juhtimist. Olenemata sellest, kas teda tegelikult huvitab Eesti riigi olukord ja selle arendamine. Vanusepiiragu osas leian, et varasemas eas   ei   ole   tavaliselt   kindlad   seisukohad   välja   kujunenud   või   ei   osata   neid   piisavalt   hästi väljendada.   Ei   arva,   et   kõik   kodanikud,   kes  on   nooremad   kui   21  ei   ole   piisavalt   targad,   et riigikogulase mõõtu välja anda, kuid leian, et bioloogilist arengutaset arvestades ei ole riigi huvides parim idee nooremaid pulti lasta.  12. Kirjutage lahtrisse sobiv vastus põhiseadusele tuginedes. Ülesannete kirjeldus Ametiisik/ametkond Sõltumatut majanduskontrolli teostav riigiorgan Riigikontrolör/riigikontroll
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi president Teostab   järelvalvet   õigustloovate   aktide
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Õiguskantsler Esindab   Vabariigi   valitsust   ja   juhib   selle
tegevust Peaminister 3


13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine: Riigikogu Vabariigi valitsus X Piirilepingu ratifitseerimine X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine
Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim.  1.  Mille poolest erinevad KOV volikogude ja riigikogu valimised? Nimeta 2 erinevust. 1) KOV   valimistel   saab   hääle   anda   Euroopa   Liidu   kodanik,   riigikogu   valimistel   saavad hääletada ainult Eesti riigi kodanikud. 2) KOV valimistel saab hääletada 16 aastane isik, riigikogu valimistel peab olema 18. 3. Nimeta Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse üksused. a) Vallad b) Linnad 3. Kelle ülesanded peaksid olema järgmised toimingud? Täida lahtrid. (õigeks loen vastuse koos 
põhjendusega)  Toiming KOV/riik Põhjendus Koolibusside   töö   korraldamine
piirkonnas KOV See on iga KOV sisemine küsimus, riigil ei
ole   mõtet   üldist   korraldust   teha,   sest   igal
KOV-il on erinevad vajadused Tallinna-Tartu maantee ehitamine Riik See   on   riigi   maantee,   mis   kuulub
ühiskasutusse Uusehitiste rajamise piiramine valla
või linnaelanike meelispuhkepaika KOV See on KOVi sisearengu küsimus, mis on
iga valla/linna enda otsustada Pensioniea muutmine Riik See   puudutab   kõiki   pensioniealisi
kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses
olevate vahenditega 4.  Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd.  ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised
erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad
teemad istungitel, jms.) 4


Mina   elan  Anija   vallas.   Volikogusse   kuulub   19   liiget,   juhiks   on   Jaanus   Kalev.   Volikokku kuuluvad erakonnad: Keskerakond, Reformierakond. Valda juhib vallavanem, kelleks on Riivo Noor. Aktuaalsemad teemad istungitel on: koolide/lasteaedade põhimääruste muutmised, eelarve täitmine, arengukava (kinnitamine järgnevateks aastateks), ülevaated asutuste tööst (rahvamajad, raamatukogud, koolid jne) 5