Kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?

Vastus leiad õppematerjalist: TTK0030 Majandusgeograafia 2015

TTK0030 Majandusgeograafia 2015 (0)

Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?
Mis on eri kultuuridel erinev?
Miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

TTK0030 Majandusgeograafia
Kordamisküsimused 2015.a.
Sissejuhatus

Geograafia kontseptsioonid.

Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo).

Biheiviorism geograafias.
Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju.

Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks – kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?

1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine : inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades .

Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele.
Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul , tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel.
Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne.
Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad).
Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid.

Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid . Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele.
Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur.

Ärikultuur.
Ärikultuur.
Ehk mis on eri kultuuridel erinev?

Info hankimise viisid
Aja ja ruumi käsitlus
Staatuse hindamine
Juhtimisstiilid
Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel
Kuulamisharjumused
Äri- ja seltskondlikud kombed
Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel

Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum.
Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga

Korporatiivne kultuur.
Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
Mõtteviis “way of thinking ”– “group think”, väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad
Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks):

Vestlused
Treeningud ja koolitused
Kohtumised
Igapäevane äripraktika
Tööülesanded
Teenusepakkumine
Tootmistegevus, etc.
Sotsiaalsed suhted – konventsionaalsus
Võimusuhted

Korporatiivne subkultuur , aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel → korporatsiooni identiteet .

Lineaar -, multi - ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia.
Kultuurierisuste mõõted – ajale orienteeritus:

Pikaajalisusele orienteeritus (Long- Term Orientation (LTO))
Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation)
Lineaaraktiivsed kultuurid
- Andmelembesed
- Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus:
- sakslased , švetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased
Multiaktiivsed
- dialoogilembesed
- Ajavad mitut asja samal ajal
- Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad , hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad , prantslased , itaallased jt romaani r.
Reaktiivsed
- Kuulavad kultuurid
- Aeg on kulgemises
- Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur , L- ja P-Korea, Vietnam , Malaisia, Indoneesia , Soome

LINEAAR-AKTIIVNE
MULTIAKTIIVNE
REAKTIIVNE
introvertne
ekstravertne
introvertne
kannatlik
kannatamatu
kannatlik
vaikne
jutukas
vaikne
Armastab privaatsust
Armastab seltsi
Hea kuulaja
Tegeleb oma asjadega
uudishimulik
väärikas
Plaanib asju ette metoodiliselt
Planeerib üldjoontes
Näeb üldprintsiipe
Teeb ühte asja korraga
Teeb mitut asja korraga
reageerib
Töötab kindlatel kellaaegadel
Töötab ükskõik mis ajal
Paindlik tööaeg
täpne
Täpsusest kaugel
täpne
LINEAAR-AKTIIVNE
MULTIAKTIIVNE
REAKTIIVNE
Allub ajakavale
ettearvamatu
Käitub vastavalt partneri ajakavale
Pühendub projektile
Laseb ühel projektil teist mõjutada
Näeb tervikpilti
Peab kinni plaanist
Muudab plaane
Teeb väiksemaid muudatusi
Toetub faktidele
Žongleerib faktidega
Ütlused on lubadused
Saab infot statistikast , andmebaasidest,teatme-teostest
Saab infot suulisest allikast
Kasutab mõlemaid
Orienteeritud tööle
inimkeskne
inimkeskne
emotsioonidevaene
emotsionaalne
Rahulik, hoolitsev
Töötab oma osakonnas
Liigub kõigis osakondades
Liigub kõigis osakondades
LINEAAR-AKTIIVNE
MULTIAKTIIVNE
REAKTIIVNE
Jälgib reegleid
nööritõmbaja
Läbinähtamatu, külmavereline
Suhtub vastumeelselt talle osut.teenetesse
Otsib teeneid
Kaitseb teiste väärikust
Probleemidega pöördub kompetentsemate kolleegide poole
Probleemidega pöördub sugulaste poole
Probleemidega pöördub usaldus-väärsete inimeste poole
Lõpetab tegevusahelad
Lõpetab inimestevahelised toimingud
Reageerib partnerile
Paikapandud päevakord
Seostab kõik asjad omavahel
Mõtleb järele
Räägib telefonitsi lühidalt
Räägib telefonitsi tundide viisi
Teeb häid üldistusi
Kasutab memosid
Kirjutab harva memosid
Planeerib aeglaselt
Austab ametlikkust
tippvõtmeisikut
üliaus
Ei meeldi narri olukorda jääda
Alati vabandused valmis
Ei tohi narri olukorda jääda
Ründab loogikaga
Ründab emotsioonidega
Väldib vastuolude tekkimist
Piiratud kehakeel
Piiramatu kehakeel
Peenekoeline kehakeel
Segab harva vahele
Segab sageli vahele
Ei sega vahele
Eraldab sotsiaalse tööalasest
Sotsiaalne ja tööalane on kokku põimunud
Ühendab sotsiaalse ja tööalase
Rahvastikugeograafia. Peamised rahvastikuprotsessid.
Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused

Demograafiline üleminek ja selle mõju maailmas.

Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged
Modernsel etapil on sündimus ja suremus madalad

Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse demograafiliseks üleminekuks.

Üleminekuperioodiks enamasti 25-50 aastat.
Iseloomustab üleminekurahvastikke
Rahvaarv kasvab kiiresti, sest …
… 1) väheneb suremus

Teatud aja möödudes … 2) väheneb sündimus

Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris.

Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga – visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga. Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga – visuaalselt rahvastikupuu.
Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks .

Rännete tõmbe-ja tõuketegurid.

Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse.

Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid:

Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud
Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine , pere taasühinemine jmt)
Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded – on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes – töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon.
… või “ajude” äravool mõnest piirkonnast .
Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine)

Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid – miks valitakse just antud paik:

Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek
Atraktiivsemad elamistingimused
Sotsiaalsed põhjused – töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused
Karjäär - Parem töökoht ja positsioon
Isiklikud tegurid

Majandusruumi dünaamika.

Majandusarengu indikaatorid.

Piirkondade/riikide arengut näitavad tegurid globaalse konkurentsivõime arvutamisel.

Rostowi arengutrepp

Hägerstrandi uuenduste leviku teooria.

Kondratieffi lained, seos uuenduste kasutuselevõtu ja levikuga ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas.

Heaoluriigi kontseptsioon

Riikide ebaõnnestumise põhjused (vt. kvaasiriigid).
Globaliseerumine

Globaliseerumise tekketingimused kultuuris, majanduses ja poliitikas.
Poliitikas

suur mõjuvõim rahvusvahelistel valitsustevälistel organisatsioonidel ( ÜRO , EL jt)
Majanduses

valitsevad TNC ehk rahvusvahelised korporatsioonid

Brändid (en.seot TNC-dega)

Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid)

Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud

Kiired transpordivahendid
Kultuuris

Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes (Hollywood)

popkultuuri levik (maailmakeskustest)

Massimeedia

Kiired suhtluskanalid ( Internet ja mobiiltelefonid)

Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid (vt ka majanduse dünaamika ja tooteahela osa)

Globaliseerumise lained.

Laine – koloniaalne globaliseerimine (1500 – 1945)

Merikantistlik periood (1500 – 1800)

Industriaalne periood (1800 – 1945)

Laine – Neokoloniaalne globaliseerimine (1945)

Modernistlik periood (1945 – 1980)

Neliberaalne periood (1980)
Ettevõtte paigutus . Klastrid

Ettevõtete tüübid organisatsiooni ülesehituse järgi.

Lihtsad ehk väikeettevõtted
Funktsionaalsed
Mitmeüksuselised
Maatriksstruktuursed ehk kombineeritud
Holding -ettevõtted

Erinevate organisatsiooniliste struktuuride teke ja areng kasvab koos ettevõtte kasvuga

Väikeettevõte: Ettevõte paikneb seal, kus ettevõtja ise elab
Funktsionaalne ettevõte : Juhtimisülesanded on jagatud vastavalt funktsioonidele (turustamine –turustus- osakond , personaliküsimused – personaliosakonnas, tootmine – tootmistsehhis, juhtimine – juhtkonnas jne)
Mitmeüksuseline (ka geograafiliselt) ettevõte: Erinevate toodete eest vastutavad erinevad allüksused. Territoriaalsest printsiibist lähtuvalt vastutavad erinevates piirkondades paiknevad allüksused oma toodangu eest ise, sõltumata kas tegemist ühesuguste või erinevate toodetega.
Maatriksettevõte ehk kombineeritud struktuuriga ettevõte: Kasutab nii mitmeüksuselise kui funktsionaalse organisatsiooni elemente. Tootmisüksusi on tavaliselt rohkem kui üks.
Holding-ettevõte: … nii-nimetatud katusetevõte, mis hõlmab (omab) erinevate toodete ja tegevusaladega ettevõtteid. Tekkinud kiire kasvu ja arengu tingimustes .

Ettevõtete tüübid ruumis paiknemise järgi.

Globaalselt kontsentreeritud tootmine : Toodang suunatakse ühest paigast maailma turgudele
Host- market toomine: Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele.
Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg : Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma
Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine: Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked.

(Aglomereerunud) tootmisvõrgustike tüübid.

Craft - based networks

Projektipõhised ettevõtmised, mis baseeruvad spetsiifilisi teadmisi/oskusi omavatel inimestel: filmitööstus (Hollywoodis), kõrgtehnoloogia, sh biotehnoloogia , disainiklastrid, kirjastused

Iseloomulik on: uuendusmeelsus (innovaatilisus), läbikukkumine on lubatud, koostöö, avatus uutele ettevõtmistele, lokaalne tagasiinvesteerimine (reinvesteerimine)

Small firm industrial districts

´Kolmas Itaalia` väikeettevõtetest integreeritud (tootmis) võrgustikud mingis piirkonnas, Itaalia näide jalatsidisainist ja tööstusest.

Agglomerated big firm-based production systems, agglomereerunud suurfirmad

Autotööstused, lennukitööstused

Strategical alliances ( strateegilised liidud)

Luuakse konkurentsivõime tugevdamiseks rahvusvahelises äris ja kaubandusbarjääride vältimiseks). Iga “ liidust ” osavõtja peab midagi liidule andma, kas spetsiifilise või tehnoloogilise või rahalise jõu, või nt tagama ligipääsu riikide valitsustele vms.

Majandusklastrid ja nende tüübid.

Klaster on tootmisvõrgustik (omavahel koostööd tegev!), mis hõlmab sama valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus- haridus - ja tehnilist baasi, vastavat äriteenindust (pangad, audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika , laód jms) ning parasiitettevõtteid.

Majandusklastrid eeldavad

Ressursi (antud juhul mingi füüsilise ressursi, nagu loodusvara ) olemaolu
Inimeste (sotsiaalse kapitali) olemasolu on vajalik eeskätt tööjõumahukate tootmisklastrite puhul.
Traditsioonide olemasolu.
Eliit hõivab territooriumi, mahajäänud tööstuskompleksi, töötab üles, kehtestab reeglid. Teised tulevad järele. Isegi kui ülestöötajatel oli kavatsus kompleks osadekaupa maha müüa – on ettevõttele, kohale uus arenguimpulss antud.

Tüübid:

Tööjõumahukad
Disainitoodete klastrid (taani kõrgdisainmööbel, Šveitsi ja Itaalia tooted)
Innovatiivsed kõrgtehnoloogia klastrid ( Silicon -Valley, Bostoni ümbrus, Cambridge )
Paindliku toote klastrid (just in time toodang, Jaapanis , autotööstus nii USAs kui Euroopas)
Tootmisklastrid (tootmislinnakud ehk – satelliidid , elektroonikatööstus, Malaisia)
Äriteenindusklastrid (linnad, tähtsamad NY, London, Tokyo ,)
State-anchored klastrid – valisuse poolt soositud, riik rajab infrastruktuuri, teadusasutused (Colorado Springs (USA), Oxford (UK))
Hübriidklastrid (hõlmavad endas klastrite erinevaid vorme)

Riikide roll majanduse ja majandusklastrite arengus.

Reguleeriv roll
Toetav roll
Põhiteenuseid pakkuv struktuur

Poliitika

Tööstuspoliitika
Kaubanduspoliitika
Välisinvesteeringute meelitamine riiki
Regionaalse arengu planeerimine

Infrastruktuuride, kommunikatsioonide ja teaduasutuste baasi loomine
Riigifirmad

Ettevõtete kasv, areng ja rahvusvahelistumine.

Suureks kasvanud väikeettevõtted

Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi

Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur

Ettevõtte kasvu on tinginud:

Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine

Laienemine sisemiste ressursside arvelt

Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv)

ülevõtmine

Mitmekesistumine – ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele

Sisemine areng (horisontaalne) – R&D ehk teadus- ja arendus

Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine.
Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest

Lähedus turgudele ja vastavale infole

Osalemine kohalikus ärikliimas

Võib-olla ressurssidele lähemal

Sobiva tööjõu olemasolu

Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus

Väike risk

Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud.
RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga:

Tööhõive suurenemine sihtmaal
RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia
Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne)
Raha maksude näol riigikassase

RVK kaasnevad negatiivsed trendid :

Patendid, uurimis - ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale.
Võidakse soovida vaid lühiajalist kasumit
Raha võib riigist välja voolata
Paigutusotsused ajas paratamatult muutuvad.

Tooteahelad

Tooteahelate juhtimine
Tootja poolt juhitud tooteahelad

Suured rv. korporatsioonid mängivat keskset rolli ja kontrollivad kogu tooteahelat (nii tootmist kui tarbimist)

Kapitali- ja tehnoloogiamahukad tööstused (teadmistemahukad)

Hästimakstud tööjõud

Hierarhilised ahelad , allhankijad pakuvad komponente

Autod, lennukid , arvutid, tööstusseadmed, jne.

Ostja poolt juhitud tooteahelad

Kaubamärgi (brändi) omanikud ja suured müüjad kontrollivad ahelat

Detsentraliseeritud võrgustik

Palju allhankelepinguid

Allhankijad teevad toote lõpuni valmis

Tööjõumahukad tööstused. / Ei nõua teadmisi, madalapalgaline tööjõud

Riided, jalanõud, mänguasjad, tarbeelektroonika

Toormaterjal või komponendid  vahetooted 
Lõpptooted (kapitalitooted)

Suhted tooteahelates.

Turgudel põhinevad ahelad (Market based chains) – lihtsad tooted, kergesti kodifitseeritav, madal komplekssus, lihtne leida potentsiaalseid pakkujaid
Modulaarsed ahelad (Modular chains) – tehnilised standardid
Partnerlussuhetel põhinevad tooteahelad (Relational chains)
„Vangistatud“ tooteahel (Captive chains) – suurtest ostjafirmadest sõltuv ja kontrollitav ahel
Hierarhia – vertikaalne integratsioon, kompleksne

Vachon´i ja Klassen´i (2006) järgi on tarneahelates kaks erinevat koostoime/koostöö strateegiat:

(1) tehingutest sõltuv koostöö (suhted kestavad niikaua, kui leping, see tähendab enamasti lühiajalisi suhteid tarnijatega)

(2) kooperatiivsetel suhetel põhinev koostöö. (püütakse edendada pikaajalist koostööd)

Tootevõrgustiku/tooteahela arengustaadiumid

I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid

II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine

III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine

IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain , turundus , arendus jne.)

Kagu- Aasia näide: Jaapan, Lõuna-Korea

Põllumajandusgeograafia

Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus.

Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse.

Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades.
Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused.

Keskuskohtade teooria.

Gentrifikatsioon linnasektorites.
Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud : linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil).
Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine – tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne.

Linnad kui äriteenindusklastrid (vt ka „ettevõtte paigutuse“ osa).
Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid , allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster).
Mida suurem on linn, seda ligitõmbavam on ta kaubandusele ja teenindusele ning seda meelsamini teda külastatakse. Seda suurem on tema potentsiaal veelgi edasi areneda (gravitatsiooniseadus). Ning seda eeskätt lähemate piirkondade arvel, nii rahvastiku, kaubanduse kui teeninduse osas .

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kkristiiinaa Õppematerjali autor

1. Geograafia kontseptsioonid.
2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo).
3. Biheiviorism geograafias.

Majandusgeograafia Biheiviorism kontseptsioonid Geograafia areng

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused

Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite kon

Mikro ja makroökonoomika

docx

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused

TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste av

Majandusgeograafia

docx

Majandusgeograafia kontrolltöö vastused

3. Rahvastik kui tööjõud. olulised: Haridus, Teadmised, oskused, Kogemused, traditsioonid, teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu · Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest · (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine Sisserän

Majandusgeograafia

docx

Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse

SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................

Juhtimine

doc

10. klassi õpiku konspekt

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

Geograafia

doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

doc

Majandusgeograafia

1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas ku

Geograafia

Rohkem sarnaseid