Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused (3)

Q: Mis on eri kultuuridel erinev?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused

Q: Miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandusgeograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on eri kultuuridel erinev?
Miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

TTK0030 Majandusgeograafia
Kordamisküsimused 2011/2012.õa.
Sissejuhatus

Geograafia kui kommertsteadus.
Positivism geograafias :
Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli:

Kogunenud oli piisav hulk andmeid
Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele
Hakati kasutama arvuteid
Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus – positivistlik teadusfilosoofia - ja metodoloogia .

Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia.

Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega.
Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel.
P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne.
Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise.
Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine . Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi.

Majandusgeograafias domineeris:
Paiknemise teooria ( location theory) ja neoklassikaline lähenemine – ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine.

Biheiviorism geograafias.
Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju.

Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks – kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?

1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades .

Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele.
Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul , tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel.
Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne.
Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad).
Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid.

Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid . Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele.
Kultuur majandust mõjutava tegurina

Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset “programmeerimist”, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest.
Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas.
Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood.
Üksteisega suhtlevad ja koostööd tegevad ühiskonnaliikmed moodustavad kultuuri.

Keel kui kommunikatsioonivahend : see on kõige olulisem inimesi siduv tegur ning peamine barjäär erineva kultuuritaustaga inimeste vahel

Lineaar -, multi - ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused.
Kultuurierisuste mõõted – ajale orienteeritus:

Pikaajalisusele orienteeritus (Long- Term Orientation (LTO))
Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation)
Lineaaraktiivsed kultuurid
- Andmelembesed
- Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus:
- sakslased , švetslased, skandinaavlased, ameeriklased , inglased
Multiaktiivsed
- dialoogilembesed
- Ajavad mitut asja samal ajal
- Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad , hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad , prantslased , itaallased jt romaani r.
Reaktiivsed
- Kuulavad kultuurid
- Aeg on kulgemises
- Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur , L- ja P-Korea, Vietnam , Malaisia , Indoneesia , Soome

LINEAAR-AKTIIVNE
MULTIAKTIIVNE
REAKTIIVNE
introvertne
ekstravertne
introvertne
kannatlik
kannatamatu
kannatlik
vaikne
jutukas
vaikne
Armastab privaatsust
Armastab seltsi
Hea kuulaja
Tegeleb oma asjadega
uudishimulik
väärikas
Plaanib asju ette metoodiliselt
Planeerib üldjoontes
Näeb üldprintsiipe
Teeb ühte asja korraga
Teeb mitut asja korraga
reageerib
Töötab kindlatel kellaaegadel
Töötab ükskõik mis ajal
Paindlik tööaeg
täpne
Täpsusest kaugel
täpne
LINEAAR-AKTIIVNE
MULTIAKTIIVNE
REAKTIIVNE
Allub ajakavale
ettearvamatu
Käitub vastavalt partneri ajakavale
Pühendub projektile
Laseb ühel projektil teist mõjutada
Näeb tervikpilti
Peab kinni plaanist
Muudab plaane
Teeb väiksemaid muudatusi
Toetub faktidele
Žongleerib faktidega
Ütlused on lubadused
Saab infot statistikast , andmebaasidest,teatme-teostest
Saab infot suulisest allikast
Kasutab mõlemaid
Orienteeritud tööle
inimkeskne
inimkeskne
emotsioonidevaene
emotsionaalne
Rahulik, hoolitsev
Töötab oma osakonnas
Liigub kõigis osakondades
Liigub kõigis osakondades
LINEAAR-AKTIIVNE
MULTIAKTIIVNE
REAKTIIVNE
Jälgib reegleid
nööritõmbaja
Läbinähtamatu, külmavereline
Suhtub vastumeelselt talle osut.teenetesse
Otsib teeneid
Kaitseb teiste väärikust
Probleemidega pöördub kompetentsemate kolleegide poole
Probleemidega pöördub sugulaste poole
Probleemidega pöördub usaldus-väärsete inimeste poole
Lõpetab tegevusahelad
Lõpetab inimestevahelised toimingud
Reageerib partnerile
Paikapandud päevakord
Seostab kõik asjad omavahel
Mõtleb järele
Räägib telefonitsi lühidalt
Räägib telefonitsi tundide viisi
Teeb häid üldistusi
Kasutab memosid
Kirjutab harva memosid
Planeerib aeglaselt
Austab ametlikkust
tippvõtmeisikut
üliaus
Ei meeldi narri olukorda jääda
Alati vabandused valmis
Ei tohi narri olukorda jääda
Ründab loogikaga
Ründab emotsioonidega
Väldib vastuolude tekkimist
Piiratud kehakeel
Piiramatu kehakeel
Peenekoeline kehakeel
Segab harva vahele
Segab sageli vahele
Ei sega vahele
Eraldab sotsiaalse tööalasest
Sotsiaalne ja tööalane on kokku põimunud
Ühendab sotsiaalse ja tööalase

Globaliseerumise tekketingimused kultuuris ja majanduses.
Globaliseerimise tekketingimused kultuuris:

Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes ( Hollywood )
popkultuuri levik (maailmakeskustest)
Massimeedia
Kiired suhtluskanalid ( Internet ja mobiiltelefonid )

Majanduses

valitsevad TNC ehk rahvusvahelised korporatsioonid
Brändid (en.seot TNC-dega)
Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid)
Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud
Kiired transpordivahendid

Popkultuuri levik.

Massisuhtlusvahendid
Massiteabevahendite levik

on rahvusvaheliselt ebavõrdne

Ärikultuur.
Ärikultuur.
Ehk mis on eri kultuuridel erinev?

Info hankimise viisid
Aja ja ruumi käsitlus
Staatuse hindamine
Juhtimisstiilid
Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel
Kuulamisharjumused
Äri- ja seltskondlikud kombed
Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel

Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum.
Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga

Korporatiivne kultuur.
Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur .
Mõtteviis “way of thinking ”– “group think”, väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad
Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks):

Vestlused
Treeningud ja koolitused
Kohtumised
Igapäevane äripraktika
Tööülesanded
Teenusepakkumine
Tootmistegevus, etc.
Sotsiaalsed suhted – konventsionaalsus
Võimusuhted

Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel → korporatsiooni identiteet .
Rahvastikugeograafia

Rahvastik kui tööjõud.
… olulised:

Haridus
Teadmised, oskused
Kogemused, traditsioonid

teised, sh demograafilised näitajad

Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu
Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest
(Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg )

Peamised rahvastikuprotsessid.
Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused

Demograafiline üleminek ja selle mõju maailmas.

Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged
Modernsel etapil on sündimus ja suremus madalad

Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse demograafiliseks üleminekuks.

Üleminekuperioodiks enamasti 25-50 aastat.
Iseloomustab üleminekurahvastikke
Rahvaarv kasvab kiiresti, sest …
… 1) väheneb suremus

Teatud aja möödudes … 2) väheneb sündimus

Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris.

Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga – visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga. Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga – visuaalselt rahvastikupuu.
Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks .

Rännete tõmbe-ja tõuketegurid.

Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse.

Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid:

Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud
Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine , pere taasühinemine jmt)
Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded – on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes – töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon.
… või “ajude” äravool mõnest piirkonnast .
Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine)

Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid – miks valitakse just antud paik:

Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek
Atraktiivsemad elamistingimused
Sotsiaalsed põhjused – töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused
Karjäär - Parem töökoht ja positsioon
Isiklikud tegurid

Regionaalne areng. Maailmamajanduse süsteem läbi majandusajaloo tsüklite.

Piirkondade (riikide) arengut näitavad tegurid (inimarengu indeksi arvutamisel).

Keskmine eluiga
Laste suremus
Rändesaldo
SKP (GDP)
Haridustase/kirjaoskus
Elatustase (erinevate näitajate kombinatsioonid)

Kondratieffi lained ja uuenduste levik.

1925 Kondratieffi hüpotees, et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest üksteisele järgnevaid kasvu- ja kahanemise faase , perioodiga ~50-55 aastat.

„Uus“ rahvusvaheline tööjaotus maailmas.
… seondub eeskätt rahvusvaheliste korporatsioonide tekkega.

Tootmise vertikaalse (hierarhilise) organiseerimise tulemuseks on tootmisprotsessi lihtsamate osade, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu, paigutamine vähemarenenud riikidesse.
Horisontaalse org. tulemusel, luuakse igale regioonile oma “roll”.
Arenenud riikidesse jääb kõrgtehnoloogiline tegevus, disain , arendustegevus, brändimine (kaubamärgi loomine), logistikakeskused, sh kauba jaotuse organiseerimine jmt.tegevused

Uut (RV) tööjaotust soosivad tingimused:

Tööjõu madal hind arenguriikides ehk tööjõu kulude kokkuhoid (madalad palgad , tervisekaitse- ja sotsiaalkindlustuse kulud madalad või puuduvad üldse)
Ressusside parem kättesaadavus
Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega)
Kaubanduslikud piirangud

Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid.
Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.

Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute)
Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire
Info ja uuenduste kiire liikumine
Uuenduste kiire kasutuselevõtt
Toodete/teenuste mitmekesistamine
Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine.
Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed.
Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga.

Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid:

Ülemaailmne turg
Mitmeriigiline süsteem - Kolme-astmeline süsteem (tuum, poolperifeeria ja perifeeria )
Maailmamajanduse tsüklilised muutused, kasvu- ja kahanemisperioodide vaheldumine (Kondratieffi lained), erinevad riigid võivad olla erinevas arengutsüklis.

Riigid inimarengu koondindeksi tabeli TOP40 ehk väga hästi arenenud riigid (4 tüüpi).

Väga kõrge arenguga heaoluriigid (kaasa arvatud neoliberalistlikud riigid)
rida siirderiike: osa Kagu- Aasia uusindustriaalmaid – NIC (L-Korea, Singapur, Hong Kong), osa endisi Idabloki riike (Sloveenia, Tshehhi)
Naftat eksportivad Lähis-Ida (eeskätt Pärsia lahe) riigid: Kuveit , Katar, Araabia Ühendemiraadid. Samuti Brunei K-A-st
Offshore finantskeskused ehk “ mugava lipu” riigid ja, nagu Bahrein , Barbados, Malta, 2000´alguses ka Seišellid ja Bahama .

Riikide ebaõnnestumise põhjused (vt. kvaasiriigid).
Kvaasiriigid (Robert Jackson):

Iseseisvus antud teiste riikide poolt ehk väljaspoolt
Ei kindlusta elanikele põhiteenuseid
Infrastruktuur puudub
Enamasti puudub sisemine julgeolek
Ahne ja korrumpeerunud valitsus
Eliit ekspluateerib elanikonna enamikku
Eliit soodustab multinationaalsete kompaniide tegevust, lepingud endale mitte riigile kasulikud
Enamati endised koloniaalmaad, kus palju loodusressursse (sh maavarasid ).
Aafrika riigid

Kõik läbikukkunud riigid pole kvaasiriigid

Kuid vaesus ja ebakindlus neis on pidev ja äärmuslik
Takistavad ka maailmamajanduse arengut
Puudub tugev riiklik struktuur
Läbikukkunud korrakaitse funktioon (aga see on riigi põhifunktsioone)
Esineb ka osaliselt läbikukkunud riike,nt Alžeeria
Venemaa – majandusprobleemid , riigi võimetus koguda makse, majanduse kurnamine kuritegelike ringkondade poolt
Columbia – uimastimaffia on ära ostnud riikliku armee ja tegutseb kui riik riigis

Ettevõtte paigutus

Ettevõtete tüübid organisatsiooni ülesehituse järgi.

Lihtsad ehk väikeettevõtted
Funktsionaalsed
Mitmeüksuselised
Maatriksstruktuursed ehk kombineeritud
Holding -ettevõtted

Erinevate organisatsiooniliste struktuuride teke ja areng kasvab koos ettevõtte kasvuga

Väikeettevõte: Ettevõte paikneb seal, kus ettevõtja ise elab
Funktsionaalne ettevõte : Juhtimisülesanded on jagatud vastavalt funktsioonidele (turustamine –turustus- osakond , personaliküsimused – personaliosakonnas, tootmine – tootmistsehhis, juhtimine – juhtkonnas jne)
Mitmeüksuseline (ka geograafiliselt) ettevõte: Erinevate toodete eest vastutavad erinevad allüksused. Territoriaalsest printsiibist lähtuvalt vastutavad erinevates piirkondades paiknevad allüksused oma toodangu eest ise, sõltumata kas tegemist ühesuguste või erinevate toodetega.
Maatriksettevõte ehk kombineeritud struktuuriga ettevõte: Kasutab nii mitmeüksuselise kui funktsionaalse organisatsiooni elemente. Tootmisüksusi on tavaliselt rohkem kui üks.
Holding-ettevõte: … nii-nimetatud katusetevõte, mis hõlmab (omab) erinevate toodete ja tegevusaladega ettevõtteid. Tekkinud kiire kasvu ja arengu tingimustes .

Ettevõtete tüübid ruumis paiknemise järgi.

Globaalselt kontsentreeritud tootmine : Toodang suunatakse ühest paigast maailma turgudele
Host- market toomine: Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele.
Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg: Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma
Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine: Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked.

Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid.

Craft -based networks
- Projektipõhised ettevõtmised, mis baseeruvad spetsiifilisi teadmisi/oskusi omavatel inimestel: filmitööstus (Hollywoodis), kõrgtehnoloogia, sh biotehnoloogia , disainiklastrid, kirjastused
- Iseloomulik on: uuendusmeelsus (innovaatilisus), läbikukkumine on lubatud, koostöö, avatus uutele ettevõtmistele, lokaalne tagasiinvesteerimine (reinvesteerimine)
Small firm industrial districts
- ´Kolmas Itaalia` väikeettevõtetest integreeritud (tootmis) võrgustikud mingis piirkonnas, Itaalia näide jalatsidisainist ja tööstusest.
Agglomerated big firm-based production systems, agglomereerunud suurfirmad
- Autotööstused, lennukitööstused
Strategical alliances ( strateegilised liidud)
- Luuakse konkurentsivõime tugevdamiseks rahvusvahelises äris ja kaubandusbarjääride vältimiseks). Iga “ liidust ” osavõtja peab midagi liidule andma, kas spetsiifilise või tehnoloogilise või rahalise jõu, või nt tagama ligipääsu riikide valitsustele vms.

Majandusklastrid ja nende tüübid.

Klaster on tootmisvõrgustik (omavahel koostööd tegev!), mis hõlmab sama valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus- haridus - ja tehnilist baasi, vastavat äriteenindust ( pangad , audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika , laód jms) ning parasiitettevõtteid.

Majandusklastrid eeldavad

Ressursi (antud juhul mingi füüsilise ressursi, nagu loodusvara ) olemaolu
Inimeste (sotsiaalse kapitali) olemasolu on vajalik eeskätt tööjõumahukate tootmisklastrite puhul.
Traditsioonide olemasolu.
Eliit hõivab territooriumi, mahajäänud tööstuskompleksi, töötab üles, kehtestab reeglid. Teised tulevad järele. Isegi kui ülestöötajatel oli kavatsus kompleks osadekaupa maha müüa – on ettevõttele, kohale uus arenguimpulss antud.

Tüübid:

Tööjõumahukad
Disainitoodete klastrid (taani kõrgdisainmööbel, Šveitsi ja Itaalia tooted)
Innovatiivsed kõrgtehnoloogia klastrid ( Silicon - Valley , Bostoni ümbrus, Cambridge )
Paindliku toote klastrid (just in time toodang, Jaapanis, autotööstus nii USAs kui Euroopas)
Tootmisklastrid (tootmislinnakud ehk – satelliidid , elektroonikatööstus, Malaisia)
Äriteenindusklastrid (linnad, tähtsamad NY, London, Tokyo ,)
State-anchored klastrid – valisuse poolt soositud, riik rajab infrastruktuuri, teadusasutused (Colorado Springs (USA), Oxford (UK))
Hübriidklastrid (hõlmavad endas klastrite erinevaid vorme)

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ning nende paigutuse eripärad.

Teooriale orienteeritud – toodavad peamiselt ideid, uuendusi , leiutisi. Insenerid. Teadlased.
Tootele/tootmisele orienteeritud – nõuab tehnikute ja oskustööliste olemasolu
Turustamisele orienteeritud

Kõrgtehnoloogilise ettevõtte paigutusiseärasused :

Paiknemine ülikoolide ja teadusasutuste läheduses
Pidev arendustegevus
Sõltuvus valitsuse nõudlusest, nt sõjaliste ja kosmoseprogrammide osas
Töötajate haridus- ja teadmiste tase keskmisest kõrgem, palju insenere ja teadlasi kaasatud
Riskikapitali olemasolu
Soodne ettevõtluskliima
Meeldiv keskkond, ergutuspalgad jne.

Riikide roll tootmisvõrgustike ja majandusklastrite arengus.

Reguleeriv roll
Toetav roll
Põhiteenuseid pakkuv struktuur

Poliitika

Tööstuspoliitika
Kaubanduspoliitika
Välisinvesteeringute meelitamine riiki
Regionaalse arengu planeerimine

Infrastruktuuride, kommunikatsioonide ja teaduasutuste baasi loomine
Riigifirmad

Aglomeratsiooniefekt.
Kui ettevõtted tegutsevad kriitlise isodopaani piirkonnas, võivad nad veelgi oma kulutusi vähendada, tekitades aglomeratsiooni efekti, mis tähendab ühiste ressursside, teenuste ja transpordi kasutamisel saavutatavat majanduslikku kasu.
Isodopaan – piirjoon mille vahele oleks mõistlik tootmine paigutada.

Ettevõtete kasv ja rahvusvahelistumine.

Suureks kasvanud väikeettevõtted
Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi
Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur
Ettevõtte kasvu on tinginud:
- Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine
  - Laienemine sisemiste ressursside arvelt
  - Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv)
  - ülevõtmine
- Mitmekesistumine – ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele
Sisemine areng (horisontaalne) – R&D ehk teadus- ja arendus
Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine.

Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest
Lähedus turgudele ja vastavale infole
Osalemine kohalikus ärikliimas
Võib-olla ressurssidele lähemal
Sobiva tööjõu olemasolu
Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus
Väike risk

Peamised tegurid paigutusotsuste tegemisel.

Tootmise sisendi iseloom
Väljundi ja sisendi suhe
Energiavajadused
Inimtööjõud ja masinad
Töökohtade iseloom
Tootmise ulatus/maht
Nõudlus ja turu olemasolu
Transport

Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja võimalikud negatiivsed mõjud.
RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga:

Tööhõive suurenemine sihtmaal
RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia
Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne)
Raha maksude näol riigikassase

RVK kaasnevad negatiivsed trendid :

Patendid, uurimis - ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale.
Võidakse soovida vaid lühiajalist kasumit
Raha võib riigist välja voolata
Paigutusotsused ajas paratamatult muutuvad.

Põllumajandusgeograafia

Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse.
Kuna haritava maa juurdevõtmine ja mullaviljakuse säilitamine/ suurendamine on probleem (enamik sobivaid alasid on juba kasutusele võetud), leiti lahendus arenguriikidele põllumajandustootluse tõusuks sobivate kultuuride (sortide) aretuse teel → nimetati “roheliseks revolutsiooniks”.
Rohelise revolutsiooni eesmärk on suurendada saaki pindalaühiku kohta.

Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat → senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades

Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades.
… Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili.

Esineb 4 tüüpi majandamist:
Kogukondlik majandamine – ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud
Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad – maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu.
Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele.
Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele.

Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused.

Linnade sisestruktuur ja arengudünaamika („lained“).

Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused)
Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad)
Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad)

linnasüda (CBD)
keskuselähedane piirkond nn oreool
äärelinn
linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad

Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis- lainetused , mille käigus kasvavad eeslinnad . Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel.
Linnade arenguski räägitakse staadiumitest (lainest):

Urbanisatsioon – inimeste koondumine linnadesse
Suburbanisatsioon – eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine
Desurbanisatsioon – liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad
Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine – inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale)
Reurbanisatsioon – uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon
Ülelinnastumine
Conurbanization – hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine

Gentrifikatsioon linnasektorites.
Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud : linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil).
Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine – tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne.

Linnad kui äriteenindusklastrid.
Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster).
Mida suurem on linn, seda ligitõmbavam on ta kaubandusele ja teenindusele ning seda meelsamini teda külastatakse. Seda suurem on tema potentsiaal veelgi edasi areneda (gravitatsiooniseadus). Ning seda eeskätt lähemate piirkondade arvel, nii rahvastiku, kaubanduse kui teeninduse osas .

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 230 allalaadimist

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #1

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #2

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #3

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #4

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #5

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #6

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #7

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #8

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #9

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #10

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #11

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

230 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiinast Õppematerjali autor

Sisukas konspekt

majandusgeograafia positivism kvantitatiivne geograafia linnade planeering globaliseerumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused

P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?

Mikro ja makroökonoomika

docx

TTK0030 Majandusgeograafia 2015

TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. Inimeste

Geograafia

docx

Majandusgeograafia kontrolltöö vastused

3. Rahvastik kui tööjõud. olulised: Haridus, Teadmised, oskused, Kogemused, traditsioonid, teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu · Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest · (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine Sisserän

Majandusgeograafia

pdf

Rahvastik: tööjõud ja tarbijad

Majandusgeograafia Rahvastik: tööjõud ja tarbijad Karin Lindroos Sügis 2007, loeng 4 Kõige olulisemaks teguriks majanduses on inimesed Majandus on inimeste loodud süsteem, toimides inimestega inimestele · Inimesed kui TARBIJAD · Inimesed kui TÖÖJÕUD · Inimesed kui Investorid Rahvastik kui tarbijad · Rahvaarv on esimene ja olulisim turu suurust iseloomustav näitaja. · Potentsiaalseid turge uurides on kõige olulisem lähtuda rahvaarvust ja selle dünaamikast · Alles seejärel on mõtet analüüsida rahvastiku struktuuri allrühmi ja nende ostujõudu. Rahvastik kui tarbijad Rahvastiku grupeerimise ja allrühmade jaotuses olulised: 1. Vanus, sugu, rahvus jne. 2. Potentsiaalse sihtgrupi eelistused, trenditeadlikus ja ostujõud (sihtgruppe saab mõjutada) Rahvastik kui tööjõud ... olulised: 1. Haridus 2. Teadmised, oskused 3. Kogemused, traditsioonid 4. teised, sh demograafilised näitajad Rahva

Geograafia

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

1. Muutused ühiskonnas Inimühiskonna etapid on · Põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel · Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majanduse

Geograafia

doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas etapp on toote kokkumon

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia

doc

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (3)

tiina sõber: Hea ning põhjalik materjal. Kuigi küsimused veidi on veidi erinevad 2012/2013 õ-a küsimustest, saab sealt enamiku vastuseid kätte küll.

11:05 10-12-2012