Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused (0)

Q: Miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused

Tallinna Tehnikakõrgkool - Majandus - Mikro ja makroökonoomika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

Sissejuhatus

Geograafia kui kommertsteadus.
Positivism geograafias :
Pärast Teist maailmasõda , kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli:

Kogunenud piisav hulk andmeid
Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele
Hakati kasutama arvuteid
Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus – positivistlik teadusfilosoofia - ja metodoloogia .

Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia.

Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega.
Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel.
P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne.
Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise.
Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine . Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi.

Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine – ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine.

Biheiviorism geograafias.
Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju.

Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis -, teenindus- või kaubanduskeskuseks – kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?

1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades.

Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele.
Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul , tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel.
Inimeste kodu-töö ja puhkepäevased pendelränded. Tööpaiga valik karjäärivõimaluste ja sissetulekute järgi jne.
Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad).
Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid.

Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele.
Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur

Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest:

Info hankimise viisid
Aja ja ruumi käsitlus
Staatuse hindamine
Juhtimisstiilid
Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel
Kuulamisharjumused
Äri- ja seltskondlikud kombed
Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel

Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum.
Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga

Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
Mõtteviis “way of thinking ”– “group think”, väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad
Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks):

Vestlused
Treeningud ja koolitused
Kohtumised
Igapäevane äripraktika
Tööülesanded
Teenusepakkumine
Tootmistegevus, etc.
Sotsiaalsed suhted – konventsionaalsus
Võimusuhted

Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel → korporatsiooni identiteet .

Lineaar -, multi - ja reaktiivsed ärikultuuri ruumid ja nende erisused .
Kultuurierisuste mõõted – ajale orienteeritus:

Pikaajalisusele orienteeritus
Lühiajalisele kasumile orienteeritus

Lineaaraktiivsed kultuurid

Andmelembesed
Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus:
sakslased , švetslased, skandinaavlased, ameeriklased , inglased

Multiaktiivsed

Dialoogilembesed
Ajavad mitut asja samal ajal
Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad , hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad , prantslased , itaallased jt romaani r.

Reaktiivsed

Kuulavad kultuurid
Aeg on kulgemises
Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur , L- ja P-Korea, Vietnam , Malaisia , Indoneesia , Soome

Lineaar-aktiivne
Multiaktiivne
Reaktiivne
introvertne
ekstravertne
introvertne
kannatlik
kannatamatu
kannatlik
vaikne
jutukas
vaikne
Armastab privaatsust
Armastab seltsi
Hea kuulaja
Tegeleb oma asjadega
uudishimulik
väärikas
Plaanib asju ette metoodiliselt
Planeerib üldjoontes
Näeb üldprintsiipe
Teeb ühte asja korraga
Teeb mitut asja korraga
reageerib
Töötab kindlatel kellaaegadel
Töötab ükskõik mis ajal
Paindlik tööaeg
täpne
Täpsusest kaugel
täpne
Allub ajakavale
ettearvamatu
Käitub vastavalt partneri ajakavale
Pühendub projektile
Laseb ühel projektil teist mõjutada
Näeb tervikpilti
Peab kinni plaanist
Muudab plaane
Teeb väiksemaid muudatusi
Toetub faktidele
Žongleerib faktidega
Ütlused on lubadused
Saab infot statistikast , andmebaasidest,teatme-teostest
Saab infot suulisest allikast
Kasutab mõlemaid
Orienteeritud tööle
inimkeskne
inimkeskne
emotsioonidevaene
emotsionaalne
Rahulik, hoolitsev
Töötab oma osakonnas
Liigub kõigis osakondades
Liigub kõigis osakondades
Jälgib reegleid
nööritõmbaja
Läbinähtamatu, külmavereline
Suhtub vastumeelselt talle osutatud teenetesse
Otsib teeneid
Kaitseb teiste väärikust
Probleemidega pöördub kompetentsemate kolleegide poole
Probleemidega pöördub sugulaste poole
Probleemidega pöördub usaldus-väärsete inimeste poole
Lõpetab tegevusahelad
Lõpetab inimestevahelised toimingud
Reageerib partnerile
Paikapandud päevakord
Seostab kõik asjad omavahel
Mõtleb järele
Räägib telefonitsi lühidalt
Räägib telefonitsi tundide viisi
Teeb häid üldistusi
Kasutab memosid
Kirjutab harva memosid
Planeerib aeglaselt
Austab ametlikkust
tippvõtmeisikut
üliaus
Ei meeldi narri olukorda jääda
Alati vabandused valmis
Ei tohi narri olukorda jääda
Ründab loogikaga
Ründab emotsioonidega
Väldib vastuolude tekkimist
Piiratud kehakeel
Piiramatu kehakeel
Peenekoeline kehakeel
Segab harva vahele
Segab sageli vahele
Ei sega vahele
Eraldab sotsiaalse tööalasest
Sotsiaalne ja tööalane kokku põimunud
Ühendab sotsiaalse ja tööalase
Rahvastikugeograafia. Peamised rahvastikuprotsessid.

Demograafiline üleminek ja selle mõju maailmas.

Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged
Modernsel etapil on sündimus ja suremus madalad

Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse demograafiliseks üleminekuks.

Üleminekuperioodiks enamasti 25-50 aastat.
Iseloomustab üleminekurahvastikke
Rahvaarv kasvab kiiresti, sest …
… 1) väheneb suremus

Teatud aja möödudes … 2) väheneb sündimus

Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris.

Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga – visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga. Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga – visuaalselt rahvastikupuu.
Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks .

Rännete tõmbe-ja tõuketegurid.

Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse.

Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid:

Enamasti majanduslikud põhjused, teised põhjused on sellega seotud
Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt)
Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes – töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon.
… või “ajude” äravool mõnest piirkonnast .
Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine)

Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid – miks valitakse just antud paik:

Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek
Atraktiivsemad elamistingimused
Sotsiaalsed põhjused – töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused
Karjäär - Parem töökoht ja positsioon
Isiklikud tegurid

Majandusruumi dünaamika.

Piirkondade/riikide arengut näitavad tegurid globaalse konkurentsivõime arvutamisel.
Riigid jaotatakse:
•Tegurist (ressursist ja/või odava tööjõu olemasolust juhitud majandus)
Riik on majandus- ja tööstusarengu alguses. Ühiskond üleminekus traditsiooniliselt ühiskonnast modernsesse. Rahvastik demograafilise plahvatuse faasis. Algelised infrastruktuurid. Kirjaoskuse tase suhteliselt madal
•Efektiivsusest, investeeringutest/ tehnoloogiatest juhitud majandus
Modernse ühisk faas. Industriaalühisk. Tänapäeval „uus“industrialmaad. Tööjõud haritud. Efektiivne turg . Tehnoloogiline valmidus. Edu saadab neid, kes arendavad omamaist tootmist, kaubamärke ja hak.tegelema RD-ga
• Innovatsioonist juhitud teadmistepõhine majandus Omamaised kaubamärgid, ettevõtted rahvusvahelistuvad ( keerukad ärimudelid). Innovatsioonid ja tootearendus (RD) kõigis valdkondades. Unikaalsed tooted. Kõrged palgad ja elustandard.

Kondratieffi lained ja uuenduste levik ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas.
1925 Kondratieffi hüpotees , et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest üksteisele järgnevaid kasvu- ja kahanemise faase, perioodiga ~50-55 aastat.
Paigutuspõhimõtted ajas:

eellaine (eelindustriaalne)–jõgedeäärsed tootmised

1. laine (industrialiseerimise 1.l) - söebasseinideäärsed tootmised: Birmingham, Ruhr

2. laine (industrialiseerimise 2.l) ja järgnevad lained - suurendasid ettevõtete paiknemisvabadust veelgi.

Soodustas raudteede areng, elektrienergia kasutus, nafta ja maagaasi kasutus, autotranspordi areng, hiljem lennunduse areng.
Uuenduste levik:

Tootmise sisendi iseloom
Väljundi ja sisendi suhe
Energiavajadused
- Nt. IKT tegevused on energiamahukad
Inimtööjõud ja masinad
Töökohtade iseloom
Tootmise ulatus/maht
Nõudlus ja turu olemasolu
Transport

„Uus“ rahvusvaheline tööjaotus maailmas.
… seondub eeskätt rahvusvaheliste korporatsioonide tekkega.

Tootmise vertikaalse (hierarhilise) organiseerimise tulemuseks on tootmisprotsessi lihtsamate osade, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu, paigutamine vähemarenenud riikidesse.
Horisontaalse org. tulemusel, luuakse igale regioonile oma “roll”.
Arenenud riikidesse jääb kõrgtehnoloogiline tegevus, disain , arendustegevus, brändimine (kaubamärgi loomine), logistikakeskused, sh kauba jaotuse organiseerimine jmt.tegevused

Uut (RV) tööjaotust soosivad tingimused:

Tööjõu madal hind arenguriikides ehk tööjõu kulude kokkuhoid (madalad palgad, tervisekaitse- ja sotsiaalkindlustuse kulud madalad või puuduvad üldse)
Ressusside parem kättesaadavus
Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega)
Kaubanduslikud piirangud

Riikide arengut soosivad tegurid (lisaks vt Soome näidet)
Rikkad piirkonnad
Enamasti linnalised/linnastunud piirkonnad (riigis)
Hästi ühendatud teiste tuumikpiirkondadega
Olulised administratiivsed ja ärikeskused -
Administratiivse ja ärijuhtimise peakorterid,
Lai valik teenuseid ja kaupu

Riikide ebaõnnestumise põhjused (vt. kvaasiriigid).
Kvaasiriigid :

Iseseisvus antud teiste riikide poolt ehk väljaspoolt
Ei kindlusta elanikele põhiteenuseid
Infrastruktuur puudub
Enamasti puudub sisemine julgeolek
Ahne ja korrumpeerunud valitsus
Eliit ekspluateerib elanikonna enamikku
Eliit soodustab multinationaalsete kompaniide tegevust, lepingud endale mitte riigile kasulikud
Enamati endised koloniaalmaad, kus palju loodusressursse (sh maavarasid ).
Aafrika riigid

Kõik läbikukkunud riigid pole kvaasiriigid

Kuid vaesus ja ebakindlus neis on pidev ja äärmuslik
Takistavad ka maailmamajanduse arengut
Puudub tugev riiklik struktuur
Läbikukkunud korrakaitse funktioon (aga see on riigi põhifunktsioone)
Esineb ka osaliselt läbikukkunud riike,nt Alžeeria
Venemaa – majandusprobleemid , riigi võimetus koguda makse, majanduse kurnamine kuritegelike ringkondade poolt
Columbia – uimastimaffia on ära ostnud riikliku armee ja tegutseb kui riik riigis

Globaliseerumine

Globaliseerumise tekketingimused kultuuris, majanduses ja poliitikas.
Poliitikas - suur mõjuvõim rahvusvahelistel valitsuste välistel organisatsioonidel (ÜRO, EL jt)
Majanduses - valitsevad TNC ehk rahvusvahelised korporatsioonid, Brändid (en.seot TNC-dega)
Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid)
Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud
Kiired transpordivahendid
Kultuuris - Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes (Hollywood), popkultuuri levik (maailmakeskustest)
Massimeedia - Kiired suhtluskanalid ( Internet ja mobiiltelefonid)

Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. (vt ka maj.dünaamika ja t.ahel osa)
Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.

Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute)
Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire
Info ja uuenduste kiire liikumine
Uuenduste kiire kasutuselevõtt
Toodete/teenuste mitmekesistamine
Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine.
Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed.
Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga.

Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid:

Ülemaailmne turg
Mitmeriigiline süsteem - Kolme-astmeline süsteem (tuum, poolperifeeria ja perifeeria )
Maailmamajanduse tsüklilised muutused, kasvu- ja kahanemisperioodide vaheldumine (Kondratieffi lained), erinevad riigid võivad olla erinevas arengutsüklis.

Globaliseerumise lained.
1. laine
Koloniaalne globaliseerumine (c..1500--1945)
Merkantilistlik periood (c..1500--c..1800)
Industriaalne periood (c..1800--c..1945)
2. laine
Neokoloniaalne globaliseerumine (c..1945 )
Modernistlik periood (c..1945--c..1980)
Neoliberaalne periood (c..1980 )
Põhjused:
Tööstusrevolutsioon (industrialiseerimise ajastu)
Suur depressioon
Teine Maailmasõda
Nafta kriis
Laenukriis ( Dept Crisis / Credit crunch)
Nii nafta kui laenukriisi mõlemaid peetakse neoliberalistliku ajastu nähtusteks
Ettevõtte paigutus . Klastrid

Ettevõtete tüübid organisatsiooni ülesehituse järgi.

Lihtsad ehk väikeettevõtted
Funktsionaalsed
Mitmeüksuselised
Maatriksstruktuursed ehk kombineeritud
Holding -ettevõtted

Erinevate organisatsiooniliste struktuuride teke ja areng kasvab koos ettevõtte kasvuga

Väikeettevõte: Ettevõte paikneb seal, kus ettevõtja ise elab
Funktsionaalne ettevõte : Juhtimisülesanded on jagatud vastavalt funktsioonidele (turustamine –turustus- osakond , personaliküsimused – personaliosakonnas, tootmine – tootmistsehhis, juhtimine – juhtkonnas jne)
Mitmeüksuseline (ka geograafiliselt) ettevõte: Erinevate toodete eest vastutavad erinevad allüksused. Territoriaalsest printsiibist lähtuvalt vastutavad erinevates piirkondades paiknevad allüksused oma toodangu eest ise, sõltumata kas tegemist ühesuguste või erinevate toodetega.
Maatriksettevõte ehk kombineeritud struktuuriga ettevõte: Kasutab nii mitmeüksuselise kui funktsionaalse organisatsiooni elemente. Tootmisüksusi on tavaliselt rohkem kui üks.
Holding-ettevõte: … nii-nimetatud katusetevõte, mis hõlmab (omab) erinevate toodete ja tegevusaladega ettevõtteid. Tekkinud kiire kasvu ja arengu tingimustes .

Ettevõtete tüübid ruumis paiknemise järgi.

Globaalselt kontsentreeritud tootmine : Toodang suunatakse ühest paigast maailma turgudele
Host - market toomine: Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele.
Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg: Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma
Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine: Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked.

Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid.

Craft -based networks
- Projektipõhised ettevõtmised, mis baseeruvad spetsiifilisi teadmisi/oskusi omavatel inimestel: filmitööstus (Hollywoodis), kõrgtehnoloogia, sh biotehnoloogia , disainiklastrid, kirjastused
- Iseloomulik on: uuendusmeelsus ( innovaatilisus ), läbikukkumine on lubatud, koostöö, avatus uutele ettevõtmistele, lokaalne tagasiinvesteerimine
Small firm industrial districts
- ´Kolmas Itaalia` väikeettevõtetest integreeritud (tootmis) võrgustikud mingis piirkonnas, Itaalia näide jalatsidisainist ja tööstusest.
Agglomerated big firm-based production systems, agglomereerunud suurfirmad
- Autotööstused, lennukitööstused
Strategical alliances ( strateegilised liidud)
- Luuakse konkurentsivõime tugevdamiseks rahvusvahelises äris ja kaubandusbarjääride vältimiseks). Iga “ liidust ” osavõtja peab midagi liidule andma, kas spetsiifilise või tehnoloogilise või rahalise jõu, või nt tagama ligipääsu riikide valitsustele vms.

Majandusklastrid ja nende tüübid.
Klaster on omavahel koostööd tegev tootmisvõrgustik ( kooslus ), mis hõlmab sama valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus- haridus - ja tehnilist baasi, vastavat äriteenindust (pangad, audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika , laod jms) ning parasiitettevõtteid.
On nii majanduslikud kui sotsiaal-kultuurilised üksused:
- Sotsiaalsed võrgustikud, usaldus
- Konkurents ja koostöö
Eeldavad:
Ülikoolide ja teadusasutuste olemasolu. Arendustegevused (RD), sh. toote disain
Infrastruktuuride olemasolu on oluline pea kõigi klastrite puhul, olemata alati nende tekke eeltingimus.
(Oma)valitsuse ehk administratsiooni tegevus.
Ressursi (loodusvara) olemasolu
Inimeste (sotsiaalse kapitali) olemasolu.
Traditsioonide olemasolu.
Eliit hõivab territooriumi, mahajäänud tööstuskompleksi, töötab üles, kehtestab reeglid. Teised tulevad järele.
Tüübid:
Tööjõumahukad
Disainitoodete klastrid (taani kõrgdisainmööbel, Šveitsi ja Itaalia tooted)
Innovatiivsed kõrgtehnoloogia klastrid ( Silicon -Valley, Bostoni ümbrus, Cambridge )
Paindliku toote klastrid (just in time toodang, Jaapanis , autotööstus nii USAs kui Euroopas)
Tootmisklastrid (tootmislinnakud ehk – satelliidid , elektroonikatööstus, Malaisia)
Äriteenindusklastrid (linnad, tähtsamad NY, London, Tokyo ,)
State-anchored klastrid – valisuse poolt soositud, riik rajab infrastruktuuri, teadusasutused (Colorado Springs )
Hübriidklastrid (hõlmavad endas klastrite erinevaid vorme)

Riikide roll tootmisvõrgustike ja majandusklastrite arengus.

Reguleeriv roll
Toetav roll
Põhiteenuseid pakkuv struktuur

Poliitika

Tööstuspoliitika

Kaubanduspoliitika
Välisinvesteeringute meelitamine riiki
Regionaalse arengu planeerimine

Infrastruktuuride, kommunikatsioonide ja teaduasutuste baasi loomine
Riigifirmad

Ettevõtete kasv ja rahvusvahelistumine.

Suureks kasvanud väikeettevõtted
Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi
Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur
Ettevõtte kasvu on tinginud:

Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine
Laienemine sisemiste ressursside arvelt
Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv)
Ülevõtmine
Mitmekesistumine – ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele
Sisemine areng (horisontaalne) – R&D ehk teadus- ja arendus
Väljapoole suunatud areng (vertikaalne) - uutele turgudele laienemine.

Rahvusvahelised korporatsioonid ehk miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?

On paremini kaitstud kaubanduspiirangute eest
Lähedus turgudele ja vastavale infole
Osalemine kohalikus ärikliimas
Võib-olla ressurssidele lähemal
Sobiva tööjõu olemasolu
Soodne ettevõtluskliima ja sihtmaa valitsuse toetus
Väike risk

Transnatsionaalsete ettevõtete sisenemisel riiki kaasnevad positiivsed ja võimalikud negatiivsed mõjud.
RVK tehtavad välisinvesteeringud sageli positiivse mõjuga:

Tööhõive suurenemine sihtmaal
RVK on vajalikud patendid ja tehnoloogia
Ergutab kohalikku ettevõtlust (äriteenindus, allhanked jne)
Raha maksude näol riigikassase

RVK kaasnevad negatiivsed trendid :

Patendid, uurimis - ja arendustegevus, strateegiline planeerimine jms kuulub RVK emamaale.
Võidakse soovida vaid lühiajalist kasumit
Raha võib riigist välja voolata
Paigutusotsused ajas paratamatult muutuvad.

Tooteahelad

Tooteahelate juhtimine
Tootja poolt juhitud tooteahelad

Suured rv. korporatsioonid mängivat keskset rolli ja kontrollivad kogu tooteahelat (nii tootmist kui tarbimist)
Kapitali- ja tehnoloogiamahukad tööstused (teadmistemahukad)
Hästimakstud tööjõud
Hierarhilised ahelad, allhankijad pakuvad komponente
Autod, lennukid , arvutid, tööstusseadmed, jne.

Ostja poolt juhitud tooteahelad

Kaubamärgi (brändi) omanikud ja suured müüjad kontrollivad ahelat
Detsentraliseeritud võrgustik
Palju allhankelepinguid
Allhankijad teevad toote lõpuni valmis
Tööjõumahukad tööstused. / Ei nõua teadmisi, madalapalgaline tööjõud
Riided, jalanõud, mänguasjad, tarbeelektroonika

Suhted tooteahelates.
Turgudel põhinevad ahelad – lihtsad tooted, kergesti kodifitseeritav, madal komplekssus, lihtne leida potentsiaalseid pakkujaid
Modulaarsed ahelad – tehnilised standardid
Partnerlussuhetel põhinevad tooteahelad
„Vangistatud“ tooteahel– suurtest ostjafirmadest sõltuv ja kontrollitav ahel
Hierarhia – vertikaalne integratsioon, kompleksne

Tooteahela arenguetapid
I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid
II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine
III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine
IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus , arendus jne.)
Lineaarsetest tooteahelatest kujunevad tootmisvõrgustikud.
Suured ettevõtted on liikumas säilitamise ja tagasiinvesteerimise strateegiatest hajutamise strateegiate suunas.
Põllumajandusgeograafia

Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus .
Määravaks teguriks on kliimatingimused, mis määravad ära põllumajanduse tsonaalsuse.

Horisontaalne tsonaalsus tingitud kliimavöötmetest.
Vertikaalne tsonaalsus aga reljeefist ehk mäestikest ja kõrgusest (kõrgemal viljeletakse vastupidavaid ja vähenõudlikumaid taimesorte ja karjatatakse vähenõudlikumaid loomi)

Kõige soodsamad tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vahemerelise kliimaga alad. Vahemerelise kliimaga aladel on võimalik viljeleda väga erinevaid põllumajanduskultuure (puu- ja köögivilju), samas on seal ka soodsad tingimused teravilja ja ekstensiivsete loomakarjade kasvatamiseks.

Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse.
Kuna haritava maa juurdevõtmine ja mullaviljakuse säilitamine/ suurendamine on probleem (enamik sobivaid alasid on juba kasutusele võetud), leiti lahendus arenguriikidele põllumajandustootluse tõusuks sobivate kultuuride (sortide) aretuse teel → nimetati “roheliseks revolutsiooniks”.
Rohelise revolutsiooni eesmärk on suurendada saaki pindalaühiku kohta.

Rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) survel täiustatakse agrotehnoloogiat → senisest suurem mehhaniseeritud tootmine arengumaades

Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades.
… Euroopas on põllumajandustootmisel ülemindud suurtele mehhaniseeritud ja automatiseeritud farmidele, kus on mõned palgatud töölised ning kus taluomanik ise viljeleb linnalist elustiili.

Esineb 4 tüüpi majandamist:
Kogukondlik majandamine – ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud
Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad – maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu.
Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele.
Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele.

Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused.

Keskuskohtade teooria
Keskuskohtade teooria püüab anda seletuse linnaliste asulate hulgale, suurusele, asukohale ning nende kujunemisele.

Eeldused: Homogeenne, isotroopne piirideta maastik ;
Liikumine võimalik kõigis suundades, kuid tarbijad liiguvad minimaalselt;
Vajalikke kaupu ja teenuseid ostetakse lähimast keskuskohast
Inimestel ühesugune sissetulek ning nõudmised kauba ja teenuste järgi
Turuareaalid ja teeninduspiirkonnad katavad kogu territooriumi (maastiku)
Järeldused: Põhilisi funktsioone täitev turg-linn pakub kaupu ja teenuseid ümbritsevale alale . Selline linn paikneb keset turupiirkonda ja kannab nimetust “ keskuskoht ”;
Kõige suurem pakutavate teenuste ja kaupade hulk on kõige kõrgemat järku ehk kõige kesksemal keskuskohal;
Madalamat järku keskuskohad on turuks väiksematele piirkondadele ehk nende lävi on väiksem ning nende teenused on sagedamini vajaminevad (igapäevased), nt lasteaed- algkool .;
Kõrgemat järku keskuskohtades on nii väiksemate keskuste poolt pakutavaid teenuseid kui kõrgemat järku ja unikaalseid teenuseid, nt. ülikool;
Kõrgemat järku keskuskohtade mõju ulatus ehk tagamaa on suurem hõlmates ka väiksemate keskuste tagamaa;
Teenuste taseme järgi on kujunenud ka asulate hierarhia.

Linnade sisestruktuur ja selle areng

Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused)
Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad)
Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad)

linnasüda (CBD)
keskuselähedane piirkond nn oreool
äärelinn
linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad

Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis- lainetused , mille käigus kasvavad eeslinnad . Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel.

Linnastumise arengudünaamika („lained“).
Linnade arengu lained:

Urbanisatsioon – inimeste koondumine linnadesse
Suburbanisatsioon – eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine
Desurbanisatsioon – liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad
Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine – inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale)
Reurbanisatsioon – uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon
Ülelinnastumine
Conurbanization – hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine

Gentrifikatsioon linnasektorites.
Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud : linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil).
Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine – tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne.

Linnad kui äriteenindusklastrid.
Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster).
Mida suurem on linn, seda ligitõmbavam on ta kaubandusele ja teenindusele ning seda meelsamini teda külastatakse. Seda suurem on tema potentsiaal veelgi edasi areneda (gravitatsiooniseadus). Ning seda eeskätt lähemate piirkondade arvel, nii rahvastiku, k Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 10 allalaadimist

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #1

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #2

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #3

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #4

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #5

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #6

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #7

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #8

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #9

Majandusgeograafia arvestuse kordamisküsimused #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marite89 Õppematerjali autor

Käsitletavad teemad (kokku 33 punkti vastustega)
Geograafia kui kommertsteadus.
Biheiviorism geograafias.
Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur
Rahvastikugeograafia. Peamised rahvastikuprotsessid.
Majandusruumi dünaamika.
Globaliseerumine
Ettevõtte paigutus. Klastrid
Tooteahelad
Põllumajandusgeograafia
Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused

majandusgeograafia arvestus Biheiviorism geograafia Majanduskultuur Rahvastikugeograafia Globaliseerumine Tooteahelad Põllumajandusgeograafia teeninduskeskused

Sarnased õppematerjalid

docx

TTK0030 Majandusgeograafia 2015

TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel. Inimeste

Geograafia

docx

Majandusgeograafia arvestuse küsimused&vastused

· Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid?

Majandusgeograafia

docx

Majandusgeograafia kontrolltöö vastused

3. Rahvastik kui tööjõud. olulised: Haridus, Teadmised, oskused, Kogemused, traditsioonid, teised, sh demograafilised näitajad · Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu · Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest · (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine Sisserän

Majandusgeograafia

docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus

docx

Rahvusvaheline äri küsimused-vastused

1. milles seisneb rahvusvahelistumise olemus ja vajalikkus? Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses ● Suhteline ja absoluutne eelis ● Ettevõtjate „ahnus“ ● Riikide erinev roll ● Riikide majanduslik võimsus ● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine ● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riig

Rahvusvaheline äri ja eetika

doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

doc

Infoajastu geograafia

GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

Geograafia

Rohkem sarnaseid