Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TTK0030 Majandusgeograafia 2015". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klastridooteahel, firm, aheladurg, paigutusehnoloogia, lineaar, multi, ahelaturgudel, disain, sündimus, suremus, kompleks, chains, ärikultuur, orienteeritus, reaktiivne, kehakeel, karjäär, seot, kõrgtehnoloogia, osakond, integratsioon, based, uutele, haridus, allhankijad, gentrifikatsioon, majandusgeograafia, biheiviorism, elamis, kohtadeRiik on majandus- ja tööstusarengu alguses. Ühiskond üleminekus traditsiooniliselt ühiskonnast modernsesse. Rahvastik demograafilise plahvatuse faasis. Algelised infrastruktuurid. Kirjaoskuse tase suhteliselt madal ·Efektiivsusest, investeeringutest/ tehnoloogiatest juhitud majandus Modernse ühisk faas. Industriaalühisk. Tänapäeval ,,uus"industrialmaad. Tööjõud haritud. Efektiivne turg. Tehnoloogiline valmidus. Edu saadab neid, kes arendavad omamaist tootmist, kaubamärke ja hak.tegelema RD-ga · Innovatsioonist juhitud teadmistepõhine majandus Omamaised kaubamärgid, ettevõtted rahvusvahelistuvad (keerukad ärimudelid). Innovatsioonid ja tootearendus (RD) kõigis valdkondades. Unikaalsed tooted. Kõrged palgad ja elustandard. 9.Kondratieffi lained ja uuenduste levik ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas.
· Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed. · Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga. Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid: · Ülemaailmne turg · Mitmeriigiline süsteem - Kolme-astmeline süsteem (tuum, poolperifeeria ja perifeeria) · Maailmamajanduse tsüklilised muutused, kasvu- ja kahanemisperioodide vaheldumine (Kondratieffi lained), erinevad riigid võivad olla erinevas arengutsüklis. 16. Riigid inimarengu koondindeksi tabeli TOP40 ehk väga hästi arenenud riigid (4 tüüpi). · Väga kõrge arenguga heaoluriigid (kaasa arvatud neoliberalistlikud riigid)
Erinevate organisatsiooniliste struktuuride teke ja areng kasvab koos ettevõtte kasvuga 15. Ettevõtete tüübid ruumis paiknemise järgi. a) Globaalselt kontsentreeritud tootmine - Toodang suunatakse ühest paigast maailma turgudele b) Host-market toomine - Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele. a) Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg - Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma. a) Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine - Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked. 16. Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid. 17. Majandusklastrid ja nende tüübid. Klaster on tootmisvõrgustik (omavahel koostööd tegev!), mis hõlmab sama valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus-haridus- ja
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele. Tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse . Toote valmistamine 1. Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeldakse uute toodete arendamisega : mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid, disain, tööjoonised ja juhendid. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Tegelevad hästi arenenud riigid. 2. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Eeldab odavat tööjõudu, mistõttu toimub tootmine odava tööjõuga maades . 3. Toote kokkumonteerimine või valmistoodangu viimistlemine, tehakse odava tööjõuga maades kuid ka turgude vahetus läheduses. 4
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
d) Majanduse struktuur millised harud milline tase kõige kõrgem masinaehitus ja selle harulisus e) Ekspordi ja impordi struktuur arenenud maad valmistooted arengumaad toorained Kanada ja Austraalia suur tooraine eksport + on arenenud f) Side- ja transpordivahendid 100 või 1000 elaniku kohta 2) Sotsiaal-demograafilised näitajad kirjaoskus kirjaoskamatus haridustase keskmine oodatav eluiga iive, sündimus suremus vanuseline koosseis rahvastiku püramiid tööpuudus arstiabi kättesaadavus haiglad, arstis 100 inimese kohta imikusuremus 1000 inimese kohta HDI Alates 90-ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel. Koosneb järgmistest osaindeksitest: haridustase kooliskäidud aastate arv + kirjaoskus eeldatav keskmine eluiga sisemine kogutoodang SKT inimese kohta ostujõu alusel Riigid võib jagada 3 rühma 0
DIFERENTSEERIMISSTRATEEGIA e erisutmise strateegia: eesmärgiks on saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. See võimaldab: küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või suurendada müügimahtu ja/või saavutada tarbijate margitruudus. Eristumise aluseks võivad olla toote füüsilised omadused, laiem toote valik, kiirem tooteuuendus, disain, imago, kvaliteet, vastupidavus, garantiid, hoolduse ja remondikorraldus, lisateenused personaalne teenindus jpm. PARIMAD KULUD: madalate kulude kombineerimine toote minimaalsest nõutavast tasemest veidi paremate omaduste, teeninduse ja/või kvaliteediga. Printsiip: "More value for the money." Näited: Estonian Air, Elisa FOKUSSEERITUD E TURUNISSI STRATEEGIA: Keskendumine kitsale turusegmendile, mis eristub nt geograafiliselt või erinõuetelt toote omadustele
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht (oluline näiteks jaekaubanduses ja teeninduses). Õlle tootmises: Tootmisvõimsuste kasutamise kõrge aste et hoida tootmiskulud madalad. · Hea koostöövõrgustik hulgi- ja jaemüüjatega et saavutada hea esindatus kauplustes. · Arukas reklaami/turundustegevus et ajendada tarbijaid ostma konkreetset brändi. Rõivatööstus: Toodete disain tarbijate huvi äratamiseks. Efektiivne madalate kuludega tootmine hindade konkurentsivõimelisuse tagamiseks - Strateegilised grupid tegevusharus. - Strateegiline grupp koosneb konkureerivatest ettevõtetest, kes omavad turul lähedast positsiooni. - Nad võivad üksteisega sarnaneda erinevate tegurite poolest: o sortiment, o kasutatavad turustuskanalid, o samaulatuslik vertikaalne integratsioon,
agrokliim avööde - põllumajandust mõjutavate kõige inimeste eluea pikenemisest ning suremu kliima tingimuste (eeskätt aktiivsete temperatuu se vähenemisest. 45 ride summa ja sademete hulga) alusel eristatud dem ograafiline üleminek e. siire - rahvastiku de piirkond. 86,149 mograafilise arengu etapp , mille käigus asen aktiivsete tem peratuuride summa - temperatuur, duvad kõrge sündimus ja suremus madalama mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest sum ga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. 44 meeritakse kõik ööpäeva keskmised tempera d epo siit - hoius, hoiuleantav rahasumma või tuurid, mis ületavad +10 °C. Eestis kõigub see muud varad (väärtpaberid, väärtesemed). Hoius sõltuvalt piirkonnast 1650°... 2000 °C vahel. 86 taja usaldab oma rahasumma vastavalt kokku
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
põhiliselt tegeletakse organisatoorses töös esinevate probleemidega Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha (Alas, 2001) Organiseerimise küsimused vastavad küsimustele – Miks?, Kuidas?, Millega?, Kes?, Kus?, Millal? Ettevõtte organisatsiooni kujundamine ehk ettevõtte disain Ettevõtte organisatsioon Organisatsiooniõpetuse põhiline uurimisobjekt Tööjõud ja vahendid Sobiv struktuur Eesmärgid ja normid Arengu planeerimine Otsuste tõhususe kontroll Olemasolevate vahenditega parim võimalik tulemus 3 Vajab ülesehituse ratsionaalset kujundamist (struktuur organisatsioon). Tegevuste ratsionaalne reeglistamine (protsessiorganisatsioon). Ametliku (formaalse)
et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud. Vähenemine on seotud asjadega nagu meditsiini areng, arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine, imikute suurem ellujäämis protsent. Lisaks suremuse vähenemisele aitab kaasa mõndade riikide iseäralik poliitika või rahva mõtlemisviis (kuskil Aafrikas ja Aasias on nt peres mingi 15 last, et rohkem töökäsi oleks). See toob endaga kaasa probleemid nagu ülelinnastumine, liiga tihe elanike arv mingil alal,
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateeg
Liiduga ja suurenes veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes, mil kiiresti kasvas tööpuudus. Nüüdisaja väljarände mõjutegur on nõukogude aja suur sisseränne. Kui nõukogude aastatel eristus Eesti teistest Ida-Euroopa riikidest suure sisserände poolest, siis need samad sisserändajad kujundavad olulisel määral tänase väljarände ulatust. Lisaks mõjutab nüüdisaja väljarännet demograafiline koosseis, sest peamises rändevanuses on 1980ndatel sündinud põlvkonnad. Sündimus oli siis kõikjal Ida-Euroopas kõrge. Kolmas põhjus on elatustaseme erinevus Lääne-Euroopaga, mille tõttu lähevad paljud inimesed mitmesugustel põhjustel vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse riikidesse. 3. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Eestist väljarändajate seas on ülekaalus noored naised. Väga suur on ka laste osakaal. Samuti on lahkujate seas rohkesti lastega leibkondi
sõbralikust teenindusest. Toote võrdlemisel konkureerivate analoogtoodetega tuuakse välja erinevused, tugevused ja nõrkused. Need aitavad oma toodet parandada ja täiustada järgmistes punktides: funktsioon – toote funktsioneerimine, kasutamine, kaitsmine; kvaliteet – toote komponendid (tooraine, materjalid, detailid), valmistusprotsess, vastupidavus, garantii; unikaalne omadus (annab tootele konkurentsieelise) – disain, pakend, valik, teenindus; ettevõtte stiil – nimi, logo, kuvand; tulevik – uued tooted. 3.2. Teenus Teenus on tegevus või tegevuste sari, mis on rohkem või vähem kombatamatu, ja mis võib, kuid ei pruugi aset leida kliendi ja teenindaja vahelises suhtluses ning mida pakutakse kui lahendust kliendi probleemile. (C. Grönroos) Teenuse tunnusteks on kombatamatus, varieeruvus, eraldamatus ning varude puudumine.
Autor väidab, et juhiks saamise juures on määravad koolitused mitte inimese iseloom. Strategy and Structure. Autor näitab kuidas ettevõtte organisatsiooniline kujundus järgib selle strateegiat. Competitive Advantage. Autor seletab põhilisi strateegia ja konkurentsi reegleid. The Fifth Discipline. Autor kirjeldab õppivat organisatsiooni. The Organization and the Environment. Autorid arendavad võimalikkuse teooria. A Behavioral Theory of the Firm. Autorid avastavad kuidas rahvusvaheliste ettevõtete poliitika takistab juhtidel kasumit maksimeerida. 1.10 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles ridamisi HBR-is ilmunud artikleid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 3 neist. SISU Managment Women and the New Facts of Life. Töötavate emade vajadused. Quality on the Line. Amerika tooted on Jaapani omadest maha jäänud. The Manager's Job
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
- kliendi lojaalsus - e/v välised suhted - teadmised - kaubamärgid - infosüsteemid - turustuskanalid - koostöö - tervis - litsentsid - juhtimisfilosoofia - koostöövõrgud - usaldus - võime ja oskus - firma nimi - lepingud - tavad rakenduda - motivatsioon - disain - lepingud - brand’id - kultuur - normid IK väärtus kahaneb ja kasvab kõigi komponentide koosmõjul. Samal ajal võib iga komponent iseseisvalt oluliselt kasvu või kahanemist mõjutada. 10
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu �
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
annaabi.ee 
