Majandusgeograafia (17)

1. Muutused ühiskonnas
Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda
Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng
Agraarühiskond – põllumajandusühiskond

• põllumajandus, kalandus, metsandus
  
• elatusmajandus
  
• käsitsi töö, algelised töövahendid
  

tootmisviis – tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted
Varaagraarne periood – enne 15. saj

• põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi
  
• põlluharimise juures  alepõllundus (ainult metsade piirkonnas)
  
• karjakasvatus  rändkarjakasvatus  nomaadlus
  

Hilisagraarne tootmisviis – alates 15. saj

• kus? Aafrika- Aasia pöörijoon
  
• kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused  aastas 2-3 saaki tänu kliimale
  
• kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades , sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas
  
• kust sai alguse industriaalne tootmisviis? miks? Euroopast, sest seal kujunes taime- ja loomakasvatuse hea tasakaal ning Vahemeremaadest levisid turusuhte ja varaindustriaalse tootmisviisi alused
  

Industriaalse tootmisviisi kujunemisele olid eeldusteks järgmised uuendused:

• väljavaheldussüsteem
  
• tõu- ja sordiaretus
  
• laevaehituse areng
  
• uued metallisulatusviisid
  
• energiaallikatena tuul ja vesi
  

Levik sai alguse Itaaliast
TV lk 4
Tööstusühiskond e industriaalühiskond

• valdav majandusharu – töötlev tööstus
  
• masinate kasutuselevõtt  vabrikud  kiire linnastumine
  
• toodetakse turule ja sõltutakse ise turust  tekkis geograafiline tööjaotus
  

arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused:
18. saj lõpp – 19. saj algus  tööstusrevolutsioon  Suurbritannia

• aurumasin  aurik  auruvedur
  
• kivisüsi energiaallikana
  
• tekstiilitööstuse kiire areng
  
• metallurgia areng
  
• raudteed
  

19. saj lõpp – 20 saj algus

• nafta kasutuselevõtt  plastmass
  
• elekter
  
• telefoniside, raadio
  
• geograafiline tööjaotus
  

Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid :
Adam Smith  absoluutse eelise teooria  riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad ) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia)
David Ricardo  suhtelise eelise teooria
Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad :
Ümberasumiskoloonia – ülerahvastumine
Istanduskoloonia – Ladina-Ameerikas, hiljem ka teistes, istandussaaduste saamiseks
Faktooria – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse
Ressurssikolooniad – Aafrikas, Aasias
Reservkolooniad – industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks
tööstuslikult arenenud Põhja riigid
mahajäänud Lõuna riigid
õp 13
TV lk 8 – 1
koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8
1. INFOÜHISKOND
globaliseerumine- ülemaailmastumine

• kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem
  
• kasvavad riikidevahelised kaubavood
  
• süveneb spetsiliseerumine  globaalne tööjaotus
  
• riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine
  

Globaliseerumisele aitasid kaasa:

• lagunes koloniaalsüsteem  kolooniad iseseisvusid
  
• arenenud riikide vaheline majanduskostöö
  
• transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine
  
• kommunikatsiooni areng
  
• rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades)
  
• kapitali ja inimese liikumise suurenemine
  
• tehnoloogia arengu uurimustöö
  

Majandusliku globaliseerumise + ja – 'sed:
+ rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
– suurfirmad võivad väiketootjad turult välja lüüa
+ rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailmapiirkondadesse
– vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus
+ oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine
– migratsioon – võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel
+ transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast
– arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine
Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis?

• palju rahvusvahelisi ettevõtteid – suur import – pangad
  
• kommunikatsioon – internet
  
• välistööjõud – toovad kultuuri koju
  
• mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted
  
• välisinvesteeringute hulk – anname võimaluse tulla
  

2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID
- määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem
1) toormele orienteeritud tööstus

• suhkrutööstus ( suhkrupeet )
  
• saetööstus (metsakasvu piirkonnas)
  
• põlevkivi, nafta (kütuseliste, metalliliste maavarade kaevandamine)
  
• energiamahukas  alumiiniumtööstus
  

2) tööjõule orienteeritud tööstus

• tekstiilitööstus (õmblus)
  
• elektroonikaööstus
  

3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad)

• toiduainetööstus ( pagarid )
  
• karastusjookide tööstus (vett et transpordita)
  

4) koostöö teiste ettevõtetega
 aglomeratsioonitööstus – linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku)

• autotööstus
  

5) teaduskeskustele orienteeritud tööstus

• kõrgtehnoloogilised harud
  

Tööstusettevõtte paigutust võib mõjutada valitsuse poliitika  asutavad ettevõtted ümber
Kapitalimahukad: infrastruktuuride rajamise projektid
3. RAHVUSVAHELISED FIRMAD
Kaubamärk – märk, mis eristab ühe etttevõtte tooteid teiste ettevõtete toodetest
– eesmärk teha tootele reklaami ja tutvustada
– kaubamärk ≠ bränd
SÕNALINE  Coca Cola, Canon
TÄHISMÄRK  MNG, ISC, H&M, D&G
KUJUTISMÄRK  , ,
KOMBINEERITUD
RUUMILINE
Margitoode ehk bränd – kaubamärk, millele tarbijad on andnud lisaväärtust

• tarbija ootab kvaliteeti
  
• kahtlemata rahvusvahelised
  

Laia tarbijaskonnaga kaubamärgid:
USA, Jaapan, Šveits
päritolumaa – kus tehakse
sihtmaa – kuhu tehakse
Välisinvesteeringute tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvadki rahvusvaheliseks
– investeering väljaspool riiki
OTSESED VÄLISINVESTEERINGUD (OVI) – investor omab vähemalt 10% osalust firmast
PORTFELLI INVESTEERINGUD – rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpab.
MUUD INVESTEERINGUD – välismaistesse pankadesse (hoiused)
Millised on eeldused OVI'le?

• siseturu suurus ja ostujõulisus
  
• tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk
  
• tooraine – loodusressursside eelis
  
• geograafiline asukoht – transport
  
• madalad maksud – ettevõttel parem tulla
  
• suhted teiste riikidega + organisatsioonid
  
• poliitiline stabiilsus
  
• majanduskasv  inimesed jõuavad osta
  
• valitsuse suhtumine investeeringutesse – piiramine
  

OVI kasulikkus sihtmaale:

• majanduslik tõus, tootmine suureneb
  
• uued töökohad – väljaõpe  ostujõud suureneb
  
• maksutulu suureneb
  
• konkurent suureneb  kvaliteet suureneb  madal hind
  
• uued ekspordiartiklid  paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb  kaubandusbilanss positiivsemaks
  

Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja
4. RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS
välisinvesteeringud  kaubandus rahaga
reeksport – tuuakse toorainet sisse töötlemiseks ehk väärtuse juurdeandmiseks, et valmistoode välja viia
kaubandusbilanss ehk puhaseksport – ekspordi ja impordi vahe
Miks riigid piiravad kaupade importi ?
Et oma majandusharud saaks järje peale ja ka konkurentsivõime säilitamiseks
KAUBANDUSPIIRANGUD / BARJÄÄRID:
1) Otsesed
 tollimaks ehk riigipiirimaks - piirangud kaubaväärtuse pealt
 kvoot ehk mahuline piirang – palju tohib sisse-välja tuua/viia
2) Kaudsed – võib tuua aga toode peab vastama teatud tingimustele
 tervisekaitse standardnõuded
Kõikide riikide vahelist kaubavahetust püüavad soodustada maailmakaubandusorganisatsioonid. Eelkõige püüavad vähendada piiranguid ja makse.
Miks toimub spetsialiseerumine ?
Loodusressursid paiknevad erinevalt ning kui on väike siseturg pole mõtet ise toota.
5. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD
1) Majanduslikud näitajad
a) Sisemine kogutoodang = SKT = SKP = GDP
 riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta

• Luksemburg ja Šveits kõige kõrgem
  

b) Majanduse (rahvuslik) kogutoodang = RKT = GNP
 riigi ressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta

• aluseks, missugusele riigile läheb
  
• ostujõudu arvestades – elukallidus PPP
  
• turuväärtuse alusel
  

c) Rahvastiku hõive majandussektoris
d) Majanduse struktuur
 millised harud – milline tase

• kõige kõrgem – masinaehitus ja selle harulisus
  

e) Ekspordi ja impordi struktuur

• arenenud maad – valmistooted
  
• arengumaad – toorained
  
• Kanada ja Austraalia – suur tooraine eksport + on arenenud
  

f) Side- ja transpordivahendid

• 100 või 1000 elaniku kohta
  

2) Sotsiaal-demograafilised näitajad

• kirjaoskus – kirjaoskamatus – haridustase
  
• keskmine oodatav eluiga
  
• iive, sündimus – suremus
  
• vanuseline koosseis – rahvastiku püramiid
  
• tööpuudus
  
• arstiabi kättesaadavus – haiglad , arstis 100 inimese kohta
  
• imikusuremus 1000 inimese kohta
  

HDI
Alates 90-ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel.
Koosneb järgmistest osaindeksitest:

• haridustase – kooliskäidud aastate arv + kirjaoskus
  
• eeldatav keskmine eluiga
  
• sisemine kogutoodang SKT inimese kohta ostujõu alusel
  

Riigid võib jagada 3 rühma

• 0.8 – 1  kõrge inimarengu tase
  
• 0.5 – 0.8  keskmine
  
• alla 0.5  madal
  

6. RIIKIDE RÜHMAD
-piirid pole väga absoluutsed
1) Riigid võib jagada 2 rühma – kõige üldisem 20. saj

• arenenud riigid – põhja riigid
  
• arengumaad – lõuna riigid (pikka aega kolooniad + sõltuvad riigid)
  

2) Kolm rühma

• I maailm – kõrgelt arenenud riigid (Euroopa, USA, Kanada, Austraalia)
  
• II maailm – endised plaanimajanduslikud riigid (Kesk-Ida – Euroopa)
  
• III maailm – endised koloniaalvaldused, arengumaad
  

Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse
a) Inforiigid

• majanduse vedajad
  
• I maailm
  

b) Tööstusriigid

• tööstusharu arendamine
  
• arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju
  
• II maailm + arenenud III maailm
  
• uustööstusmaa – kiiresti arenevad tööstusriigid
  

c) Ressurssirikkad maad – Toorainerikkad

• naftariigid
  
• vasemaak
  
• põllumajandusmaad
  
• nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse
  

d) Vaesed riigid (üle 30)

• pole loodusvarasid ega head tööjõudu
  
• neisse ei taheta investeerida ning vaesus suureneb
  
• ei võta oluliselt osa maailmamajanduses
  
• Aafrika = Mosambiik + Somaalia + Tšaad
  
• Afganistan + Jeemen
  

7. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID
Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides :

• Vabakaubanduspiirkond
  
• Tolliliit
  
• Ühisturg
  
• Majandusliit
  

Organisatsioonid võib jagada kolmeks:

Toorainekartell – lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda

Piirkondlikud majandusühendused – peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine

Kogu maailmamajandust kordineerivad organisatsioonid
1) Toorainekartell
OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon

• moodustati 1960
  
• eesmärk – kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel
  
• liikmed: Iraan , Iraak , Kuveit, Saudi- Araabia , Venezuela , Alžeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria , Katar, AÜE, Angola , Albaania
  
• miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud
  

2) Piirkondlikud majandusühendused
EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

• loodi 1960
  
• enamus riike on üle läinud Euroopa Liitu (ajalooline tähtsus)
  
• 4 riiki: Island, Norra, Šveits, Liechtenstein
  
• ühised kaubandusreeglid EL'ga
  

NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon

• loodi 1994
  
• liikmed: Mehhiko , USA, Kanada
  
• eesmärk – vabakaubandus , rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine + saada tolliliiduks
  

MERCOSUR – Lõuna Ühisturg (tolliliit)

• loodi 1991
  
• eesmärk – tollivaba kauplemine + saada ühisturuks
  
• liikmed: Brasiilia, Argentina, Uruguay , Paraguay, koostöö Peruu ja Tšiiliga
  

ASEAN – Kagu-Aasia Maade Organisatsioon (koostööorganisatsioon)

• loodi 1967
  
• eesmärk - Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine
  
• liikmed: kõik Kagu-Aasia riigid (Brunei, Indoneesia , Singapur, Malaisia , Vietnam, Tai)
  
• tahab saada vabakaubandusorganisatsiooniks
  

APEC – Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduslik Koostööfoorum

• loodi 1989
  
• eesmärk – saada maailma suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks
  
• ühendab arengumaid ja arenenud maid, st. Erinevad arengutasemed
  
• 21 liiget: Venemaa, Jaapan, Hiina, Vietnam, Paapua Uusguniea, Austraalia, Mehhiko, Kanada, USA, Peruu, Tai, Lõuna-Korea, Hong Kongi piirkond
  

OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

• loodi 1961
  
• 21 liiget
  

SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus

• loodi 1991
  
• 12 liiget – kõik meie saatusekaaslased NSV Liidu päevilt
  
• G8 - G7 – Venemaa koostöö teatud riikide vahel
  

EUROOPA LIIT
Kust võeti mõte? See tuli pärast II maailmasõda USAst
Eesmärk – astuda vastu USA'le ja Jaapanile ning nende tagamaadele
Asutajamaad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland , Belgia, Luksemburg
leping sõlmiti 1951 (kehtima hakkas 1952) – Söe- ja Teraseühendus
1957 – Rooma leping

• Euroopa majandusühendus
  
• Euroopa tuumaenergiaühendus
  

Need 3 moodustavad tänapäeva koostöö I samba  riigi ühine sammas

• otsuseid võetakse vastu nendel tasanditel
  
• riigid ei saa ise otsustada
  

1967 – need 3 ühendati  Euroopa ühendus
1973 laienes põhja poole  Suurbritannia, Taani, Iirimaa
1979 – esimesed Europarlamendi valimised
+ ECU – rahaliit
1981 – liitus Kreeka, 1986 – Hispaania , Portugal
1992 – Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993)

• muutus Euroopa Liiduks
  
• pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele
  

1995 – astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki)
1998 – loodi Euroopa Liidu keskpank
1. jaanuar 1999 – võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik – ka hinnad olid avaldatud eurodes
2001 - liitus Kreeka
alates 1. jaanuar 2002 – asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki)

• Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud
  

1. mai 2004 – Euroopa laienes 10 liikme võrra:

• Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia , Sloveenia , Tšehhi, Küpros ja Ungari
  

1. jaanuar 2007 – liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia
+ rahaliiduga liitus Sloveenia
JUHTINSTITUTSIOONID
- struktuurid, mis juhivad EL'i tööd
Euroopa Komisjon

• juhib president
  
• seaduste algataja
  
• läbirääkija
  
• eelarve koostaja
  
• komisjonär juhib mingit valdkonda
  

Euroopa Parlament

• kaasotsustaja
  
• annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale
  
• ei võta akte lõplikult vastu
  
• võtab vastu eelarve
  
• istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis
  
• kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast
  
• Eestil on 6 liiget
  

Euroopa Liidu Nõukogu

• koos käiakse ministrite tasemel  oleneb probleemist  vastav minister tuleb kohale
  
• annab välja ühenduse õigusakte
  
• jälgib lepingute täitmist
  
• otsuseid võetakse vastu häälteenamusega
  
• tööd juhib eesistujamaa  praegu Portugal, eesti 2018
  
• eesistujamaast oleneb, milliste probleemisega rohkem tegeletakse
  
• liikmemaks käib SKT järgi  kõige suurem Saksamaal
  

3) Kogu maaimamajandust korrigeerivad organisatsioonid
1944 – Britton Woodi konverents

• otsustati, et peaks moodustama maailmamajandust korrigeerivad organisatsioonid
  
• peamine ül: vähendada riikidevahelisi erinevusi, aidates kaasa kõigi riikide arengule
  

1945 – IMF – Rahvusvaheline Valuutafond

• rahvusvahelise rahanduse kordineerimine, eelkõige vähendades valuutakursside kõikumisi ja hoides ära finantskriise
  

kuidas?

• teeb riikide majanduslikke analüüse
  
• annab arengusoovitusi
  
• annab laene (oma arveldusühikutes, mida reaalselt ei eksisteeri
  

185 liiget – aastast 1992 ka Eesti
IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank

• üks allorganisatsioon maailmapangagrupist
  
• üldsusele paistab välja just see, muidu on kokku 5
  
• loodi 1945
  
• kõikide riikide arengutaseme soodustamine
  
• arenguülevaate tegemine
  
• teatud projektide rahastamine ( haridus ja keskkonna)
  
• laenude andmine USD'tes
  
• esialgu andis Lääne- Euroopale sõjapurustuste korvamiseks
  
• hiljem arengumaadele
  
• siis endistele plaanimajandusriikidele
  

EBRD – Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank

• toetab rahaliselt (teede ehitus + objektid(nt Tartu Vangla))
  
• võib olla laenupuhkus, max 5 aastat
  
• launud maksab kinni tarbija
  

GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe

• moodustati 1948
  
• loodi riikidevahelise kaubanduse soodustamiseks
  
• kaubandusbarjääride vähendamine
  

Reorganiseeriti 1994
alates 1995 on nimeks WTO – Maailma Kaubanduse Organisatsioon

• kõikide kaupade ja teenuste võrdne kohtlemine  ühesugused maksud  ei tohi eelistada
  

GATT on nüüd üks põhilepinguid, mille alusel organisatsioon töötab

• lahendab küsimusi kaupade üle piiri veol
  

Oli vaja uut lepingut  GATS

• reguleerib teenuste liikumist
  

TRIPS – käsitleb autoriõiguse küsimusi
2. Maailmarahvastik
www.popclockworld.html
õp joonis lk 38
praegu üle 6,6 miljardi inimese :: 27. november 2007 19:21
6 633 896 8501???
10 suurima rahvaarvuga riiki:

Hiina 1.32 miljardit

India 1.12 miljardit

USA 301 miljonit

Indoneesia 234 miljonit

Brasiilia 190 miljonit

Pakistan 164 miljonit

Bangladesh 150 miljonit

Venemaa 141 miljonit

Nigeeria 135 miljonit

Jaapan 127 miljonit
152. Eesti 1.3 miljonit
Rahvastiku paiknemine

• üle 50% elanikest elab kuni 200 km rannikust  transport
  
• 15% maismaast on asustamata
  
• asutustihedus on maailma eri paikades väga erinev  keskmine 40 in/km²
  

TV lk 23, 24, 25
2) Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
õp joonis lk 41, 43
TV lk 26, 27
3) Demograafiline üleminek

• teooria, mis kirjeldab rahvastiku käitumist, kus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madala sündimuse ja suremusega ning muutub rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis
  
• mõistet käsitletakse kitsamalt ja laiemalt
  

õp joonis lk 45 (kitsam)
TV lk 29 tabel
4) Ränne ehk migratsioon

• inimeste liikumine ühest kohast teise koos alalise elukoha vahetusega
  

võib klassifitseerida mitmete näidete alusel:

• ulatuse järgi  siseränne ja välisränne ehk rahvusvaheline ränne
  
• välisränne  sisseränne ja väljaränne  nende vahe on rändesaldo  remigratsioon – näljaränne ja teatud asjaolude muutmisel tagasi sisseränne
  
• kestvus  kui pikk rändeperiood  ajaline ja ajutine
  

saldo võib olla tasakaalus ja tasakaalustamata
Põhjused: sunniviisiline ja vabatahtlik  TV lk 31
Rände tõmbe ja tõuketegurid
Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile
õp lk 48
TV lk 32
5) Rahvastikupoliitika

• riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine
  

Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid
TV lk 34, 33
õp lk 52
Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita
6) Linnastumine ehk urbaniseerumine

• inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis...
  

I etapp – algas industrialiseerimisega  tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti
 etapi lõpuks elas linnades juba 40 %
II etapp – algas üleminekul infoajastule  olemasolevad linnad kasvavad  tekib palju linnastuid (aglomeratsioone)  lõpuks linnades 70%
III etapp – infoajastu  linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks)

• paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine ( kontraurbanisatsioon )
  

Asula: maa-asulad: külas, alevid , alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu
Kus tekkisid esimesed linnad? Miks?
Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, sest nendes piirkondades on ühed suurimad jõed ning meri on ka lähedal, mis tagab hea liikuvuse ja vee olemasolu ning saab kaupa vahetada. Ning jõgede läheduses on ka toitainerikas muld, kus on hea põllumajandusega tegeleda.

• Linnastumise aste ja linnade võrgu tihedus võivad olla head arengutaseme näitajad.
  

Suurimad linnad (üle 10 miiljoni elanikuga) : Tokyo , Mexico, Mumbay, Soul, L.A, N.Y., London
aastal 2005: 436 linna üle 1 milj elaniku, 25 linna 10 milj elanikuga
TV lk 35
Mitmetes arengumaades toimub ülelinnastumine  linn ei suuda kõigile pakkuda töö- ja elukohta ning tekivad vaesemad elamispiirkonnad ja linnadevõrk on hõre  tekib marginaalne rahvastik
segregatsioon – inimeste koondumine teatud linnadesse mingi tunnuse alusel (rahvus, rass jne)