Toidulisandid (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsakorralduse osakond
Vallo Holm
Ohtlikud ja E- seeria lisandid toiduainetes
õppeaines keskkonnakeemia
Juhendaja : Sergei Jurtšenko
TARTU 2008
SISUKORD
Toidulisandid ja lisandid toitudes 3
Lisaained 3
E `d meie toidus, nende kahjulikkus 5
Lisaained ja ülitundlikkus 7
E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab 7
KASUTATUD KIRJANDUS 13

Toidulisandid ja lisandid toitudes

Mida jälgida toitumisel
E- lisandid. Võimalusel vältida, kui ei tea täpselt, mis lisandiga tegu, sest pikemas perspektiivis toimub mürkide kogunemine organismi ning need võivad kahjustada elutähtsaid organeid ja DNA`d.   Organismi saastumine ja kahjustamine toimub märkamatult pika aja vältel ja nii ei tea inimene kahtlustada oma „äkki ilmunud“ tervisehädade põhjuseid.
Me oleme tihti kuulnud ütlust: "Sööge tervislikult." Tihti tähendab see seda, et sööge juur - ja puuvilju . Samas unustatakse, et ka neid töödeldakse taimekaitsevahenditega ja kasvatatakse ohtlike väetistega. Me unustame tihti tervislikult süües, et see ei ole tervislik, kui me sööme  väetiste ja taimekaitsemürkidega vilju . Vaata ja uuri, kas juur- ja puuviljad mida sööd  on mürgivabad. Ja tuttav lause: " Eelista Eestimaist" on siin täiesti omal kohal, kuigi ka meil kasutatakse kemikaale. (kuid ilmselt mitte nii palju kui näit. Saksamaal ja Hispaanias).
[ http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php ] (15.05.2009)

Lisaained

Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: - ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar -agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puu viljadest jne. - ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks anti oksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin ). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhul gas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve (vt asotoiduvärvide loetelu ). Asotoiduvärvid E 102 Tartrasiin E 110 Päikeseloojangukollane E 122 Asorubiin E 123 Amarant E 124 Erkpunane 4R E 129 Võlupunane AC E 151 Briljantmust BN E 154 Pruun FK E 155 Pruun HT E 180 Litoolrubiin BKTOIDU LISAAINED
Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tun­nus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud .
Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks “säilitusaine vääveldioksiid” või “säilitusaine E 220”.
Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rüh­madeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:
toiduvärvid (E 100–E 199); säilitusained (E 200–E 299); antioksüdandid (E 300–E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400–499).
Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained , paksendajad , želeerivad ained, pakendamisgaasid jne ( E500 - ...).
Enne kui lisaaine lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, hindab selle ohutust inimese tervisele põhjalikult Euroopa Toiduohutusamet. Lisaaineid hinnatakse nende toksilisuse, kant­serogeensuse, mutageenususe ja teiste näitajate suhtes. Lisaainetele on kehtestatud maksimaalsed kasutamise kogused ehk piirnormid toidugruppide kaupa. Piirnormide kehtestamisel tuginetakse WHO/FAO Lisaainete Ekspertide Komitee soovitatud lisaaine ADI-väär­tusele, inimeste toitumisharjumuste uuringute andmetele ning lisaaine kasutamise vajadusele konkreetse toidu puhul. TOIDU LISAAINED Paljudele lisaainetele on kehtestatud aktsepteeritav päeva ne lisaaine piirkogus (ADI). See on lisaaine piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta. Samas tuleb meeles pidada, et ohutu tarbimise kogus on kõikide päevas tarbitavate toitude peale kokku. See tähendab, et kui laps joob päevas 1,3 liitrit maksimaalse lubatava aspartaami sisaldusega karastusjooki, siis ei tohiks ta aspartaami juurde saada muudest allikatest, näiteks vitamiinipreparaatidest, lauamagusaine test vm. Viimastel aastatel on hakatud järjest rohkem tootma vähen datud energiasisaldusega tooteid (näiteks teatud light - või suhkruvabad tooted). Selliste toodete puhul võib see tähen dada, et suhkur on osaliselt või täielikult asendatud magus ainetega ning nende pideval tarbimisel kasvavad oluliselt magusainete sissesöödavad kogused. Kui toidule on lisatud ma gusainet, peab see olema toidu märgistusel nimetuses öeldud.
[ http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUOHUTUS/Toidu_lisaained.pdf ] (15.05.2009)

E `d meie toidus, nende kahjulikkus

Lisaained (E-d) meie toidus. Mis on mis
Lisaaineid kasutatakse nii tööstuslikul kui ka kodusel toiduvalmistamisel. Need on keemilised ühendid, mida lisatakse toidusse selle omaduste muutmiseks. Tänapäeval on kasutusel ca 300 nimetust lisaaineid.
Lisaainete abil on võimalik:
o intensiivistada toote värvust;
o pikendada säilivust - pidurdada bakterite kasvu;
o tugevdada maitse- ja lõhnaomadusi;
o parendada konsistentsi;
o mõningatel juhtudel säilitada toiduaine raviomadusi.
Lisaainete käsutamist reguleerib seadusandlus , mis kohustab tootjat märkima pakendile kõik toiduaines kasutatud lisaained. Kõik kasutusloaga lisaained on nende toime põhjal grupeeritud klassidesse. Igale lisaainele on kehtestatud oma kood - täht "E" koos numbriga.
Lisaainete põhirühmad on järgmised:
o toiduvärvid (E 100 - E 199);
o säilitusained (E 200 - E 299);
o antioksüdandid (E 300 - E 399);
o emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400- 499).
Nende kõrval on kasutusel arvukalt muidki lisaaaineid: happed , alused ja nende soolad , aroomained , aroomi - ja maitsetugevdajad, magusained, paksendajad, ˛eleerivad ained, vahutekitajad, pakendamisgaasid jne. (E500 -E 1500). Mõnedel lisaainetel nagu näiteks looduslikud ja sünteetilised aroomained, sh suitsuaroomid, aga ka hiniin, kofeiin jpt. oma E-kood puudub.
Toiduvärvid
Osa looduslikke värvaineid on inimestele juba iidsetest aegadest tuntud. Neid saadakse taimse või loomse päritoluga toorme leotamisel või ekstraheerimisel veega. Looduslikest punastest värvainetest on enamkasutatavamad karmiin (E 120) ja peedivärv betaniin (E 162); kollastest B-karoteen (E160), annatto ( E160b ) ja riboflaviin ( E101 ). Paljud looduslikud värvipigmendid on temperatuuri ja happesuse suhtes ebapüsivad, mistõttu neid töödeldakse keemiliselt ja saadakse pool-sünteetiline värvaine. Üks enimkasutatavaidpoolsünteetilisi ehk loodusidentseid värve on suhkrukulöörid (E150a-d) , mis saadakse suhkru kuumutamisel erinevate ammooniumühenditega. Karamellikulööre käsutatakse tumedate linnase -ja cola -jookide, rummi ning mõnede likööride maitse ja värvi mõjutamiseks.
Keemilisel sünteesil saadakse sünteetilised värvained, mida looduses ei leidu. Ligi pooled kasutada lubatud toiduvärvidest on sünteetilised, sh. ka asovärvid (amarant E123, tartrasiin E 102, briljantmust E 151 jne), mille kogused toiduainetes on rangelt normeeritud. Näiteks amaranti lisatakse piiratud koguses alkohoolsete jookide ( veinide ) värvuse intensiivistamiseks. Tartrasiiniga parandatakse karastusjookide, puuvilja-ja marjasiirupite värvust, värvitakse jäätist ja maiustusi.
Paljude toiduainegruppide puhul on lubatud kasutada ainult teatud kindlaid toiduvärve, kusjuures neile on kehtestatud ka lisatavate koguste piirnormid. Kondiitritoodete dekoreerimisel ning mõnedes liköörides leiavad käsutamist kulla- ja hõbedapigmendid, mille kogust ei normeerita, vaid neid lisatakse vastavalt vajadusele.
Säilitusained
Kergesti riknevate toiduainete paremaks säilitamiseks ning mikroobide elutegevuse takistamiseks lisatakse neile toiduainetele konservante ehk säilitusaineid.
Tuntumad säilitusained on bensoe -hape ja sorbiinhape ning nende Na- ja K-soolad, mida looduses leidub mitmesugustes marjades (jõhvikates, pohlades, pihlakates, murakates). Sorbiinhape on antifungitsiidse toimega: surub alla hallituse arengu. Bensoehape pidurdab aga pärmiseente ja bakterite kasvu. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamisel on lisaainetena käsutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Väävliühendeid (E220-228) kasutatakse peamiselt tooraine säilitamisel, vältimaks selle värvi muutumist, samuti kuivatatud marjade, kartulihelveste ja viinamarjaveinide puhul. Nitriteid ja nitraate (E250-251) lisatakse põhiliselt lihatoodetele neile omase roosaka värvuse saamiseks. Lisaks on selgunud , et nitritid pärsivad bakterite, sh botulismitekitaja elutegevust. Kõigile ülalnimetatud säilitusainetele on kehtestatud kasutamise piirnormid.
Antioksüdandid
Rasvade rääsumisel tekkivad aldehüüdid ja ketoonid põhjustavad toiduainete maitse, värvi ja lõhna halvenemist. Antioksüdandid aga aitavad oluliselt pikendada õlide-rasvade ja rasvarikaste toiduainete säilivusaega. Need lisaained pidurdavad õhuhapniku, temperatuuri, valguse ja niiskuse toimel toimuvat rasvade oksüdatsiooni ja hüdrolüüsi. Ka kooritud õunte ja kartulite tumenemine on tingitud oksüdatsioonist. Toiduainetööstuses töödeldakse puuviljade ja kartulite lõikepindu tumenemise vältimiseks sulfititega. Mahlade, limonaadide, vorstide , sinkide jt. toodete puhul käsutatakse antioksüdandina sageli askorbiinhapet (E300). Rasvarikastele toiduainetele (õli, majonees , šokolaad) lisatakse oksüdeerumisprotsessi pidurdamiseks tokoferooli ehk E-vitamiini (E307). Rasvarikaste toodete rääsumist aitavad vältida ka mitmed sünteetilised antioksüdandid, näiteks BHT (E321) ja BHA (E320).
Magusained
Magusained jaotuvad looduslikeks ja tehismagusaineteks. Looduslikke suhkruid nagu sahharoos , laktoos , fruktoos ja glükoos ei loeta lisaaineteks. Küll aga kuuluvad lisaainete hulka suhkrualkoholid - ksülitool (E967), sorbitool (E420), mannitool (E421), laktitool
(E966) jt., mis saadakse vastavate looduslike suhkrute keemilisel töötlemisel. Võrreldes suhkru- tega on need vähem magusad, imenduvad aeglaselt ja mittetäielikult. Seetõttu sobivad nad suhkru asendajatena diabeetikutele. Kuna nimetatud ühenditel on lahtistav toime, tuleb neid tarvitada teatud ettevaatusega.
Tehismagusained on energiavabad sünteetilised ained, mis on looduslikest suhkrutest sadu ja isegi tuhandeid kordi magusamad. Nende hulka kuuluvad atsesulfaam (E950), aspartaam (E951), tsüklamaadid (E952), sahhariin (E954) jt, mida kasutatakse piiratud kogustes ainult kindlate toiduainete (maiustuste, karastusjookide jm energiavabade toodete) magustamiseks. Aspartaami, mille koostises on fenüülalaniin, peavad vältima fenüülketonuuriahaiged, kellel see võib põhjustada ülitõsiseid tervisehäireid.

Lisaained ja ülitundlikkus

 
Arvatakse, et lisaained põhjustavad allergilisi nähtusid vaid 0,01% täiskasvanuil ja 0,23% lastel. Siiski võivad mõned lisaained, mis üldjuhul ei kujuta endast mingit ohtu, põhjustada ülitundlikel inimestel vaevusi . Näiteks on selgunud, et atsetüülsalitsüülhapet sisaldava ravimi suhtes ( aspiriin , reopüriin jt.) ülitundlikud inimesed võivad reageerida ka mõningatele toiduainetes käsutatavatele lisaainetele (bensoe-ja sorbiinhape, nende soolad). Samas võivad aga ka pohlades ja jõhvikates sisalduvad loodusliku bensoehappe kogused vallandada allergilise reaktsiooni. Sageli lisandub atsetüülsalitsüülhappe ülitundlikkusele ka tundlikkus sünteetiliste asovärvide suhtes (tartrasiin, paraoran˛, briljantmust, amarant jt.), mis avaldub nõgestõve, hingamishäirete vm. vaevustena. Tartrasiini suhtes esineb ülitundlikkust ühel inimesel 10 000-st. SO jt. väävliühendite puhul on riskirühmaks eelkõige astmaatikud , kes reageerivad kergesti väävliühenditele, mis võivad põhjustada hingamisvaevusi või vallandada astmahoo.
Kuna ülitundlikkusreaktsioone põhjustavaid lisaaineid on vähe ja nende suhtes vastuvõtlike inimeste arv on väike, ei peeta otstarbekaks nende ainete keelustamist . Küll aga nõutakse kasutatud lisaainete märkimist toidukauba pakendile. Nii saab iga tarbija teadlikult hoiduda tema organismile vastuvõetamatuid lisaaineid sisaldavate toidukaupade kasutamisest.
TTÜ Toiduainete Instituut.
[ http://www.terviseklubi.integraal.ee/Ohtlikud-E--lisandid.php ] (15.05.2009)

E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab

E tüüp
Mis haigusi põhjustab
Kus kasutatakse eriti tihti
Tooted milles on E-lisandeid
E100-Kurkumiin 
 
 
 
E101-Riboflaviin (vitamiin B2) 
 
 
 
E102 -Tatrasiin
Ülitundlikus põhjustab nõgeslöövet Põhjustab allergiölist nohu ja halvendab astmat.
Tekitab migreeni , kõhuvalu, nägemishäireid, liigesevalu
Tekitab lastel üliaktiivsust ja käitumishäireid
Jäätis, magustoidud , jogurtid, puuviljakonservid, närimiskumm, karastusjoogidk
Asovärvid:
E104
E110
E122
E123
E124
E128
E129
E133
E142
E151
E154
E155
Vt. E102
Karastusjoogid , maiused, saiakesed , supid , kosmeetika, jäätis, kala, jm. tooted, kus on vajalik tuua esile toote värv
E120-Karmiinpunane
Tehakse emaste kilptäide kuivatatud kehadest
Võib tekitada astmat ja eluohtlikke allergilisi reaktsioone
Alkohol , karastusjoogid, supid, saiakesed, magustoidud, huulepulkk  
E124-Erütrosiin
Võib häirida kilpnäärme ja närvirakkude talitlust
Mõjutab hormoone, maksa ainevahetuses
Põhjustab käitumishäireid
Keeksid , karastusjoogid, magustoidud, maiustused
   
E131-Patentsinine
E 132-Indigokarmiin
Ülitundlikel põhjustab nahapunetust, hingamisraskusi
Põhjustab vererõhulangust ja šokki
Puuviljakonservid, joogid ja maiustused
E150-Karamell 
Võib tekitada kõhulahtisust 
Õlu, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis 
 
E161g-Kantaksantiin
Võib tekitada nõgeslöövet ja silma võrkkesta muutusi 
Vorstid , leib, naha pruunistust mõjutav kosmeetika 
 
E-173- Alumiinium
Mürgitab kesknärvisüsteemi rakke.
Põhjustab Parkinsoni tõbe ja seniilset dementsust
saiakeste ja maiustuste kaunistused
E-200-Sorbiinhape
Nahaärritused, põletustunne suus
Raskendab astmat, nõgeslöövet
piimatooted , jogurt , leib, veinid , maiustused, juustud , koogidöö 
E-210-214-Bensoehape, bensonaadid
Mõjutab allergikuid, astmaatikuid. Tekitab peavalu, migreeni, maoärritust.
Ägestab atoopilist dermatiiti. Ergutab hüperaktiivsust. Lülitab välja DNA ahela tähtsaid osi ja kahjustab rakke.
Kui seguneb c-vitamiiniga, tekib benseen, mis tekitab vähki.Tekitab Parkinsoni tõbe ja maksatsirroosi
joogid, kastmed , kalatooted
AURA "JAFFA" joogid
JUULI "Tomati ketšup"
"Tallinna kilud"
"Hiina kaste"
Salvest ketšup, supid
Meira ketšup
 
E-220-Vääveldioksiid-säilitusaine
Tekitab hingamisraskusi, Bronhide kookutõmbeid, limaskesta põletikke
Ägestab astmat
karastusjoogid, kuivatatud puuviljad, kartulikrõpsud, veinid, siidrid
E-239-Heksametüleentetramiin
Tekitab seedekanali ja kuseteede häireid(juust, kalakonsevid,)
Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks.
Need on vähkkasvajat ja allergiat põhjustavad ained
juust, kalakonsevid
E242-Dimetüülkarbonaat 
Nõgeslööve, soolestiku probleemid, peavalu 
vorsti- ja lihatooted , teeb liha punaseks, mis muidu oleks hallikas 
 
E-251-Naatriumnitraat
Imikutel on keelatud, sest tekitab hapnikupuudust
Koguneb põllumajandussaadustesse. (Lihast pooltooted , , kalakülmsäilitus,, suitsukala, juustud)
E280-Propioonhape 
Rottidel ja hiirtel on tekitanud mao limaskestahaavandeid, või kasvajaid 
Külmutatud leivad ja saiakesed 
 
E300-Askorbiinhape  
Sünteetiliselt valmistarud C vitamiin
üle 100 g päevas tekitab neerudega probleeme 
joogid, jahud , leivatooted, puuviljatooted, liha, lastetoidud 
 
E-310-312-gallaadid
Nõgeslööve, hingamisteede häired. Põletava suu sündroom.  Alandab viljastumisprotsenti ja lisab vastsündinute surmajuhtumeid
majoneesid , salatikastmed,õlid, friikartulid
E-320-(BHA) Butüülhüdroksüanisool
Astma , allergiline nohu, nõgeslööve
Võib põhjustada munasarjeade geneetilisi muutusi
(margariinid, õlid, kartulikrõpsud, saiakesed, närimiskumm)
E-321-(BHT) Butüülhüdroksütolueen
Astma, allergiline nohu, ekseemid, allergia. Kopsuväärareng
Maksarakkude jagundumine, liigkasv ja kasvajad
(õlid, piima-ja koorepulbrid, kartulikrõpsud ja maiustused
E407-Karrageen 
soolestikuvaevused, EU maades on lõhustunud karrageen keelatud, immuunsüsteemi muutused 
kalatooted, juustud, jäätis, maiustused 
"Väike Tom" jäätis
 
E420-Sorbitol 
kõhugaasid, kõhulahtisus, ja valud 
dzemmid, saiakesed, marmelaadid 
 
E430-Polüoksüetüleen 
kuseteede ja seede probleemid ning peavalu 
karastusjoogid 
 
E445-Kampoll 
Loomkatsetel näidustatud suure hulga neerukivide teket 
jahud, liha, juustud 
 
E461-Metüültselluloos 
gaasid ja soolestiku probleemid 
sai ja maiustused 
 
E510-Ammooniumkloriid 
vererõhu tõus 
sai ja maiustused 
 
E514-Naatriumsulfaat 
vererõhu tõus 
mineraalveed 
 
E554- Talk  
dementsuse, Parkinsoni tõve ja Alzheimeri teke 
koore-, muna- ja keeksipulber, kastmed, puljongikuubikud 
 
E559-alumiiniumsilikaat 
vt. E554 
Närimiskumm 
 
E-620-624-glutamaadid (ka hiina toidus)
Südame pekslemine ,peavalu, näo punetus, lihas-ja liigesvalud, migreenid.
Ei tohi anda alla 12 aastastele lastele. Sõltuvusaine. Põhjustab pidurdamatust
(lihaleeme maitse-lihatoidud, valmistoidud , puljongikuubikud, salatukastmed, maitsesegud)
Rakvere Lihakombinaadi tooted, 
Talleg kanatooted,
Esva ja Vici kalapulgad,
Saaremaa lihatooted,
Farmi juustusnäkk,
Atria tailiha tarretis,
Järlepa viiner jt.
Oscar lihatööstuse tooted,
Maks ja Moorits lihatooted,
Nõo Lihatööstuse tooted,
Säästu viiner,
Knorr puljongid
Maggi pakisupid jt. tooted
Lays kartulikrõpsud,
Vastse Kuuste lastevorst jt.
Felix purgisupid
"Hiina kaste"
 
 
E-951-Aspartaam-(magusaine)
Epilepsia. Neuroloogilised käitumishäired-ahistutunne, masendus , unetus , pearinlus
Organismis (30kraadi juures) laguneb metanooliks NB! Väga mürgine
(kaljad, limonaadid, siirupid, jogurtid, kommid, mahlad , magustoidud)
Coca Cola light ja Zero, "Linnuse Kali ", limonaad "Mulinaad", Fruits Activ,
Aura siirupid,
E-952-Tsüklamiinhape-magusaine
Fotodermatiit.USA-s ja inglismall keelatud. Võib tekitada põievähki
Keelatud lastele ja rasedatele
(Karastusjoogid, mahlad, puuvilja-ja juurviljakonservid, jäätis, moosid )
E-954-Sahhariin-magusaine
Tekitab vähki. keelatud rasedatele ja lastele
(karastusjoogid, mahlad, magustoidud, jäätis, moosid)
[ http://www.terviseklubi.integraal.ee/Ohtlike-E--ainete-tabel.php ] (15.05.2009)

KASUTATUD KIRJANDUS

[ http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUOHUTUS/Toidu_lisaained.pdf ] (15.05.2009)
[ http://www.terviseklubi.integraal.ee/Ohtlike-E--ainete-tabel.php ] (15.05.2009)
[ http://www.terviseklubi.integraal.ee/Ohtlikud-E--lisandid.php ] (15.05.2009)
[ http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php ] (15.05.2009)
2