E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ...
muutmata; 26) sekvestrandid ained, mis seovad toidus metalliioonid kompleksi; Konservandid Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse, halveneb välimus. Ühed vanimad konservandid on nitritid /E 249 ja E 250/, mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu
- ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhul gas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises
põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. · Igal lisaainel on numbriline kood, mis võimaldab neid erinevatesse kasutusklassidesse jagada. · Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. · Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaainete ohutuse garantii. See tähendab, et neid aineid on kindlasti testitud. · E-ained on loodusliku või tehisliku päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilisele vajadusele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning omastatavuse parandamiseks. · Toidus kasutatavad lisaained erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Selgitus: mis arv mida tähendab
Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mürgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud. Lihatooted - nitritid Juustud - nitraadid 12 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitrosoamiinid Juba 1970. aastal pöörati tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH.
Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja. Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad. Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. Kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia. Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.).
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10
Kõik kommentaarid