E-ained ja pakendid (0)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Karoliina Tammik (9A klass)
E-AINED JA PAKENDID
Referaat
TALLINN 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
E-ainete jagunemine päritolu järgi 4
Looduslikud 4
Loodusidentsed 4
Sünteetilised 5
Lisaainete grupid 5
Toiduvärvid E100 -199 5
Säilitusained E200 -299 6
Antioksüdandid E300-399 6
Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499 7
Happesuse regulaatorid E500 -599 7
Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699 7
Magusained E900-999 8
Mitmesugused lisaained E1000- 1520 8
Pakendid 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

E-ained on toiduainetesse juurde lisatud ained, lisaained. E-ained, mida on maailmas kasutusel 2000-2500 ja Eestis umbes 300 erinevat ainet, kasutatakse toidu kvaliteedi parandamiseks. Lisaained annavad toidule värvi, maitset , välimust, lõhna, teisi omadusi ja pikendavad säilivust.
Gruppid mille järgi e-ained põhiliselt eristatakse on toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandis, emulgaator -stabilisaatorid, lõhna-ja maitsetugevdajad ja mitmesugused muud ained. Päritolu järgi jaotatakse lisaained aga kolmeks: looduslikud, loodsidentsed ja sünteetiliselt.
Euroopa Liidus on lisaainetel kasutusel juba teda nimi, e-aine. Nimi e-aine tähendab, et aine on ohutuks kinnitatud ja Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud . Kuid teadmised lisaainete kohta muutuvad pidevalt ning paljud heaks kiidetud lisaained, e-ained, ei olegi tegelikud nii kahjutud kui algul arvati.
Võttes külmkapis välja esimese vostipaki mis kätte juhtub, loen sealt pealt välja sellised ained nagu E450, E451 , E301, E621 ja E250. Mida need numbrid tähendavad, kuhu grupidesse nad kuuluvad ja kas nad on ohutud saab kindlaks tehtud referaadi käigus.

E-ainete jagunemine päritolu järgi

Looduslikud

Looduslikud lisaained on nagu nimejärgi juba järeldada saab taimse või loomse päritoluga. Looduslike e-ainte rühmas on kõige vähem kahjulikke ained, nende lagundamisega saab organism ise hakkama. Kuid nende seas on võimalikke kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid aineid. Looduslikud lisaained on näiteks E100( kurkumiin , kollajuurest), E160c(paprikaekstrakt), E322 (letsitiin, sojaubadest või kanamunast), E407 (karrageen, adrust), E904(šellak, putuka eritis ) ja palju veel(A.Erin, „Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus”, 2010)

Loodusidentsed

Leiduvad küll looduses, kuid toiduainetes kasutatav lisaaine on valmistatud sünteetiliselt ning see on sarnane sellele mis esineb looduses. Nii on neid odavan ja lihtsam toota. Nagu ka looduslikud lisaained on ka loodusidentsed lisaained vähem kahjulikud, kuid neis leidub rohkem inim tervisele kahjulike e-ained. Siia hulka kuuluvad ka näiteks sünteetilised vitamiinid ja antioksüdandid kuid nende toimeained on looduslikega võrreldes nõrgemad. Loodusidentsete lisaainte hulka kuuluvad näiteks E150a(karamell), E200(sorbiinhape, pihlamarjades, kuid toidukeemias kasutatavat valmistatakse sünteetiliselt), E210(bensoehape, säilitusaine, maitseaine), E901(meevaha) (A.Erin, 2010)(F.Kala, „Toidu lisaainete välimääraja”, 2006)

Sünteetilised

Sünteetilisi lisaaineid looduses ei leidu. See on kolmest päritolu grupist kõige kahjulikum ja ohtlikum grupp, ained ei pruugi ainevahetusega täielikult laguneda. Tihti on sünteetilistel lisaainetel varjatud kõrvaltoimed kuid need ilmnevad vaid osadel inimestel ning seegi võib välja lüüa alles aastatepikkuse tarbimise tagajärjel. Kuna organism sünteetiliste lisaainetega harjunud ei ole võivad need ühele inimesele olla neutraalsed, teisele ohtlikud ja kolmandale kahjulikud.
Sünteetilised lisaained on näiteks E102 (tartrasiiin, kollane kuni oranž toiduvärv), E104(kinoliinkollane), E320(BHA ehk butüülhüdroksüanisool, aitab säilitada rasvu), E951( aspartaam , sünteetiline magusaine, suhkrust 100-200 korda magusam) ja E954 (sahhariin, sünteetiline magusaine), kõik need ained on kahjulikud, tekitades näiteks allergiat ja astmat. Paljudes riikides on need ka keelatud. (A.Erin, 2010)(F.Kala, 2006)(B.Statham, „Vaata oma ostukorvi”, 2009)

Lisaainete grupid

Toiduvärvid E100-199

Toiduvärvi kasutamine on eriti populaarne kommide, jäätiste, jogurtite, limonaadide ning ka vorstide ja saiatoodete hulgas.Värvained on tekitavad kõige rohkem allergiaid ning nende kõrvalmõjude tõttu on erinevates riikides erinedad seadused. („E-ained toidus” ,Aet Trisberg, http://www.tervitus.ee/index.php?page=e-ained-toidus ) Eestis on kasutusel olevast 41 toiduvärvist on 10 sünteetilised asovärvid(nitrovärvid, E102,110,122,123,124,129,151,154,155,180). Inglismaal on sünteetilisi värve kastutusel 16, USA’s 9 kuid Leedus on lastetoitudesse on asovärvide panemine üldse keelatud.
Asovärvid on inimorganismile täiesti tundmatud ja võivad põhjustada allergilist nohu , halvendada astmat, tekitada üliaktiivsust ja käitumishäireid. Lisaks sellele võivad nad veel põhjustada ka naha- ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu ning veel kõige selle otsa kahtlustatakse asovärve kantserogeensuses.(A.Erin, 2010)

Säilitusained E200-299

Säilitusainete grupp on suurim, neid kasutatakse toidu säilitamiseks. Kuna pikeneb säilitusaeg, pikeneb ka müügiaeg. Nad pärsivad bakterite elutegevust ja pidurdavad pärmseente kasvu.Tuntud säilitusained on E249-252, nitrid ja nitraadid. Neid leidub lihatoodetes, eriti vorstides. Seedetraktis tekivad neist kahjulikud nitros(o) amiinid . Neid tekib ka toidu valmistamisel kõrgetel temperatuuridel , suitsetamisel ja praadimisel. Nitros(o)amiinidel on tõestatud seos eelkõige mao-, söögitoru-, ninaneelu- ja kusepõievähiga. Säilitusaied põhjustavad ka allergiaid, astmat ja ärrituvust ning neid leidub peaaegu igast poes müüdavast toidust. (A.Erin, 2010)

Antioksüdandid E300-399

Antioksüdante kasutatakse toidu lõhna-, värvi- ja maitseomaduste säilitamiseks. Nad ei lase rasvasel toidul halvaks minna. Antioksüdandidon tegelikult kuulsaim vähiennetajarühm, sinna kuuluvad vitamiinid A, E, C, D, seleen ja kaltsium , foolhape jt. Antioksüdantide ja säilitusainete alla kuuluvad sulfitid aga võivad esile kutsuda allergiat ja teisi terviseprobleeme. Kahjulikumad lisaained selles grupis on E 310-312, 319-321, 338-341, 343, 385. (A.Erin, 2010)

Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499

Neid lisaained kasutatakse, et aidata vedelikel seguneda ja sellel segul koos püsida.Emulgaatoreid kasutatakse ka, et vananemist aeglustada ja puljongitelahustuvust parandada. Üksikuid aineid kahtlustatakse ka olevat kantserogeensed või luude hõrenemise soodustamises. Näiteks E412 ja E407. Esimesest , indias tulnud guarkummi koostisest avastati mürgist dioksiini ning teist, karrageeni, arvati põhjustavat soolestikuvaevusi ja koliiti. )(F.Kala, 2006)

Happesuse regulaatorid E500-599

Need ained muudavad või reguleerivad toidu happesust või aluselisust. Nad on suhtelistelt ohutud, see eest on siin grupis palju alumiiniumi sisaldavaid lisaaineid, ning see mõjub tõenäoliselt närvisüteemile üsna halvasti(Alzheimer, Parkinson ) (F.Kala, 2006)

Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699

Lõhna-ja maitsetugevdajaid kasutatakse toidule erilise ja meeldivalt soolase maitse ning hea lõhna andmiseks . Selle grupi põhi aineks on E621 ehk naatriumglutamaat(MSG). Seda lisatakse väga laialt lihatoodetele, konservidele, krõpsudele, pakkisuppidele jne. Väidetavalt leidub seda ka veinis, sojakastmes, želatiinis ja linnaseekstaraktis. MSG esineb nii looduslikult kui ka kunstlikult. Kunstlik MSG kujutab endas mürki, mis ärritab närvisüsteemi. (A.Erin, 2010)

Magusained E900-999

Nende abil on võimalik valmistada madala kalorsusega tooteid(zero, light ,suhkruvaba). Magusained jaotuvad kolmeks:Looduslikud magusained(ei loeta lisaaineteks), suhkrualkoholid(looduslike suhkrute keemilin etöötlemine) ja sünteetilised tehismagusained. Nende mõju võib välja tulla alles kolmandal või neljandal põlkonnal. (A.Erin, 2010)

Mitmesugused lisaained E1000-1520

Siin on põhilisteks lisaaineteks ained E1404- 1452 ehk modifitseeritud tärklised, mida kasutatakse peamiselt paksendajatena ja stabilisaatoritena. Ohutust ei ole põhjalikult uuritu, niiet ohutuks ei saa pidada. Ning teine põhi lisaaine n E1520 ehk propüleenglükool(PG) mis on naftaprodukt. Laialt kasutusel pidurivedelikus ja lennukikere kaitseks jäätumise eest. Kasutatakse ka pagaritööstuses(rullbiskviidid, tordipõhjad) ning kosmeetikas. Kusjuures E1520 lisaainet leidub ka Jänksi kiivimaitselises tarretises. Väidetavalt taksistab PG rakkude uuenemise ning tekitab peavalu, iiveldust, depressiooni ja maksakahjustusi. (A.Erin, 2010)

Pakendid

Tihti on maiustustel, jäätistel, kõigel magusal need kõige ligitõmbamavad pakendid. Ja miskipärast on just need tooted täis erinevaid tundmatuid e-aineid. See on kaval trikk. Meelitada ligi lapsi oma ilustate piltide ja uhkete reklaamidega. Kindlasti on seal paki sees on maitse paradiis, kuid paratamatult valitseb seal paradiisis oht. Selleks ohuks on e-ained ja neid on meeletus koguses. Vahest ehk leiab mõne maiustuse ilma e-aineteta, kuid see, et pakil neid kirjas ei ole, ei tähenda et neid seal sees ei eksisteeri.

Kasutatud kirjandus

• Felix Kala, 2006 „Toidu lisaainete määraja”
  
• Bill Statham, 2009 „Vaata oma ostukorvi”
  
• Angeelika Erin, 2010 „Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus”, Tallinn
  
• Tiiu Liebert, 2008 „Toitumine: müüdid ja tegelikkus”
  
• http://www.tervitus.ee/index.php?page=e-ained-toidus
  

9