Lisaained toidus (0)

Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on lisaained ? 4
Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid , oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse konservantidena. Uute lisaainete ohutuse uuringute eest peavad maksma toiduainetetööstuse ettevõtted. See töö on väga pikaajaline ning võib maksta miljoneid kroone. See töö on väga pikaajaline ning võib maksta kümneid miljoneid kroone. Seepärast eelistatakse kasutada juba testitud lisaaineid. Eestis juhindutakse Euroopa Liidus kehtestatud nõuetest toidu lisaainete kohta ning loa lisaainete kasutamiseks annab Riigi Tervisekaitse Keskus. [2.] 5
Milleks lisatakse toiduainetesse lisaaineid? 6
Minu toitumine 7
Analüüs 7
Šokolaad 8
Ketšup 8
Kanamunad 9
Viinerid 10
Karastusjook 10
Soovitused 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikad 14
Sissejuhatus
Paljudesse toiduainetesse on lisatud lisaaineid, osad neist on kahjutud, teised jälle võivad olla väga kahjulikud. Õnneks on inimesed hakanud üha rohkem huvi tundma selle vastu, mida nad söövad. Pakenditel on toodud rühma- ja lisaaine nimetused või siis Euroopa Liidus kehtivad E-koodid.
Lisaainete nimetused ja kahjulikud omadused on ka inimestele kergesti kättesaadavad nii Interneti vahendusel kui kauplustes jagatavatel brošüüridel.
Uurimustöös on välja toodud lisaainete olemus, nende kuuluvus ja kahjulikkus. Analüüsisin enda nädala menüüs oleva viie toiduaine lisaainete sisaldust. Valisin nendeks šokolaadi, ketšupi, kanamunad, viinerid ja limonaadi .
Heameelt tekitas see, et leidsin kaks toodet, milles ei olnud üldse lisaaineid ning kurvastas see, et viinerid olid nii kahjulikud.
Töös on ka olemas nõuanded, mida peaks tegema, et vältida lisaaineid toidus ning süüa tervislikumat toitu.
Mis on lisaained?
Need on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset , aroomi või mõnda muud omadust. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata seda iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained , antioksüdandid , magusained , paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone.
Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks:
ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar -agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne)
ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained (näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210))
ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid)
Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C- vitamiin ).
Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades.
Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides , aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. [1.]
Kas lisaained on ohutud?
Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud.
Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse konservantidena.
Uute lisaainete ohutuse uuringute eest peavad maksma toiduainetetööstuse ettevõtted. See töö on väga pikaajaline ning võib maksta miljoneid kroone. See töö on väga pikaajaline ning võib maksta kümneid miljoneid kroone. Seepärast eelistatakse kasutada juba testitud lisaaineid.
Eestis juhindutakse Euroopa Liidus kehtestatud nõuetest toidu lisaainete kohta ning loa lisaainete kasutamiseks annab Riigi Tervisekaitse Keskus. [2.]
Milleks lisatakse toiduainetesse lisaaineid?

Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset või aroomi. On ka selliseid, mida lisatakse, et toidukaup tunduks tarbijale külgetõmbavam. Lisaainete hulka kuuluvad ka kunstlikud magusained, millega magustatud toiduaineid tarvitavad diabeetikud ja inimesed, kellel on probleemiks liigne kehakaal .
Enamikes arenenud riikides on seadusega määratud, milliseid lisaaineid ja millistes kogustes on lubatud kasutada. Need peab ära näitama ka pakendil. Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. [2.]

Minu toitumine
Pikkade tööpäevade ja liikuva eluviisi tõttu on minu toitumine väga kesine, toitainete vaene ja ebatervislik. Hommikust ma üldjuhul süüa ei jõua, kui jääb aega, joon ühe piimaga kakao. Tööl olles näksin mõne saiakese või puuvilja ning hilja õhtul koju jõudes olen liiga väsinud, et midagi süüa. Vabadel päevadel üritan tasakaalustada natukenegi oma kehva toitumist ja söön korralikumalt.
Käesoleval nädalal oli minu toidulaual järgmised toiduained ja toidud:

• mandariinid, õunad , jäätis, krõpsud , saiakesed, šokolaad, vahukommid
  
• limonaad , multinektar, sidrunivesi , kakao, piim, valge vein
  
• spagetid, praekartul, viinerid, kanaliha , riisisalat, kanamuna , värskekapsasupp, Mc Donalds’i juustuburgerid
  
• leib, sai, hapukoor , ketšup
  

Analüüsi jaoks valin loetelust viis nimetust ja nendeks on Geisha šokolaad, Heinz ketšup, kanamunad, Rakvere viinerid ja limonaad Valge Klaar .
Analüüs
Šokolaad
Kakaoubade maitse- ja tervislikkuse saladused avastati juba 2000 aastat tagasi. Mehhiko ja Kesk-Ameerika muistses kultuuris segasid maiad ja asteegid kakaoseemneid maitseainetega, et valmistada vürtsikat “jumalate jooki”. Hispaanlastest maadeavastajad tõid šokolaadijoogi Euroopasse ning magusalembelistena lisasid joogile Suhkrut. Šokolaadijoogist kujunes aristokraatide staatuse sümbol ning 16.–20. sajandini on vanadest käsikirjadest läbi jooksnud enam kui 100 meditsiinilist märget, kus kakaoubasid on soovitatud kui terviseparandajaid.
Šokolaadi põhikomponentideks on oamass, kakaovõi , suhkur, Letsitiin ja maitse esiletoomiseks Vanilliin. Tänu uutele tehnoloogiatele on šokolaadi tekstuur ja maitse muutunud aina paremaks. Kaasaegsete meistrite kireks on arendada aina uusi ja uusi maitsekooslusi, et pakkuda ülimat naudingut igale maitsemeelele.
Šokolaadide põhitüübid on tume, piima- ja valge šokolaad. [3.]
Nädala vältel sõin ära kaks Geisha šokolaadi. Magusavajadust tundes valin tihtipeale just pehme ja täidisega šokolaadi, mis on küll kaloririkas kuid ka kasulik.
Geisha – purustatud pähklitäidisega (40%) piimašokolaad, 100g .
Koostis: suhkur, piim, kakaovõi, täispiimapulber, metsapähklid (12%), kakaomass, taimne rasv, nisujahu , emulgaator (sojaletsitiin), keedusool, lõhna- ja maitseained (vaniliin, vanilje )
Lisaainena leidsin siit sojaletsitiini ( E322 ), mida valmistatakse sojaubadest ning see toimib emulgaatorina (rasvataoline aine, mis seob kaks või enam keemiliselt erinevate omadustega ja mittesegunevat ainet üheks). Samuti lõhna- ja maitseained kuuluvad lisaainete hulka. Antud toidus oli kasutatud vaniliini ja vaniljet.
Lisaaineid siin palju ei olnud ning sojaletsitiin on paigutatud kui „suhteliselt ohutu lisaaine“ gruppi ning lõhna- ja maitseained (vaniliin, vanilje) võivad mõningatel inimestel tekitada allergilisi reaktsioone aga samas seda võib ka muu aine šokolaadi koostisest. Geisha šokolaad on küll maitsev, kuid oma tervise peale mõeldes peaksin vahetama selle maiustuse hoopis tumeda šokolaadi vastu, mis on palju tervislikum.
Ketšup
Sõna ketjap pärineb arvatavasti malai keelest, kus see tähistab Sojast valmistatud maitseandjat.
Tööstulikult toodedetud pikantne vürtsikaste. Tuntuim neist on tomatipüreest, maitseköögiviljadest ja Vürtsidest valmistatud tomatiketšup. Lisaks on veel palju erinevaid ketšupeid, näiteks seene-, pähkli - jm. ketšupeid. Kasutatakse salatite, Liha- ja Kalatoitude maitsestamiseks.
Kõigepealt võttis ketšupi omaks Aasias hulgaliselt asumaid omav Suurbritannia, seejärel Põhja-Ameerika ning lõpuks ka mandri-Euroopa.
Lugematuid variante omav ketšup on magushapu Tomatikaste, mis sisaldab lisaks tomatile alati kas Äädikat või sidrunimahla ja mingit magusainet. Teisteks üldtuntud lisanditeks on Sibul ja Küüslauk ning Must pipar . Ketšupiks on hakatud nimetama ka tomatiketšupiga samal põhimõttel valmistatud maitsekastmeid, mille põhiaineks on kas Jõhvikas , Austrid, Viinamarjad , Mango, Seened või isegi Pähklid.
Ketšup on paljudele saanud armastatuimaks (ja kahjuks ka ainsaks!) laua-maitseandjaks, kuid selle kastmega maitsestatakse ka hautisi, suppe ja kastmeid . [4.]
Ketšupit armastan ma lisada paljudele toitudele: pastale, lihale ( grillitud liha, viinerid, sardellid jne), hamburgerile, süldile, praekartulile ja friikartulile. Mulle meeldib ka lause „pole olemas halba toitu, on vaid lihtsalt liiga vähe ketšupit“, mis peab minu puhul ka paika. Lemmikut firmat mul ei ole, lähtun hinnast. Sel nädalal sõin palju Heinz ketšupit.
Heinz tomatiketšup, 560g
Koostis: tomatid (588g), äädikas, suhkur, sool (3,1%), ürdi- ja maitsetaimedeekstraktid (sisaldab sellerit), vürts .
Toode ei sisalda kunstlikke säilitus-, maitse- ja lõhnaaineid, toiduvärve ega paksendajaid. Sisaldab lükopeeni (8,5mg/100g).
Mul on väga hea meel, et see toode ei sisaldagi kunstlikke lisaaineid. Looduslik toiduvärv lükopeen (E160d) on hoopis kasulik. See kaitseb inimest mitmete vähiliikide eest ja lükopeenirikka toidu söömine vähendab riski haigestuda südameveresoonkonna haigustesse . Nüüdsest tean millist ketšupit poeriiulilt otsima pean.
Kanamunad
Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini .
Söön muna nii keedetult kui ka praetult. Kõige rohkem meeldib keedetult, sest praetud muna on minu jaoks liiga rasvane. Keedetud muna panen viiludena leiva peale, samuti salatite sisse. Poest ostetud munadel on tihtipeale säiltusained, sellepärast eelistan kodumaiseid mune. Õnneks on mul maakodu ning saan oma munad sealt, siiski et salmonelloosi vältida, toorelt muna süüa ei tohi. Munades lisaaineid ei ole, seega seda oma toidulaualt välja vahetada kindlasti ei tasuks .
Viinerid
Rakvere viiner, 500g .
Koostis: sealiha (30%), vesi, veiseliha (21%), seapekk, seakamar, tärklis, sojavalk , keedusool (1,9%), lõhna- ja maitseained (saadud sinepiseemnetest, nisust ), stabilisaatorid: E422, E450, karageen, antioksüdant: askorbiinhape, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, säilitusaine :E250. Ei ole lisatud laktoosi.
Nendes viinerites on päris palju lisaaineid. Enamus neist on ohutud lisaained aga näiteks E621 ehk naatriumvesinikglutamaat on päris kahjulik lisaaine. Selle kõrvalmõjudeks on märgitud südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus , lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Samuti E250 ehk naatriumnitrit võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme ja peavalu.
Liha peab inimene sööma kuid need viinerid võiks välja vahetada tervislikumate vastu või siis otsida asendust lihale.
Karastusjook
Limonaad Valge Klaar, 0,5l
Koostis: vesi, suhkur, õunamahl 10% kontsentreeritud mahlast; süsihappegaas , happesuse regulaator - sidrunhape; õuna lõhna- ja maitseained; säilitusained: kaaliumsorbaat, naatriumbensonaat.
Limonaad on parajalt magus ja janu kustutamiseks väga hea. Valgele Klaarile on lisatud konstentreeritud mahlast õunamahla, mis teeb seda natukene vähem traditsiooniliseks limonaadiks. Paraku aga ei saa üksi limps olla ka ilma lisaaineteta.
Sidrunhape ( E330 ) võib tekitada hammastele dentiinikihi defekte. Kaaliumsorbaat (E202) võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Naatriumbensonaat (E211) on üks tavalisemaid kõrvalmõjusi tekitavatest lisaainetest. Kõrvalmõjudeks peavalu ja maoärritus.
Karastusjookide asemel kõlbab väga hästi ka tavaline puhas vesi, milles ei ole lisaaineid ning kustutab janu samamoodi.
Soovitused

• Toitu valida teadlikumalt. Eelistada tervislikku ja töötlemata toitu. Kasulikud on: erinevad juurviljad, eeltöötlemata liha ja hakkliha , kala, munad, erinevad puuviljad ja mahlad, erinevad kvaliteetleivad, teraviljad , piimatooted.
  
• Oma toidumenüüd muutes alustada kergemalt. Vältida vorsti ja margariini. Edaspidi piirata ka ülejäänud ebatervislike toitude ostmist ja söömist.
  
• Vaadata poes toitude koostist. Kui toode on silmnähtavalt lisaaineid täis või sisaldab hüdrogeenitud taimerasva, siis pigem loobuda sellest. Valida asemele midagi muud, mis oleks tervislikum ega sisaldaks nii palju e-aineid.
  
• Hakata rohkem ise toitu valmistama ning kasutada vähem eelvalmistatud toitu.
  

• Kõige kahjulikumad lisaained:
  

E 100-199 hulgas olevad sünteetilised toiduvärvid
E 600-625 hulgas olevad sünteetilised maitsetugevdajad
E 950-954 hulgas olevad sünteetilised magusained ja suhkruasendajad

• Keskmiselt kahjulikud lisaained:
  

E 200-299 hulgas olevad sünteetilised säilitusained

• Suhteliselt ohutud lisaained
  

E 300-399 antioksüdandid
E 400-499 emulgaatorid ja stabilisaatorid
E 500-599 stabilisaatorid, tardained ja paakumisvastased ained
Kokkuvõte
Paljud toiduained sisaldavad osaliselt lisaaineid kuid kui olla tähelepanelik selle suhtes mida me suhu pistame, ei tohiks meie tervisele ohtu olla. Peab ennast piisavalt palju harima , et teada millised ained on kahjulikud ja millised mitte. Samuti käia arstlikul kontrollil ning teada milliste lisaainete suhtes võib olla allergiaid ning mida ei tohiks kindlasti süüa.
Kolm peamist soovitust:
Eelista töötlemata ja vähetöödeldud toite!
Töötlemata toitudes pole üldjuhul lubatud lisaained. Mida enam on toit töödeldud, seda tõenäolisemalt sisaldab see eri lisaaineid.
Jälgi toidupakendite märgistust!
Oluline on, et päeva jooksul tarbitavad toidud ei sisaldaks palju kattuvaid lisaaineid.
Toitu mitmekülgselt!
Nii väldid mõne lisaaine suures koguses organismi sattumist. Eriti oluline on mitmekülgset toitumist silmas pidada laste puhul, kes eelistavad sageli teatud toite (viinerid, karastusjoogid, maiustused ) ja kelle kehakaal on väike, mistõttu võib teatud lisaaineid nende organismi sattuda rohkem kui soovitatav.
Kasutatud allikad

http://www.toitumine.ee/lisaained-2/ (20.01.2011)

www. tervitus .ee/uploads///Toidu%20lisaained.do (20.01.2011)

http://nammy.pbworks.com/w/page/6185303/%C5%A0okolaad (20.01.2011)

http://nammy.pbworks.com/w/page/6177378/Ket%C5%A1up (20.01.2011)

Edvin Aedma „Kahjulikud lisaained“ http://www.mahemark.ee/lugemist-tervise-kohta/kahjulikud-lisaained (20.01.2011)
14