Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega (0)

Piimatööstuse  üldseadmed
1.
Püsi- ja demonteeritavad  liited
Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide . See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse 
detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur  luuakse  
kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil.
Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada.
Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates 
leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel 
tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete vahelist hõõrdejõudu. Sellest tingitud hõõrdumine hoiab liidet pinge all ega lase sel lahti 
minna, tagades püsivuse. 
Keermesliidetes võidakse kasut. mitmesuguseid keermete tüüpe, mis erinevad keerme sammu, arvu, ristlõike, standardiseerimiseks kasutatav mõõdustiku jms 
poolest. Piimatööstuses kasutatakse valdavalt kolmn. profiiliga keeret. Meeterkeeret rakendatakse mitmesug. masinates, tollkeeret torustike ühendamisel. 
Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale
ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliide on 
kiilliitest märgatavalt tugevam ning võimaldab masia töötamise ajal võlli ja 
rummu väändemomenti üle kanda ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses.
Kiilliite  korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse 
paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli 
ja ratta vahel üle  kiilu  kaudu ning siis jaotub jõud  ebaühtlane . Seepärast 
soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide 
on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. 
2.
Võllid , teljed ja sidurid
3.
Võllid ja teljed on eelkõige mõeldud mitmesuguste rataste 
monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise  profiiliga elemedid, 
mis toetuvad otstega seadme korpusele.  Telg  on selline  masinaelement , 
mis ei pöörle, võimaldades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Tema  otsad
kinnituvad masina korpusele jäigalt (joonis 8). Võlli otsad aga toetuvad 
laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite 
abil) kinnituva  rattaga  (joonis 9).
4.
5.
6.
Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte
7.
Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Tänapäeva piimatööstuses on selleks  tavalisel   elektrimootor . Ajamite  parameetrid tavaliselt ajas ei muutu. 
Näiteks asünkroonmootoritel on kindel  pöörlemiskiirus , võlli väändemoment ja võimsus. Nende pöörlemiskiirus on määratud voolu sagedusega, mis 
vooluvõrgus on konstantne (50 Hz). Nüüdseks on selles saadud üle tänu elektroonsetele sagedusmuunditele. Neis muundatakse  vahelduvvool   esmalt  
alalisvooluks, mis omakorda muundatakse suure võimsusega tüüritavate pooljuhtide nn türistoride abil tagasi nõutava sagedusega vahelduvvooluks. 
Sageduse suurenedes kasvab mootorite pöörlemiskiirus ja vastupidi.
8.
Suhteliselt paindlikud on tüüritavad hüdroajamid. Nendes kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist  koosnevat  kinnist hüdrosüsteemi. 
Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse  pumbaga , mis saab energiat elektrimootorilt. Surve alla olev õli suunatakse  turbiini  ehk nn 
1
hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina. Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või 
vähendamisega  ventiili  abil (joonis 11).
9.
10. Vaatamata ülalkirjeldatud võimaluste olemasolule, ei tarvitse kõigi ajamite parameetrid ikkagi sobida masina tööparameetritega. St. tuleb rakendada 
ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. 
11.  Ülekanded  
12. ???? Laagrid on spetsiaalselt hõõrdumise vähendamiseks 
koormusest, vastuvõetava koormuse suunavektorist, 
konstrueeritud masinaelemendid . Eristatakse liug-ja 
töötemperatuurist ja muudest tingimustest. Neid parameetreid 
veerelaagreid. Liuglaagrites põhineb hõõrdumise vähendamine 
ja laagrite  konstruktsioon on toodud tootekataloogides ja neile 
siledate pindade ja erimaterjalide kasutamisel. Enam on levinud
esitatavad nõuded standardites. Kuul- ja rull-laagrite ehitusest 
mitmesugused veerelaagrid, eriti selle eritüüp – kuullaagrid. 
ning põhitüüpidest annab ülevaate joonis12. 
Veerelaagrites  toimub hõõrdumise vähendamine veerevate 
elementide abil. Laagrite  valikul  tuleb lähtuda lubatud 
13.
15. Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on 
kiilrihmülekanne , kettülekanne, hammasülekanne  ja 
tiguülekanne. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle 
kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste 
suhet  ajami  ja masina vahel iseloomustatakse 
ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav  vedava  ja 
veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 
16.
17. Töökindluse tagamiseks ei tohi lamerihmülekande 
joonkiirus olla üle 25 m/s. Seepärast kasutatakse seda 
suhteliselt kohmakat ülekandetüüpi tänapäeval harva. Neist
enam on levinud suurema veovõimega, töökindlamad ja 
kompaktsemad kiilrihmülekanded. 
14.
18. Kiilrihmülekandes on rihma  profiil  kiilukujuline ja paikneb 
tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma 
vedava ja veetava rattapöia kiilutaolises süvendis. Sõltuvalt 
vahelist hõõrdejõudu (joonis 13 d). 
otstarbest, ülekantavatest kiirustest ja jõududest, võivad 
kiilrihmad olla mitmesuguse kuju ja ehitusega. Üldjuhul on 
19. Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis 
kiilrihmad mitmekihilised. Nende valmistamiseks kasutatakse 
kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega  rattaid  
koordnööri, kummi ja kummeeritud riiet (joonis 13 a, b). 
(joonis 13 c). Niisugust ülekannet nimetatakse 
Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui 
hammasrihmülekandeks
lamerihma  kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse  rihm  
20.
21.
22. Ülekannetest kasutatakse kõig enam hammasülekandeid. Nendes on
kokkupuutepunkti veetava ja vedava hamba vahel tagan nn 
vedav ja veetav ratas omavahel  otseses  puutes. Rataste vahelise 
evolventprofiili kasutamine (joonis 15A). Olenevalt hammaste 
libisemise välistatatakse  ratastel  olevate hammaste omavahelise 
kujust  ja paiknemisest ratastel eristatakse sisemise, välimise, 
hambumusega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja 
koonilise  jm hambumisega hammasülekandeid (joonis 15B). 
liigset hõõrdumist, peavad haakuvate hammaste pinnad puutuma  
igal järjestikusel ajamomendil omavahel kokku vaid ühes hammaste
pinnaga risti paiknevas  tasandis . Niisuguse veeremisele sarnaneva 
2
24.
25.
26.  Piimaauto
27.
28. See salvestab need kas kettale või muule püsivale 
andmekandjale. Lisaks kasutatakse ka väljatrükki 
paberkandjale. Kõige kaasaegsemate süsteemide 
puhul on võimalik andmete edastus otseselt 
piimatööstusesse. Selleks kasutatakse  mobiil - või 
satelliitside võrku. Uuemad piimaautod võivad olla 
varustatud ka eletroonse  seadmega , mis võimaldab 
automaatselt identifitseerida piimatanki (joonis 2). 
Sel juhul farmeri  kohalolek piima 
29.  vastuvõtu  juures pole vajalik kuna kogu protsess 
käivitub automaatselt vooliku ühendamisel 
piimatanki väljavooluotsiku külge. 
30. Piimaautod peavad olema varustatud ringpesusüsteem, mida saab ühendada näiteks piimatööstuse pesusõlmega. See võimaldab tsisternide sektsioone 
ning ka vastu- ja proovivõtusüsteeme automaatselt pesta. Tööstuste  vaheliseks piima transpordiks kasutatakse sageli mitmesektsioonilisi 
poolhaagisega tsisternautosid. Nende tsisterni maht võib ulatuda  kuni 30 000 liitrini. Veelgi suuremate koguste puhul
31. rakendatakse autoronge, kus tsistern- või poolhaagisega autole on haagitud külge veel järelhaagis. Autorongide kogumaht ulatub kuni  60000 liitrini.
32. Piimaautode tsisternid on valmistatud roostevaba terases
33.
34.
36.
35.
37.
3
38.
39.
40. Toiduainetööstuse sisetransport
41.
42. Linttransportöör e. konveier  on 
mõeldud tahkete toiduainete 
transportimiseks punktist A punkti 
B. Seade koosneb karedast lindist, 
mis pannakse liikuma 
elektrimootori jõul ringselt. 
43.
44. Kraapkonveier e. kett-
võimaldades kuhjata 
konveier leiab kasutust  
suuremaid materjali 
põhiliselt puidutööstuses
koguseid ja seeläbi 
ning kohtades, kus on 
vähendada rataslaaduri 
vajalik mitme 
tööd ning hoida kokku 
laadimiskohaga  liin . 
kulutusi kütusele. 
Mobiilne konveier on 
Vastavalt kliendi 
puistematerjalide 
vajadustele ja soovidele 
transportimiseks ja 
on konveiereid saadaval.
kuhjamiseks mõeldud 
seade. Tegemist on 
45.  Elevaator  on üks 
mobiilse üksusega, mis 
konveieri liik, milles  
on varustatud ratasete ja 
objekti edasikandmiseks
veosilmusega ning 
kasutatakse nn. 
võimaldab seetõttu 
koppasid.  Sobivad  
tootmisliinide kiiret ja 
tahkete, pulbriliste 
lihtsat 
ainete transportimiseks 
ümberpaigutamist. 
vertikaalselt.  Jahud, 
Standardvarustuses on 
teravili.
konveierid radiaalselt 
liigutatavad, 
46.
transportimiseks seadmesiseselt ja seadmest välja, näiteks 
pakkimisele.
48.
Telfer
Vints
47. Tigutransportööri kasutatakse pool-tahkete, tahkete toiduainete 
49.
50. Rullteed leiavad põhiliselt kasutust erinevates pakkeliinides. Antud konveiersüsteemi kasutusvaldkond sõltub eelkõige kliendi poolt määratletud 
lähteülesandest.  Rulltee mõõtmed ja automatsieerituse tase tuleneb kliendi  vajadustest . Rullteed on motoriseeritud, motoriseerimata. Telferiga saab 
tõsta märkimisväärseid raskusi ja neid transportida. Kõrgekvaliteedilised elektrilised kett-telfrid on kompaktse disaini ja tugeva konstruktsiooniga. 
Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud elektriliste kett-telfrite korpus ja kate on valmistatud täielikult alumiiniumist. Tänu kahekordsele 
hõõrdkaitsesidurile on sellel tõstukil parim ülekoormuskaitse ja hõõrdkaitsesiduri taha paigaldatud piduri tõttu on see süsteem ka kõige turvalisem. 
Tänu kaldhambumisele töötab ketttelfer ka väga  vaikselt .Elektrilise kett-telfri ketaspidurisüsteem on hooldusvaba ja libisevat sidurit on lihtne 
reguleerida. Ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu ega elektroonikaseadmeid. Telfer liigub mööda monorelssi kindla trajektoori  ulatuse
51. Rippteed: + puudub otsene kontakt seadmete detailidega, on väiksem tõenäosus toote saastumiseks, võimalus materjali töödelda igast küljest, lihtne 
raskusi liinilt eemaldada ja liinile lisada, kõrge hügieenitase. - kõrge ruum, tugev konstruktsioon, materjali kukkumise oht.
52. .
4
53.
54.
55.
56.  Tanki -ja autokaalud
57.
Kaalumisega vastuvõtu korral suunatakse vastuvõetas piim taknki, mille jalgade külge 
on monteeritud jõuandurid. Üldjuhul mõõdetakse jõudu tensomeeter,  kusjuures  määravaks fuusikaliseks suuruseks on tanki jalgade  pikisuunaline  
deformatsioon. Samal põhimõttel võivad töötada elektroonilised koormakaalud, mille platvormile sõidab tsisternauto. Nii tanki kui ka platvormi 
kaalutisi määravad spetsiaalsed kaalukontrollerid, millised kaalutakse mitmetonnilised koguseid umbes  100g täpsusega.
58. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine
59. Eestis rakendatakse piima vastuvõtuks kõige enam rõngakujulise kolviga piimaarvesteid. Väiksema võimsusega seadmete mõõtepiirkonna ulatuseks 
on 2000-20 000l/h ja suurema jõudlusega 4000-40 000 l/h.  Piimakogus  määratakse neid ühikmahtude loendamisega ja piima üldkogus saadakse 
liitritena. Kuna piim vahutab kõvasti, siis  kuulud seadmete komplekti tingimata õhueraldi. Selle läbimisel muutub piim õhuvabaks ja alles siis 
suunatakse mõõturisse. Vajalik surve antakse piimale tsentrifugaaalpumbaga, mis suunab selle läbi vastuvõtuliini: esmalt filtrisse, seejärel arvestisse 
ja sealt edasi säilitustanki. Ühikmahtude loendamisega töötava rõngakujulise kolviga  arvesti  tööprintsiip. Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist,
mis kulgeb ekstsentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb.
60.
5
61. Elektromagnetiline  vooluhulga määramise põhimõte
62.
63. Põhineb induktsioonvoolu tekkele elektrijuhi liikumisel magnetväljas:
64. 1)  elektrijuht  on voolav vedelik, 2) vajalik magnetväli tekitatakse püsi- või elektromagneti abil, 3) mõõtesignaaliks on tekkiv pinge, mis on 
proportsionaalne vedeliku liikumiskiirusega
65. Uuemate seadmetena on vooluhulga  määramiseks  hakatud kasutamamagnetinduktsiooni põhimõttel töötavaid seadmeid. Nendes liikuvad osad 
puuduvad täiesti. Mõõdetavaks suuruseks on alalispinge , mis tekib piimatorusse diametraalselt paiknevatele elektroodidele. Seda pinget põhjustab 
magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima on elektrijuht, siis käitub ta elektrijuhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, mille kestel indutseeritakse juhi 
otste vahele elektromotoorne jõud.
66. Silotankid
67. Piimas oleva rasva pinnaletõusu vältimiseks ja ka seinalähedase kihi üleliigse soojenemise vältimiseks on iga  tank varustatud individuaalse  propeller - 
või tigusegistiga (D), mis käivitatakse elektrimootori abil. Segamist võidakse  sooritada  ka õhu juhtimisega tanki seinaärsesse allaossa. See soodustab 
samal moel piima vertikaalsuunalist ringliikumist kui propellersegistigi.
68.  Tehnoloogilised   tankid
6
69.
70. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur
71.
7
72.
73. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, 
ventiilid , automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid.
74.
75.
4-nippel, millel liigub ühendusmutter
4
76.
77.
78.
79.
8
80.
81.
82.  Pneumaatiliselt  töötava vedelikuklapi ehitus
83.
84.
85.
86. Pumba tootlikkus , imi- ja tõstekõrgus
87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis , sekundis). Pumpade  tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib 
tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h)
88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat  survet  (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab
10 m veesammast)
89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär . 
Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti.
90. Tsentrifugaalpumbad
9
91.
Tsentrifugaalpumpasid kasutatakse väikese viskoossusega 
vedelate   piimatoodete  pumpamisel nagu piim, lõss , vadak, 
rõõsk koor jt. Pumba pöörlemisel surutakse vedelik pumba 
korpuse perifeeriasse ja sealt survetorusse. Tsentris tekkiva 
vaakumi mõjul imetakse vedelik imitorust pumba 
korpusesse.  See  vaakum  on suhteliselt väike, mistõttu nende 
imikõrgus pole kuigi suur. Pumba käivitamisel on esialgse 
vaakumi tekkeks vajalik vedeliku olemasolu pumba 
korpuses. Pumba tootlikkus, vajalik võimsus ja kasutegur on 
omavahel seotud (joonis 29). Neist nimetatakse tõstekõrguse 
ja tootlikkuse vahelist sõltuvust pumba 
karakteristikuks.Tootlikkus on suurem madala 
tõstekõrgusejuures. Tõstekõrgus, ehk surve on suurim siis kui
survetoru on täielikult suletud. See on ka teiste pumpade 
olulisimaks näitajaks. 
92. Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on 
labapumbad, iseimevad tsentrifugaalpumbad ja 
vesirõngaspumbad. Labapumpades tekitatakse vedeliku 
pöördliikumine pöörlevale võllile kinnitatud radiaalsete 
labadega . Iseimevate tsentrifugaalpumpades on survetoruga 
ühendatud õhueralduse kamber, millesse liigub pumba 
korpusesse sattunud õhk, sodustades toote sisseimemiseks 
vajaliku vaakumi teket.
93.
94. Vesirõngaspumbad
95.
96. Kolbpumbad
97. Mahtpumpades toimub  pumpamine  kindlate ühikmahtude 
tööorgani liikumiskiiruse muutmisega reduktori juures oleva 
läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on kolb-, plunser -, 
käigukasti või variaatori abil. Samuti kasutatakse selleks ajami 
membraan -, rootor -, siiber- (ehk lamellpumbad), kruvi- ja 
mootori kiiruse  muutmist , näiteks asünkroonmootorite puhul 
voolikpumbad. Mahtpumpasid võidakse kasutada ka toodete 
toitepinge sagedust muutes. 
doseerimiseks. Erinevalt tsentrifugaalpumpadest, sobivad nad hästi 
ka suurema viskoossusega toodete, nagu koor,  hapukoor , kohupiim, 
98.
või jt, pumpamiseks . Mahtpumpade tootlikkust reguleeritakse pumba
99. Membraanpumbad
10
100.
101. Ka membraanpump on põhimõttelt kolbpumba sarnane, selles on liikuvaks tööorganiks elastne membraan. Membraanpump ei tekita üleliigset survet 
ega hüdraulilisi lööke, mistõttu seda kasutatakse eelkõige õrna  konsistentsiga  toodete pumpamiseks.
102. Rootorpumbad
103.
104.
105.
Lamellpumbad (siiberpumbad)
106.
väga õrna konsistentsiga toodete pumpamiseks. Voolikpumbad võimaldavad 
samuti käsitleda pumbatavat toodet selle struktuuri sikkumata. Voolikpumba 
107.
töökambriks on elastne  voolik , mida mööda valise tööorgani poolt surutakse 
108.
Voolikpumbad
pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele. 
109.
Voolikpumpasid nimetatakse ka peristaltilisteks. Need on mõeldud  110.
111.
112.
113. Kruvipumbad
114. Kruvipumbad koosnevad plastmassist sisekestaga horisontaalsest korpusest ja selles pöörlevast kruvitaolisest rootorist. Sisekesta  profiil  vastab täpselt
kruvitaolise ehitusega rootori profiili. Kruvirootor paikneb korpuses ekstsentriliselt, mille tulemusena liigutatakseiga pöördega kruvi sammu, 
läbimõõdu ja ekstsentrilisusega määratavat ühikmahtu piki korpust edasi (joonis 37). Olenevalt kruvirootori sammude arvust on  pumbad kas ühe või 
mitmeastmelised. Astmelisusest oleneb pumba tõstekõrgus. 
115.
11
116.
117. Dekantri ehitus ja tööpõhimõte
118.
119.
120.
121.
122.
123.
124.
125.
126.
127.
128.
129.
130.
131.
132.
133. Tsentrifugaalseparaatori ehitus ja tööpõhimõte ning piima, koore ja lõssi liikumine trumlis
134.
12
Separaatori  ajamimehhanism
Separaatori ajam: 
A- mootor, 
B- tiguülekanne, 
C- võlli kaelalaager, 
D- vertikalvõll, 
E - sidur
135.
136.
137. Kestevpastöriseerimise  seadmed
138.
139. Toruaparaadid
140.
141.
142. Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus
143.
13
144. Plaataparaatides toimub soojusvahetus  läbi plaatide, mis moodustavad tiheda  paketi . Plaadi ühel pool voolab toode ja selle teisel pool voolab 
soojusagens. Kummagi vedeliku teed pikendatakse sellega, et plaadi pind on muudetud laineliseks. Võrreldes sileda pinnaga, soodustavad lainelised 
(kofreeritud)  plaadid ka vedelike voolamisel turbulentsi, mis parandab soojusülekandetegurit  
145.
146.
147. Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori  kuumavee  sõlm
148.
149.
150. Desodoraator
151. Mõnedel plaataparaatidel tootest maitse- ja lõhvavigade põhjustavate ainete eemaldamiseks vaakumi all. Desodoraatoris juhitakse kuum toode kas 
14
regeneratiiv- või pastöriseerimise sektsioonist õhukese kihina tangentsiaalselt vastu desodoraatori vertikaalse silindri kujulise korpuse seina või 
pihustatakse. Vaakumpumba poolt tekitatud alarõhu mõjul hakkab toode intensiivselt  keema  ning 
152.
153.
154.
155. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin
156.
157.
158.
15
159.
160. Nendes aparaatides piim temperatuuriga 5-10 °C pumbatakse regeneratiivsektsiooni, milles soojeneb vastaspoolel liikuva piima soojuse arvel. Sealt 
liigub edasi pastöriseerimissektsiooni, kus soojeneb pastöriseerimistemperatuurini 76+-2. Seejärel läbib toode automaatringvooluklapija termoraku 
20-25s, läbib seejärel uuesti regenereerimissektsiooni, kus jahtub siseneva piima soojendamise arvel.  Edasi toimub juba piima jahutamine 
jahutussektsioonis temperatuurile 2-6 °C ning suunamine edasi tehnoloogilisse liini. Kui pastöriseerimistemperatuur jääb lubatust madalamaks, 
suunatakse piim automaatse ringvooluklapi kaudu tagasi ujukuga nivoopaaki. 
161. Üldjuhul kasutatakse regeneratiivsetsioonis saadavat soojust ära ka piima separeerimise parandamiseks. Seepärast liidetaks 
pastöriseerimisseadmetega ka kooreseparaator. Regeneratiivsektsioonis separeerimistemperatuurini soojenenud piim suunatakse siis separaatorisse ja 
sealt saadav lõss edasisele pastöriseerimisele. Kui toimub piima  normaliseerimine , siis suunatakse pim pastöriseerimisse normaliseerimissektsiooni 
järgselt. Koore  jääk  pastöriseeritakse siis eraldi seadmega. Samasse  liini võib veel  kuuluda  ka homogenisaator. 
162. Kirjeldatud aparaate kasutatakse väikese ümberseadistamisega ka hapupiimajookide, kohupiima- ja  juustupiima  pastöriseerimisel ja jahutamisel, 
samuti lõssi pastöriseerimiseks ja  jahutamiseks  pulbritööstustes. 
163. Pastörisaatorite tootlikkus ulatub 10 000 kuni 100 000 l/h. 
164. Joonis 16- selle komplekti kuuluv plaataparaat-soojusvaheti on 4-sektsiooniline: 2 regeneratiiv-. Pastöriseerimis- ja jääveega töötav jahutussektsioon. 
Aparaadil on kinnine  kuumaveesüsteem, kus vee  kuumutamine  toimub eraldi plaataparaadis auruga, ja toru tüüpi termorakk. Komplektis on veel 
isepuhastuv hermeetiline  separaator  koos automaatstandardiseerimissõlmega, desodoraator ja homogenisaator. Selle plaadid on võrgukujulise 
mustriga, mille moodustab kalasabataoline gofreering. Need on valmistatud roostevabast   terasest  AISI 316 või titaanist, paksusega 0,5-0,7 mm, 
pinnaga 0,2; 0,4 või 0,6 m2. Aparaatide tootlikkus on kuni 75 000 l/h, regeneratsiooni  koefitsient kuni 97%. 
165.
166.
167.
168. UHT liin  Tetra Pak VTIS
170.
169.
171.
172. Klapphomogenisaatorite põhisõlmed. Ühe- ja kaheastmeline homogeniseerimissõlm
16
173.
174.
175.
176.
17
järsu suurenemise ja kavitatsiooninähtuse tekkimise tulemusena rasva 
osakesteks läbimõõduga 0,7-0,8 μm. Homogeniseerimise efektiivsus sureneb 
astmeliste ja võrgust kokkupressitud  klappide  ning 2- astmelise  
homogeniseerimise tulemusena- viimasel juhul läbib toode algul ühe ja seejärel
teise homogeniseerimissõlme.
177.
178.
179.
180.
181.
182. Karuselltüüpi väikepaki seadmed, ehitus, tööpõhimõte
183.
18
184.
185. Laminaattopsidesse villimise seadme ehitus ja tööpõhimõte
186.
(vormimisstantsi surve- ja ennistusasend), IV- toote 
doseerimine , V- kaanematerjali lindi kuumpressimine 
karpidele, VI-  karpide  lahtilõikamine, VII- karpide 
väljutamine. 
188. Karbimaterjali  lint  keritakse rullilt (7) ning läbib elektrilised
kuumutid (11). Selle tulemusena lint muutub plastiliseks 
ning kuumstants (12) vormib lindist  karbid  välja. Vormimise
ajaks jääb karbimaterjal stantsi ja matriisi vahele. Lindi 
edasiliikumisel karbid jahutatakse ja nendesse doseeritakse 
kolbdosaatoritega (13) toode. Täidetud karpidega lint liigub 
sulgemissõlme (15), mille abil keevitatakse karbiservade 
külge rullilt (1) keritav kaanematerjal (B). Edasi lõigatakse 
karbid lindist lahti stantsiga (18) ja väljutatakse masinast. 
Karbi - ja kaanematerjali jäätmed keritakse jäätmerullile 
(16). Stantside  vahetamisega saab muuta karpide suurust ja 
ühe taktiga täidetavate karpide hulka. Kui valmistatakse 
karpe mahuga 250 ml, siis valmib ühe taktiga 4 pakendit . 
Kui karbi mahuks on 500 ml, siis ühel  takti  jooksul 
täidetakse 2 pakendit. Enamik seadme sõlmi töötavad 
pneumaatiliselt.Pakkimisautomaadid võidakse varustada 
mitme järjestikuse dosaatoriga, mis võimaldab doseerida 
samasse pakendisse mitmekihiliselt segutooteid. Samuti 
võivad sellistesse komplektidesse kuuluda kaaldosaatorid 
mitmesuguste pulbrite ja graanulite pakendamiseks või 
lisamiseks segutoodetesse. Niisuguste pakkemasinate 
dosaatorid töötavad analoogselt jäätise 
topsipakendusseadmetega (vt jäätiseseadmed). 
187. Pakendusseadme M6-ORD tehnoloogilised operatsioonid on
189. Laminaatpekendusel saadakse pakendikarp kuumutatud 
järgmised (joonisel 4 esitatud piltlikult): I- pakkematerjali 
laminaatlindi pressimisega vastava maatriksi poolt pakendi 
lindi kuumutamine, II-III karpide vormimine 
vormi. Tekkinud pakend jääb laminaatlindiga seotuks, mis 
19
toimib ühtlasi transportöörina. Pakend lõigatakse lindist 
hõlpsasti isoleetitavaks.  Sedame  tööorganid paiknevad 
lahti alles pärast doserrimist ja kaanetamist kaanetuslindi 
järjestikku vastavalt operatsioonide toimumise järjestusele 
kuumkeevituse selle külge.
ühel tasemel. Jõudluse  suurendamiseks  saab kasutada mitut 
paralleelselt toimivat tööorganit. Seadmes täidab pakendit 
190. Laminaatpekendusseadmed on lineaarse ehitusega, mis teeb 
edasiviiva konveieri ülesannet laminaatlint, millest  pakendid
nende konstruktsiooni kompaktseks ja keskkonnast 
vormitakse. 
191.  
192.
 
   Tetra Pak villimise seadmed, ehitus, tööpõhimõte
193.
Mõlemat tüüpi seadmeis vormitakse kartongmaterjalist (1) 
vastava vormija (3) ja pikikeevitusega pakendi toru, kuhu 
doseeritakse vedel toode. Pakendusmaterjal läbib enne 
vormimist desinfitseerimislahuse vanni (2). Ristikeevituse (6) 
abil moodustatakse vajaliku suurusega pakendid. Tetra Pak 
seadmetes  on ristikeevituse sõlmi kaks (joonisel ei ole teist 
näidatud), mis töötavad vaheldumisi  kahes eri suunas. Sellega 
moodustub ka pakendi tetraeedriline kuju. Tetra Brik seadmeis 
antakse pakendile (8) risttahuka (tellise) kuju materjali pideva 
liikumise käigus. Toodetavad automaadid on erineva 
tootlikkusega. Neis on võimalik saadava pakendi suurust 
kõrguse muutmisega reguleerida.
194.
195.
20
196. Tetra Brik TB-8 võimaldab pakkida vedelaid tooteid kiirusega 4000 pakki /tunnis. Ühel rullil (2) jätkub pakendimaterjali  8000 liitrise koguse jaoks, 
rullide vahetamisel ühendatakse uue rulli kartongmaterjal automaatjätkamisseadmes (4) lõppeva rulli  materjaliga . Pakkematerjali lint läbib 
markeerimissõlme ja transporditakse läbi masina rullikute süsteemiga (7). 
197. Aplikaatorlindi keevitusseade (9) keevitab pakkematerjali  servade  tugevdamiseks kilelindi. Edasi liigub pakkematerjali lint vertikaalselt alla ning 
vormitakse vormimisseadme (11) ja pikikeevitusseadme (13) abil pakenditoruks. Toote sisestustoru kaudu doseeritakse vormitud pakenditorusse 
villitav produkt . Seejärel suletakse pakend ristikeevitusega ja lõigatakse pakk pakenditorust lahti seadmega (16). Pakendi servad kinnitatakse seadmes
(17) ning edasi viib väljutuskonveier (18) valmispakendid plastmass- või kartongkasti, mis virnastatakse ja suunatakse lattu. Sama firma automaadid 
steriliseeritud piima villimiseks erinevad selle poolest, et enne pakenditoru vormimist steriliseeritakse pakkematerjali lint vesinikülihapendi vannis ja 
villimine  toimub steriilses atmosfääris. 
198.
199.
200.
 
    Pure  Pak, Elopak villimise seadmed, ehitus, tööpõhimõte
201.
202. TETRA REX RC-3 automaadis paiknevad kokkumurtud 
pakendid vastavas kassetis. Karbid murtakse lahti ja söödetakse
vertikaalsele pöördtähikuga maatriksile. Tähiku astmelise 
pöörlemise käigus sooritatakse karbi moodustamine ja põhja 
kinnikeevitamise operatsioonid. Vertikaalkarusellilt laskuvad 
valminud karbid konveierile, mis viib need 
doseerimisseadmetesse, kus  karpi  villitakse mahuliselt vajalik 
kogus toodet. Järgnevalt eemaldatakse vaakumiga karbis oleva 
toote (piima) pinnalt  vaht  ja pakendid suletakse 
keevisõmblusega. Dosaatoreid on ühes villimisautomaadis 
tavaliselt mitu. Nad doseerivad toodet mahuliselt nii, et 
dosaatori otsik paikneb karbi põhja lähedal ja jääb doseerimise 
käigus tootenivoost alati allapoole (joonis 9 B). See vähendab 
märgatavalt vahu teket, mis võib  ohustada  karbi keevisõmblusi.
Dosaatorsõlmi võib olla mitu, mis suurendada seadme jõudlust 
(joonis 12).
203.
204.
21
205.
206.
 
   Pesuseadmed 
207.
209.
210.
Teine (tagumine)  klapp (2) sulgeb pesulahuse pääsu 
toodangupoolel olevasse klappi (1). Lisaks moodustub kahe 
klapi vahele nn lekkekanal, mille kaudu pesulahuse võimalik 
leke ohutult väljutatakse. Pesu ajaks aga on mõlemad klapid 
avatud ning  pesulahus  pääseb torustikust (4) takistuseta 
208.
toodangutorustikku (3). 
211.
22
212.
213.
214.
215. Ühe Tetra Alcip pesukeskusega võib olla ühendatud kuni 15 erinevat pesuringi. Kogu protsess on täielikult  automatiseeritud ning seda juhivad 
kontrollerisse salvestatud programmid . Neid programme  saab kohaldada vastavalt vajadusele. Korraga suudab üks kontroller käsitleda 14 erinevat 
pesuprogrammi. Erinevad programmid on vajalikud selleks, et sõltuvalt pestavast seadmest, oleks võimalik muuta pesuvee survet, temperatuuri, 
pesemisega  jm parameetreid. 
216. Pesukeskused on tavaliselt valmistatud kompaktsete moodulitena, mida on hõlbus paigaldada näiteks teenindatavate seadmete lähedale (joonis 10). 
Sellisel juhul on tegemist lokaalse keskusega (joonis 11). Tsentraalsed pesukeskused teenindavad mitmeid seadmete komplekte või koguni kogu 
piimatööstust. Sellisel juhul on nad ka mitmekesisemate võimaluste ja suurema võimsusega.
217.
23
218.
219.
220.
221.