Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Piimatööstuse üldseadmed
(kordamisküsimused 2009)

Püsi- ja demonteeritavad liited
Keevisliite näited: a – detailide ristühendus, b – lapikühendus
Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide.
Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja seda saab koomale pingutada poldiga.
Lihtsaim masinaelementide kategooria on liited. Need on mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks.
Keermesliide :a-poldi ja mutru abil, b kolmnurk- keere

Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli kinnituv ratas, 3- kiil , ja pikilõikes: a-kiil, b-võllile kinnituv ratas

Võllid, teljed ja sidurid
Tüüpiline ratta ja võlliga masinasõlm:1-võll,2-laagrikaas,3-võlli kaelatihend,4-kinnituspolt,5-korpus,6-laagri tihend ,7-rattakinnitusmutter, 8-ratas, 9-kiil, 10-laagrid
Kiililiidetega võlle ühendav jäik silindriline siddur:1,2-ühendatavad võllid,3- sidur ,4-kiilud
Korpuse (3) tappidele (2) toetuv telg (1), millel on vabalt pöörlev ratas (4)
Võllid ja teljed on eelkõigile mõeldud mitmesigiste rataste monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise proofiliga elemendid, mis toetuvad otstega seadme korpuseletelg on selline masinaelement, mis ise ei pöörle, võimalades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele(kiil või hammasliite abil) kinnitud rattaga .

Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte
Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt elektrimootor . Kuid esineb ka muude ajamistüüpide kasutamist, eriti hüdromootoreid, turbine , pneumosilindreid jms. Ajamite parameetrid on tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus.

Ülekanded
Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r
Kiilrihmade profiilid : a – koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b – kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c – hammasrihm, d – kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis
Hammasülekanne. A-hambumise profiil ,B-ülekannete tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a- sirg ,b-kald,c-noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e-hammaslatt, f,g,h- kooniline ülekanne(f-sirg,g-kald,h-kaarhammastega)
Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, 2- tigu
Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 – šarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 – telgpuks, 4 – distantspuks, 5 – pöörlevad rullid

Hammas- ja tiguülekanne

Reduktorid
Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanseratta ja õlitushammasrattaga.
Hammas ja tiigiülekanded võivad olla mitmeastmelised ja selles osalevad hammasrattad paikneda ühises korpuses. Sellise ehitusega masinaelemente nimetatakse reduktoriteks. Reduktori korpus kaitseb ülekannet võõrkehade eest ja lihustab määramist.

P Piima veetakse üldjuhul spetsiaalsete autodega ning alati jahutatult, et selle kvaliteet ei saaks teel oluliselt halveneda. Seepärast on kõik piimaautod termiliselt isoleeritud mahutitega. Uuemad masinad võivad olla varustanud ka külmutusseadmetega. Piima veoks talust piimatööstusse kasutatakse 2-4 sektsioonilisi tsisternautosid mahuga kuni 15000l. tsisternid on ovaalse kujuga, roostevabast terasplekist kokkukeevitatud sisse- ja väliskestaga, mille vahel on termoisolatsioonikiht. Igal sektsioonil on hermeetiliselt suletav luuk .
iimaauto
Külgmise vastuvõtusõlmega Scwarte piimaauto skeem:1-välised ühendused,2-piimapump, 3-piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks , 5-7-tsisterni sektsioonid

Piima kogumist puudutav informatsioon
Piimakoguse, temperatuuri, pH, kuupäeva, kellaaja, läbitud kilometraaži ja muude andmete salvestamiseks kasutatakse kontrollerjuhtimisel põhinevat andmehõive süsteemi.
Joonis. Andmehõive ja andmete edastus piima transpordiga.

Piima vastuvõtt
Piima vastuvõtuks tööstuses kasutatakse tankikaalusid, autokaalusid ja vooluhulga arvesteid. Varasemalt oli kasutusel ka spetsiaalsed piima vastuvõttukaalud, mille roostevabast terasest valmistatud piimavann oli riputatud mehhaanilise kangkaalu kluge. Viimane oli omakorda ühendatud osutiga, mis näitas kaalutist 0,5kg täpsusega. Mõnes väiketööstuses hoitakse neid seini alles ja kasutusel automaatselt töötavate piima vooluhulga arvestite tareerimiseks.

T Kaalumisega vastuvõttu korral suunatakse vastuvõetav piim tanki , mille jalgade kluge on monteeritud jõuandurid. Üldjuhul mõõdetakse jõudu tensomeetriliselt, kusjuures määravaks füüsikaliseks suuruseks on tanki jalgade pikisuunaline deformatsioon . Samal põhimõttel võivad töötada elektroonilised koormakaalud, mille platvormile sõidab tsisternauto. Nii tanki kui ka platvormi kaalutusi määravad spetsiaalsed kaalukontrollerid, millised kaalutatakse mitmetonnilised koguseid umbes 100 g täpsusega.
anki-ja autokaalud

Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine

Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte
Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid , 3- vedeliku voolutoru, 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- kattekiht, 7- magnetväli
Uuemate seadmetena on vooluhulga määramiseks hakatud kasutama magnetinduktsiooni põhimõttel töötavaid seadmeid. Nendes liikuvad osad puuduvad täiesti. Mõõdetavaks suuruseks on alalispinge , mis tekkib piimatorusse diametraalselt paiknevate elektririididele. Seda pinget põhjustab magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima on elektrijuht , siis käitub ta elektrijuhina ka püsivas magnetväljas liikumisel.

Silotankid
Silotank ja selle elemendid:A- õhutusava, B- valgusti, C- ringpesu pihusti, D- segisti, E- luuk, manomeeter piimakoguse määramiseks, G-temperatuurimõõtur. Piima vastuvõtmise järgselt suunatakse jahutatud piim piimahoiutankidesse, mille mahutavus võib ulatuda paarikümnest mitmesaja tonnini. Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit.

Tehnoloogilised tankid .

Piimatorustikud

Piimatorustike armatuur

Klapid

Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus

Pumba tootlikkus , imi- ja tõstekõrgus

Tsentrifugaalpumbad
Tsentrifugaaljõu teke(C) ja tsentrifugaalpumba põhimõte: A-pumba imipool. B-pumba survepool. 1- imitoru , 2-pumba korpus, 3-imipoolelt avatud tiivik , 4- survetoru
Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba ehitus: 1-pingutusrõnga kinnitusklamber, 2-pingutusrõngas, 3-survekamber, 4-tööorganina kasutatav ketas , 5-imikamber, 6-pumba mootori võll, 7-kinnitusmutter, 8-pumba tagakaas, 9.pumba korpus, 10-tihend tagakaane ja korpuse vahel

V Vesirõngaspumba põhimõte ja elemendid: 1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad , 6- survekamber ja toote väljutusava, 7- vesirõngas, 8- imikamber ja toote sisestusava
Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt . Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.
esirõngaspumbad

K Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb , 5- silinder , 6- klapid.
Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus.
olbpumbad

Membraanpumbad
Membraanpumba ehitus: A- imipool, survepool, 1- surveklapp, 2- membraan , 3-membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5- juhtvarras , 6- membraani kinnitus korpusega, 7-käigukamber, 8-ajamimehhanism.
Membraanpumbad on eriti sobivad õrna konsistentsiga piimatoodete ja vaheproduktide pumpamiseks . Nendeks on näiteks juustukalgend (-tera) ja mitmesugused jogurtid.

Rootorpumbad
Rootorpumba põhimõte: 1- imitoru, 2- survetoru, 3- rootorid, 4-pumbatava toote ühikmahud.
Rootorpumbad eriti sobivad viskoossete toodete nagu koor, hapupiim jt pumpamiseks. Samuti saab nendega pumbata mitmesuguseid pastasid, void, rasva ja muid poolplastilisi tooteid. Mitmeid rootorpumbad on kasutatavad toodete täpseks doseerimiseks või pumbatavate koguste mõõtmiseks

Lamellpumbad (siiberpumbad)
Avatud lamellpumba ehitus: 1-
imitoru, 2- survetoru, 3- pumba kamber, 4- lamellidest labad, 5- lamellitoed.
Väga õrnade toodete või vaheproduktide (nagu juustukalgend) pumpamiseks on ideaalnkasutada lamell - ehk siiberpumpa. Selles toimub ühikmahu siirdamine läbi pumba korpuslabadest koosneva tööorganiga, mis on paigutatud pumba korpusesse ekstsentriliselt.

Voolikpumbad
Voolikpumba ehitus: 1-töökambrina kasutatav elastne voolik , 2-pumba koorpus, 3-tugiratas, 4-survetoru, 5-imitoru, 6-kolmnurke rootor, 7-pumbatav ühikmaht.
Voolikpumbad võimaldavad samuti käsitleda pumbatavat toodet selle struktuuei oluliselt rikkumata. Voolikpumba töökambriks on elastne voolik, mida mööda välise tööorgani pooltsurutakse pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele.

Kruvipumbad
Kruvipumbad koosnevad plastmassist sisekestaga horisontaalsest korpusest ja selles pöörlevast kruvitaolisest rootorist. Sisekesta profiil vastab täpselt kruvitaolise ehitusega rootori profiili.
Firma NETZSCH- kruvipumba ehitus: A- imipool, B- urvepool, 1- survetoru, 2- pumba väliskest, 3- sisekest;4kruvirootor;5liigendsidur,6kardaanvõll, 7- korpus; 8- kaas; 9- ajami korpus, 10 - laagrid; 11- ajamivõll

Separaatorite klassifikatsioon ja kasutamine

Tsentrifugaalseparaatori tööpõhimõte ning piima, koore ja lõssi liikumine trumlis
Tänapäeval on separaatorite kasutusala lai. Neid kasutatakse peale piimatööstuse veel õlle-, veini-, mahla-, pärmi-, õli-, jt. toiduainetööstuse harudes, samuti keemia-, farmaatsia-, nafta - jt. saaduste tootmisel tahkete osakeste või erineva tihedusega vedelate fraktsioonide eraldamiseks. Separeerimine põhineb tsentrifugaaljõu rakendamisele, mille tulemusena erineva tihedusega osad separeeruvad ehk eralduvad

Separaatori ajamimehhanism
Separaatori ajam: A- mootor, B- tiguülekanne, C- võlli kaelalaager, D- vertikalvõll, E - sidur

Separaatorite sisestus -väljutussõlm
Baktofuugi sisestus ja väljutussüsteem: A – piima sissevool , B – piima väljavool, C – baktofugaadi väljutus

Isepuhastuvate separaatorite trummel
Isepuhastava separator-koorelahuti trammel: 1-piima sissevoole kesktoru, 2-taldrikud, 3-koore ja lõssi survekettad, 4-koore väljutustoru, 5-lõssi väljumistoru, 6-kõntsaruum- 7-kõntsapilu, 8-rõngaskolb, 9-veeklapp, 10-kolvialune veeruum

Kestevpastöriseerimise seadmed

T 1-korpusesse toruaparaadi ehitus, 2-kanalitega otsasein, 3-otsaseina kanalid toote suunamiseks torude vahel, 4- tihendiga kaas, 5- aurutoru . 6-põrkeraud, 7-termoisolatsioon, 8-toote sisestus-väljutustorud. Toruaporaadid on analoogselt plaataparaadiga ette nähtud toote eelsoojendamiseks, pastöriseerimiseks ning jahutamiseks . Neid võidakse kasutada ka kombineeritud plaataparaatidega.
oruaparaadid

Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus
Plaatsoojusvaheti ja selle osad:A-tervislik soojusvaheti, 1- plaadid , 7-raam,8-pingutusvardad, 9-sisestus ja väljutusavad, B-plaatide ehitus ja C-plaatide ühendamine paketiks: 1-plaadid, 2-platide vahelised tihendid , 3-plaatide vahelised kanalid, 4-avad toote ja soojusvahetusagensi suunamiseks, D-toote (6) ja (5) soojusvahetusagensi liikumised.

Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori kuumavee sõlm
Auruga töötava kuumavee ehitus:A-täiendava veevärgivee sisestus,B-auru sisestus, C-vee ülejäägi väljutus, d-kuuma vee sisestus pastörisaatorisse, I-piima temperatuuriandur , II-kuuma vee temperatuuriandur. 1-auru automaatklapp, 2-veevärgivee toru, 3-vee ventiil , 4-perforeeritud toru, 5-kuuaveesõlme korpus, 6-kuuma vee pumba imitoru, 7-kuuma vee pump , 8-juhtkontroller, 9-manomeeter, 10-manomeetri toru, 11-pastöriseerimise sektsiooni vee valjutustoru ja reguleerimisventiil

Pastöriseerimisrežiimi juhtimine rigvooluklapiga

Desodoraator

Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin
A-piima sisestus, B-normaliseeritud piima väljutus, C-jäävee ringvool , D-koore jääk, E…L-toote liikumisteed, 1-nivoopaak, 2-jahutussektsioon, 3,4-regeneratiivsektsioonid, 5-pastöriseerimissekstioon, 6-termorakk, 7-homogenisaator, 8-separaator, 9-normaliseerimissõlm, 10-esimene ringvooluklapp, 11-kontrollseade, 12-teine ringvooluklapp, 13- automaatjuhtimise kilp, 14-kuuma vee seade

UHT liin (Tetra Pak VTIS näitel)
A- toote sisestus, B- toote väljutus, C- aur, D- vesi, 1- ujukipaak, 2- tsentrifugaalpump , 3- plaataparaat (regeneraator-jahuti), 4- injektorpump (vaakumi tekitamiseks), 5- toote survepump , 6 - auru sisestusseade tootesse, 7 - ringvooluklapp, 8-vaakumkamber, 9- plaatsoojusvaheti vaakuumkambri kondensaatori vee jahutamiseks, 10- aseptiline tsentrifugaalpump, 11-aseptiline homogenisaator;

Tsüklilise tegevusega sterilisaatorid (autoklaavsterilisaatorid)

Pidevtegevuslikud sterilisaatorid

Homogeniseerimisprintsiip

Klapphomogenisaatorite põhisõlmed

Kaheastmeline homogeniseerimissõlm
8

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #1

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #2

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #3

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #4

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #5

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #6

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #7

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

romka2k Õppematerjali autor

See on täpne spikker Üdlseadmete osas Eesti Maaülikoolis

Piimatööstus Võllid teljed sidurid hüdromootor Hüdroajam tiguülekanne Reduktorid Piimaauto

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid,

Kategoriseerimata

doc

Piimanduse üldseadmed

ujukikamber, koore ja lõssi surveketastest vastavate torukestega, koore ja lõssi väljumis(surve)kambritest nende küljest väljuvate torudega ning reguleerimisventiilidega. Koore (0,2...0,3Mpa) koguse mõõtmiseks rotameeter, lõssi rõhu (0,3...0,4Mpa) mõõtmiseks manomeeter. 32. Isepuhastuvate separaatorite trummel: taldrikutes puuduvad avad, neid on vähem ja on väiksemad. Kõntsapilude avam-sulgemiseks ringkolb (agens-vesi) 1x poole tunni jooksul. 33. Kestevpastöriseerimise seadmed: Vannid, tankid väiksemateks kogusteks. Kasut. hapendamiseks, juuretise tootmiseks/säilitamiseks. Vertikaalsed, silinderjad, soojusisolatsioon, soojusvahetussärk, vee sisestus-väljutusava, segisti, tooteväljutusava, kaas. 34. Toruaparaadid: toode liigub läbi silinderkorpuses olevate torudekompleksi, torude vahel on agens (aur, kuum-külm vesi) Soojusülekanne agensilt tootele läbi aparaadi seina (õhuke, hea juht roostevaba) 35

Lihatehnoloogia

docx

Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega

detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete vahelist hõõrdejõudu. Sellest tingitud hõõrdumine hoiab liidet pinge all ega lase sel lahti minna, tagades püsivuse. Keermesliidetes võidakse kasut

Toiduainete loomne toore

doc

Toiduainetööstuse üldsedamed

Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited. Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast

Toidu töötlemise alused

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama

Abimehanismid

ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise

Laevandus

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid

doc

Kolbpumpade ehitus

Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3

Merendus

Rohkem sarnaseid