Toiduainetööstuse üldsedamed (0)

Eesti Maaülikool - Toit - Toidu töötlemise alused

5 VÄGA HEA

Piimatööstuse üldseadmed
(kordamisküsimused 2017 )

Püsi- ja demonteeritavad liited
Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada.
Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus.
Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid ( pesad ). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist.
Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid.
Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited . Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile.
Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile.

Võllid, teljed ja sidurid
Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel .
Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega.
Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks.

Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte
Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat.
Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil.

Ülekanded
Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused.
Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna.
N = R/r, kus N on ülekandetegur, R – vedava ratta raadius ja r – veetava ratta raadius
Lamerihm-ülekannete vedava ja veetava ratta pöia pind on sile ja kaarja ristlõikega. Kaarjas pöid suunab tsentrifugaaljõu abil rihma rattapöia keskossa ning aitab sellega vältida rihma mahajooksmist töötamise ajal.
Kiilrihmülekandes on rihma profiil kiilukujuline ja paikneb vedava ja veetava rattapöia kiilutaolises süvendis. Sõltuvalt otstarbest, ülekantavatest kiirustest ja jõududest, võivad kiilrihmad olla mitmesuguse kuju ja ehitusega. Üldjuhul on kiilrihmad mitmekihilised. Nende valmistamiseks kasutatakse koordnööri, kummi ja kummeeritud riiet (joonis a, b). Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel , sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu (joonis d). Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid (joonis c). Niisugust ülekannet nimetatakse hammasrihmülekandeks.
Kettülekande vedav ja veetav ratas on hammastega, mis haakuvad nende vahel jõudu üle kandva keti pesadega. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse rullpuks-kette, mille tüüpiliseks esindajaks on jalgrattakett. Need ketid koosnevad omavahel šarniirselt liituvate lülide ahelast. Kahe paralleelse ahela vahel on iga šarniiriga seotud telgpuksil veerev rullik .
Hammasülekannetes on vedav ja veetav ratas omavahel otseses puutes. Rataste vahelise libisemise välistatakse ratastel olevate hammaste omavahelise hambumisega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja liigset hõõrdumist, peavad haakuvate hammaste pinnad puutuma igal järjestikusel ajamomendil omavahel kokku vaid ühes hammaste pinnaga risti paiknevas tasandis , kasutades nn evolventprofiili (joonis A).
Tiguülekanne on hammasülekande erivorm , mille puhul toimub jõu siirdamine kaarjate hammastega tiguratta ja vastava profiiliga tigukeeret omava võlli ehk teo vahel. Tiguülekandeid liigitatakse hambumise kuju ja profiili järgi. Tiguülekannet iseloomustab tavalisest hammasülekandest suurem ülekandetegur ja seda kasutatakse siis, kui on oluliselt vaja muuta pöörlemiskiirust või väändemomenti.

Piimaauto
Piima veetakse üldjuhul spetsiaalsete autodega ning alati jahutatult, et selle kvaliteet ei saaks teel oluliselt halveneda. Seepärast on kõik piimaautod termiliselt isoleeritud mahutitega. Uuemad masinad võivad olla varustatud ka jahutusseadmetega.
Piima veoks farmist piimatööstustesse kasutatakse 2 - 4 sektsioonilisi tsisternautosid mahuga kuni 30 000 liitrit. Tsisternid on ovaalse kujuga, roostevabast terasest kokkukeevitatud sise- ja väliskestaga, mille vahel on termoisolatsioonikiht. Igal sektsioonil on hermeetiliselt suletav luuk .
Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused pesu sooritamiseks, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5…7- tsisterni sektsioonid, 8 – proovivõtusüsteem, 9 – õhueraldi

Toiduainetööstuse sisetransport
Sisetranspordi seadmete hulka kuuluvad masinad ja mehhanismid , mis on ette nähtud ettevõttesiseselt tooraine , materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu toimetamiseks punktist A punkti B.
Oma kasutusotstarbe järgi ja ehituselt võivad sisetranspordi seadmed olla väga erinevad. Neid võib liigitada järgmiselt: mehhaanilised transpordiseadmed ; pideva tegevusega ; perioodilise tegevusega; gravitatsioon transpordiseadmed; pneumaatilised transpordiseadmed.

Tanki -ja autokaalud

Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine
Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist, milles kulgeb ekstrentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb. Iga tsükliga läbib piimamõõtur kambrit kindla mahuga piimakogus. Tsükleid loendatakse rõngaskolvil paikneva magneti möödumisel vastavast andurist. Tsüklid summeeritakse ja tulemus ilmub loenduri tablool liitrites või ümberarvetatuna kg. Võimalik on ka väljatrükk või suunamine otse arvutis paiknevasse infosüsteemi.

Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte
Elektromagnetilise voolumõõturi töö põhineb elektromotoorjõu mõõtmisel, mis indutseeritakse elektrit juhtivas vedelikus. Faraday seaduse kohaselt indutseeritakse teatud kiirusega magnetvälja jõujoontega risti liikuva elektrijuhtme otstes elektromotoorjõud. Elektromagnetilises voolumõõturis töötab elektrijuhina vedelik ja indutseeritav elektromotoorjõud on võrdeline vedeliku keskmise kiirusega magnetväljas. Anduris on elektromagnet, mis tekitab ühtlase magnetvälja toru mingis ristlõikes, ning vastastikku samal läbimõõdul asetsevad elektroodid, mis on kokkupuutes vedelikuga. Seega elektromotoorjõud sõltub vaid voolu hulgast. Vedeliku hulk määratakse antud juhul mahuühikutes (l, m3).

Silotankid
Silotankid mahutavad sageli enam kui 100 tonni piima, vett, õli jm. Suure mahu tõttu paiknevad nad tootmishoonete kõrval õues. Silotankid paiknevad enamasti gruppidena. Nende igapäevane teenindamine ja seire toimub tootmisruumidest seina sisse ehitatud teenindusava kaudu.

Tehnoloogilised tankid.
Tehnoloogilised tankid on mõeldud teatud tehnoloogilise protsessi läbiviimiseks, mille käigus toimuvad muutused toote omadustes. Neid tanke kasutatakse kas toodete valmitamise, laagerdamise, fermenteerimise vm läbiviimisel. Oluliseks erinevuseks võrreldes hoiutankidega on: soojusvahetussärgi olemasolu; raamseguri kasutamine. Viskoossete toodete puhul peavad segurid suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti. Segurid käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis .

Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur
Torustikud valmistatakse roostevabast terasest. Torustike ülesehitamiseks kasutatakse standardiseeritud tollimõõdustikus torusid. Üldkasutatavad mõõdud on seejuures 1-4 tolli, ehk 25, 36, 50, 75 ja 100 mm. Torustike läbimõõdud antakse sisemise mõõduna. Seinapaksuseks on vahemikus 1-1,5 mm. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt liini tootlikkusele, mis arvutatakse valemiga: D = (4V/ 3600 π W)1/2
Torud+ühenduskohad moodustavad torustiku. Torude kaudu toimub vedelate ja viskoossete toodete – NH3, vee, auru, suruõhu, kondensaadi , soolvee, jäävee jm. juhtimine.Torustikule monteeritakse armatuur, mis on vajalik vedeliku või gaasi: hulga või rõhu reguleerimiseks,
liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks.
Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks.
Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri : ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid.

Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus

Pumba tootlikkus , imi- ja tõstekõrgus
Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h)
Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast)
Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti.
Võimsus: näitab pumba poolt kasutatavat võimsust, mis on tihedas sõltuvuses tootlikkusega. Võimsust mõõdetakse enamasti kilovattides (kW)

Tsentrifugaalpumbad, vesirõngaspumbad, kolbpumbad
Tsentrifugaalpumba töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil, mis tekitab tootele vajaliku surve. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega.
Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. Labad liiguvad kordamööda tekkinud vesirõngasse, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum. Käivitamisel valatakse pumpa vesirõnga jagu vedelikku. Vesirõngaspumba imikõrgus on suur.
Mahtpumpades toimub pumpamine kindlate ühikmahtude läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on kolb -, plunser-, membraan -, rootor -, siiber - (ehk lamellpumbad), kruvi- ja voolikpumbad. Mahtpumpasid kasutatakse sageli ka toodete doseerimiseks. Erinevalt tsentrifugaalpumpadest, sobivad nad hästi ka suurema viskoossusega toodete, nagu koor, hapukoor , kohupiim , või jt, pumpamiseks . Mahtpumpade tootlikkust reguleeritakse pumba tööorgani liikumiskiiruse muutmisega variaatori abil. Samuti kasutatakse selleks ajami mootori kiiruse muutmist, näiteks asünkroonmootorite puhul toitepinge sagedust muutes. Kolbpumbal on suur imi- ja tõstekõrgus. Neid kasutatakse ka dosaatorpumpadena.

Membraanpumbad, rootorpumbad, lamellpumbad (siiberpumbad)
Ka membraanpump on põhimõttelt kolbpumba sarnane, selles on liikuvaks tööorganiks elastne membraan. Membraanpump ei tekita üleliigset survet ega hüdraulilisi lööke, mistõttu seda kasutatakse eelkõige õrna konsistentsiga toodete pumpamiseks.
Rootorpumbal on väga suur tõstekõrgus. Imikõrgus sel aga puudub.
Lamellpump on väga pehmete toodete, kalgendi pumpamiseks.

Voolikpumbad, kruvipumbad
Voolikpumpasid nimetatakse ka peristaltilisteks. Need on mõeldud väga õrna konsistentsiga toodete pumpamiseks.
Kruvipumbal on väga suur tõstekõrgus. Imikõrgus sel aga puudub. Kruvipumba rootor paikneb võlli suhtes ekstsentriliselt.

Tsentrifugaalseparaatori ehitus ja tööpõhimõte ning piima, koore ja lõssi liikumine trumlis

Dekanteri ehitus ja tööpõhimõte

Kestevpastöriseerimise seadmed

Torupastörisaatorid
Torupastörisaatoris liigub töödeldav toode torus, mida kuumutatakse agensiga läbi toru seina. Lihtsama ehitusega on torupastörisaatorid, milles tootega torude kimp paikneb silindrilises mahutis , kuhu kuumutusagens juhiti torudevahelisse ruumi. Uuemad torupastörisaatorid on konstruktsioonilt toru-torus tüüpi. Kahesektsioonilise torupastörisaatori puhul saab toote ning agensi sisestust ja väljutust teostada pastörisaatori ühes otsas.

Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus.

Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori kuumavee sõlm

Desodoraator

Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin

UHT liin Tetra Pak VTIS

Klapphomogenisaatorite põhisõlmed. Ühe- ja kaheastmeline homogeniseerimissõlm
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alexandrarat Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega

33. 34. 36. 35. 37. 3 38. 39. 40. Toiduainetööstuse sisetransport 41. 42. Linttransportöör e. konveier on mõeldud tahkete toiduainete

Toiduainete loomne toore

doc

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused

Neid kasutatakse peale piimatööstuse veel õlle-, veini-, mahla-, pärmi-, õli-, jt. toiduainetööstuse harudes, samuti keemia-, farmaatsia-, nafta- jt. saaduste tootmisel tahkete

Üldseadmed

doc

Piimanduse üldseadmed

Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud siduriga j

Lihatehnoloogia

doc

Nimetu

Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, millek

Kategoriseerimata

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem

Abimehanismid

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid

ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku asetatud keha tasakaalu

Laevandus

docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ...................................................

Auto õpetus

Rohkem sarnaseid