Nimetu (0)

Seadmed -mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised.
Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni.
Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid
Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor , pneumosilinder, auruturbiin , hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess-
Tehnoloogilise liiniga sooritatavat tooraine kuju, omaduste ja oleku muutmist valmistooteks
Kahe detaili serviti ühendamine neetliite abil
Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad sellised detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hügieeni tagamiseks, hoolduseks või remondiks.
Hammasliite põhimõte- Hammasliide moodustatake võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid eegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil . Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam.
Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a
- kiil, b- võllile kinnituv ratas
ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend , 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid
see on klemmliide
Kiilliidetega võlle ühendav jäik silindriline sidur : 1, 2 – ühendatavad võllid, 3 – sidur, 4 – kiilud
hüdromootor- Vaatamata ülalkirjeldatud võimaluste olemasolule, ei tarvitse kõigi ajamite parameetrid ikkagi sobida masina tööparameetritega. Seetõttu tuleb rakendada ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. Ükski ülekanne ei kindlusta kogu ajami poolt tehtava töö (energia) edastamist masinale. Ajamist väljutatava ja masinale üle kanduva töö (energia) suhet iseloomustab ülekande kasutegur. Kui kasutegur on 0,95, siis tähendab see, et 95% ajami energiast on kasutatav masina tööks ja 5% kulub ülekande hõõrdetakistusest tuleneva hõõrdejõu ületamiseks.
Veerelaagrite ehitus-
Lahtine ülekanne-kui võllid on paralleelsed ning pöörlevad samas suunas
Ristuva rihmaga -kui võllid on paralleelsed,kuid pöörlevad vastassuunas
Poolristuva rihmaga-võllide kiival asetusel
Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel , sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu
Kiilrihmade profiilid : a – koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b – kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c – hammasrihm, d – kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis
Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 – šarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 – telgpuks, 4 – distantspuks, 5 – pöörlevad rullid
Hammasülekanne. A – hambumise profiil; B – ülekannete tüüpe: a, b, c – välise hambumisega ülekanne (a – sirg -, b – kald-, c – noolhammastega), d – sisemise hambumisega ülekanne, e – hammaslatt, f, g, h – kooniline ülekanne (f – sirg-, g – kald-, h – kaarhammastega)
Tiguülekande põhielemendid: 1 – tiguratas, 2 – tigu
Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga
Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5…7- tsisterni sektsioonid
Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump , 3- piimakoguse loendi, 4- kompressor , 5- õlieraldi, 6- õhu jahuti, 7- vahueemaldi, 8- söefilter, 9- pesukeskus, 10- pesulahuste paagid , 11- vastuvõtuseadmed
Piima vastuvõtt vooluhulga arvestiga: 1- õhueraldi, 2- pump, 3- piimafilter, 4- piima vooluhulga arvesti
Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- kattekiht, 7- magnetväli
Piimatööstuse tehnoloogilised liinid ja piim töötlemise etapid: A- piima vastuvõtt, 1- piimaauto, 2- vastuvõtutank piima kaalumiseks, B – piima jahutamine ja säilitamine, 3- plaatjahuti, 4- säilitustankid, C- piima eeltöötlus, D- piimatoodete valmistamine
i ga toote valmistamiseks vajalik tooraine saabub tööstusesse vastuvõtuosakonna kaudu, kus määratakse selle kogus,kvaliteet ja põhikomponentide sisaldused.seejärel jahutatakse ja suunatakse hoiutanki.plaatjahutid: Esimeses sektsioonis toimub jahutamine veevarustusvõrgu veega, teises sektsioonis kasutatakse jahutusagensina importseadmetes jäävett või madala plusstemperatuuriga soolvett, kodumaistes seadmetes aga soolvett -50-se temperatuuriga.
Silotank-A-õhutusavaB-valgustiC-ringpesuD-segistiE-luukF-manomeeterG-temp.mõõtur
tänu piima suurele soojusmahtuvusele,püsin temp. Stabiilsena ka ilma jahutamata Piimahoiutankide sise-ja väliskest on valmistatud roostevabast terasplekist ,nende vahel paikneb vahtplastist termoisolatsioonikiht. tanki alaosas,vahel ka laes hermeetiliselt suletav luuk (E), mida saab kasutada tanki teenindamiseks ja hoolduseks kui see on tühi. Põhjas paiknevad sisse- ja väljavoolutorude otsakud. Võidakse kasutada sama otsikut nii sisse, kui väljavooluks. Vanematel tüüpidel võib sissevool toimuda ka tanki laes oleva otsiku kaudu. Piimas oleva rasva pvkäivitatakse elektrimoorori abil. Segamist võidakse sooritada ka õhu juhtimisega tanki seinaäärsesse allaossa. See soodustab samal moel piima vertikaalsuunalist ringliikumist kui propellersegistigi. Tankide lae alla onanäiturid. Koguse määramiseks saab kasutada ka kalibreeritud ühendatud anumate printsiibil töötav toru või tensomeetrilised jõuandurid. Temperatuuri mõõtmiseks võidakse samuti kasutada elektroonseid süsteeme. Samas võib asetseda veel happesuse andur , sise- ja väliskest on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel aikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Tanki alaosas, vahel ka laes, on innaletõusu vältimiseks ja ka seinalähedase kihi üleliigse soojenemise ältimiseks on iga tank varustatud individuaalse propeller- või tigusegistiga (D), mis paigaldatud veel ringpesu pihusti (C), valgusti (B), õhuklapp (A). Selle lumises osas aga paiknevad tavaliselt temperatuuri (G) ja koguse (F) manomeetrilised ldatakse üldjuhul gruppidena, mida on hõlbus enindada. Tehnol. Tankid - Piima ja piimatoodete säiltamisex,valmitamisex,hapendamisex tootmisruumides töötluse käigus kasutatakse nn tehnol. Tanke.nendes on võimalik muuta toote temp. Soojendamise ja jahutamise abil.eriti oluline hapendamisel,füüsikalise valmimisel.peamislt vertikaalsed .alumises osas paikneb väljavooluava,mille suunas on tanki põhi kindla kaldega.tankide sise- ja väliskest valmistatakse roostevabast terasplekist. Reguleeritavate temperatuurirežiimide tagamiseks paikneb kahe kesta vahel enamasti soojusisolatsioon ja sisekesta välimisel küljel soojusvahetussärk. Sellesse võib juhtida kuuma, sooja, külma või jäävett. Et toode saaks ühtlaselt soojeneda või jahtuda, on tankid tavaliselt varustatud segistiga. Oleneval
v
käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis . Viskoossete toodete segistid peavad suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti, et vältida puudulikku soojusvahetust seina ja toote vahel. t toote viskoossusest kasutatakse propeller-, laba - või raamsegisteid, mis eriti suure iskoossusega toote võivad omada erikuju (on kohandatud kindlale tooteliigile). Need usava, 5- termoisolatsioon, B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee isestusava, 2- vee väljutusava, 3- veesärk, 4- väljutusava, 5- luuk, C- raamsegisti ja aatregistreerimiseks ning täituritega segisti kiiruse, veesärgivee liikumise tensiivsuse ja lisandite doseerimiseks. Sellisel juhul kuulub tanki komplekti ka kontrolleril akse spiraalikujulist torusegistit. Selle egisti sisse on võimalik juhtida soojendus- või jahutusvedelikku. Koos veesärgiga tagab see ja säilitamisel võõrmikrofloora pääsu keskkonnast või satavate lisanditega tanki. Nende tankide põhilisteks eripäradeks on kinnine või C, GEA, TETRA AVAL ja paljud teised.
12. Erinevaid tehnoloogilisi tanke: A- labasegisti ja veesärgita, 1- luuk, 2- segisti ajam 3-segisti labad4-väljutusava5-termoisolatsioon B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee sisestusava2vee väljutusava3-veesärk4-välutusava5-luukC-raamsegisti ja veesärgiga tank, 1- segisti, 2- segisti ajam, 3- veesärgivee sisestusava, 4- vee väljutusava, 5- toote väljutusava
A - klaasist vahetükk voolu visuaalsekkontrolliks, B – anduri pesaga 4 varustatud põlv 3
Läbivoolukraan: A – avatud asendis, B- suletud asendis, C – kraani elemendid: 1 – kinnitusmuhv, 2- südamikuga jäigalt ühendatud käepide, 3- läbivooluavaga südamik, 4 – fikseerimismutter, 5 – voolukanal
Kolmikkraani lülitused: A – vool läbib kraani otse, B – vool läbib kraani vasakult ülesse, C- kolmikkraani üldvaade
Keermestatud korgiga proovivõtusõlm: 1 – torustik , 2 – ava, 3 – tihend, 4 – keermestatud kork
Aseptiline proovivõtusõlm: 1 – piimatoru, 2 – ava, 3- tihendid , 4 - kinnitusmuhv, 5 – proovivõtuotsik
Pööratava käepidemega suletav klapp : A – suletud, B – avatud asendis: 1 – klapi kamber , 2 – tihendiga ketasklapp, 3 – käepide, 4 – juhtvarras
Pneumaatilise klapi juhtimine: 1- suruõhu toru, 2- täituri ja tagasiside vooluring ,3- tagasisidesignaal “suletud”, 4- tagasisidesign5-elektomagneetiline juhtklapp6-mikrolülitikontaktid, 7- pneumoklapp, 8- piimaklapp
gutatud solenoidi
Klappi tüüritakse madalapingelise alalisvoolu signaaliga (2), mis rakendab klapi korpuse ülaossa paigutatud solenoidi(5) Pneumaatilise piimaklapi ehitus: 1- piima sisestusotsik, 2, 3- piima väljutuse otsikud, 4- klapi sulgurid, 5- survekamber, 6- suruõhu toru, 7- solenoidklapp, 8- suruõhu sisestusotsik, 9-mikrolüliti10-juhtvarras11-eralduskamber12-vedru13-klemmliistu kate
Klapp koosneb piimatorustikule kinnituvast piimaklappide süsteemist, kusjuures piima sissevool on ette nähtud ava 1 kaudu. See suunatakse kakasikklapi 4 abil kas üleval paikneva
ava 2 või alumise ava 3 kaudu välja 2kaudu väljub piim.klapikambrit eraldab klapi täiturmehhanismist membraan ja eralduskamber 11. Selle kohal on survekamber 5, kuhu juhitakse vajadusel suruõhk. Survekambris liigub suruõhu toimel kolb , millel on perimeetriline, vastu survekambri seina liibuv, rõngastihend. Kolb kinnitub klapi juhtvardale 10. Kolvile avaldab vastusurvet survekambri lakke toetub spiraalvedru 12. Kui klappi suunatakse rakendussignaal, siis lülitub solenoid 7 ja avab otsikust 8 sisestatavale suruõhule toru 6 kaudu tee survekambrisse. Selles lükatakse kolb 14 ülesse, mis juhtvarda abil avab ühtlasi alumise piimaklapi ja sulgeb ülemise. Piimavool muudab suunda samuti nagu kolmikkraani asendi muutmisel. Juhtvarda liikumisel ülesse sulgub mikrolüliti 9, mis signaliseerib kontrollerit klapi asendi muutumisest ja sellest, et saadud korraldus täideti. Katte 13 all paikneb klemmliist vajalike elektriliste ühenduste tegemiseks.
Tsentrifugaalpumbad on piimatööstuses kõige levinumaks pumba tüübiks. Nende töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas . Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise
k
siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus on võrdeline ringorbiidi raadiuse ja nurkkiiruse ruudu korrutisega ning pöördvõrdeline raskuskiirendusega. Sama jõud tekitab pumba survepoolele rõhu. Mõõdetuna vedelikusamba kõrgusena, nimetatakse seda rõhku pumba tõstekõrguseks. Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu. Tsentrigugaaljõu teke (C) ja tsentrifugaalpumba põhimõte: A- pumba imipool, B- pumba survepool, 1- imitoru, 2- pumba korpus, 3- imipoolelt avatud tiivik4- survetoru
Spiraalkanalitega ketaspumba ehitus: 1- pingutusrõnga kinnitusklamber, 2- pingutusrõngas, 3- survekamber, 4- tööorganina kasutatav ketas, 5- imikamber, 6- pumba mootori võll, 7- kinnitusmutter, 8- pumba tagakaas, 9- pumba korpus10-tihend tagakaane ja korpuse vahel
Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad,iseimevad tsentrifugaalpumbad
Vesirõngaspumba põhimõte ja elemendid: 1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad , 6-survekamber ja toote väljutusava7-vesirõngas8-imikamber ja toote siesetusava.
Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt . Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve.
Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder , 6- klapid
Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. Selleks, et see vahelduv hõrendus ei kanduks survetorusse ja surve ei mõjutax imipoolt,kuuluvad pumba sisenemis-ja väljutusavade juurde vastavad klapid.sellex,et tekitada reduktori pöördliikumisest kolvi kulgliikumist, kasutat .
Vänt-kepsmehhanismi
Membraanpumba ehitus: A- imipool, B- survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3- membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5-juhtvarras6-membraani kinnitus korpusega7-käigukamber8-ajamimehhanism
Membraanpumbad sobivad piimatoodete,mis on õrnema konsistentsiga ja vaheproduktide pumpamisex.nt juustukalgend ja igasugu jogurtid
Rootorpumba ehitus: 1- rootorid, 2- pumba korpus, 3- reduktorkamber, 4- laagrid, 5- vedav võll, 6- sünkroniseeriv ülekanne, 7- võlli6-sünkroniseeriv ülekanne7- võlli kaelatihend8-pumbakambri kaas
R
pumpamise otstarbest ja toote liigist. Rootorpumpadega on võimalik saavutada väga suurt survet ,
tuleb rootorpumpade paigaldamisel arvestada sellega, et oleks tagatud toote vaba pealevool, või suunatakse see pumba imitorusse surve all. Rootorite omavaheline liikumine peab olema vastastikku täpselt sünkroniseeritud. Selleks sisaldab pump eraldi paiknevas reduktorkambris rootorvõllide vahelist spetsiaalset hammasratasülekannet. Ühe rootori
toomakorda ühendatud siduri abil pumba ajamimehhanismiga ootorpumpade rootorite kuju võib suuresti varieeruda, sõltuvalt ille tõstekõrgus võib ulatuda sadadesse eetritesse. Nende imikõrgus on aga nullilähedane. Seepärast võll imib selles vedava ja teine veetavana. Vedav võll on iskoossusega toode. Rootorpumba ehitus: 1- rootorid, 2- pumba korpus, 3- reduktorkamber, 4- laagrid, 5- vedav võll, 6- sünkroniseeriv ülekanne, 7- võlli itse attad, mille hammaste vah hikmahud. Samas moodustavad hammasratta ekande, istõttu puudub vajadus eraldi reduktorkambri järele. See asjaolu muudab
Avatud lamellpumba ehitus: 1- imitoru, 2- survetoru, 3- pumba kamber, 4- lamellidest labad, 5- lamellitoed
Väga õrnade toodete või vaheproduktide (nagu juustukalgend) pumpamiseks on ideaalne kasutada lamell - ehk siiberpumpa. Selles toimub ühikmahu siirdamine läbi pumba korpuse labadest koosneva tööorganiga, mis on paigutatud pumba korpusesse ekstsentriliselt. Labade kinnitus tööorgani raami külge on selline, et võimaldab nende radiaalset liikumist, mistõttu neid nimetatakse lamellideks või siibriteks. Selle tulemusena liibuvad nad pöörlemisel tihedalt vastu pumba korpust ning nende vahele moodustuvad ühikmahtude siirdamiseks vajalikud ruumiosad
Voolikpumba ehitus: 1- töökambrina kasutatav elastne voolik , 2- pumba korpus, 3- tugiratas , 4- survetoru, 5- imitoru, 6- kolmnurkne rootor, 7- pumbatav ühikmaht
Voolikpumba töökambriks on elastne voolik, mida mööda välise tööorgani poolt surutakse pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele (joonis 40). Voolikpumba tööorganiks on vedavale võllile kinnitatud kolmnurkse kujuga rootor. Selle igas tipus paikneb elastse kattega tugiratas, mis kokkupuutel voolikust töökambriga surukisel veereb ratas piki voolikut ja surub toote survetorusseühikmaht on määratud b selle kokku vastu pumba kaarja orpuse siseseina. Rootori edasisel pöörlem . Korraga siirdatav ahe tugiratta vahele jääva oolikuosaga.