Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11
massiga kehade kaaluvihtide massiga. Võrdõlgseid kangkaale kasutatakse peamiselt laboratooriumites (analüüsikaal) ja apteekides (käsi ehk apteegikaal), varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10 detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu, osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid. Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal), elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a
Praktikum nr 3. Mõõtmiste kaalud. Sõltumatute mõõtmiste kovariatsioonimaatriks ja kaalumaatriks Ülesanne 1. Algandmetena on antud polügonomeetriakäigus kolme täisvõttega mõõdetud parempoolsed nurgad ja nende standardhälbed. Leia nurkade kaalud. Koosta mõõtmise kaalu- ja kovariatsioonimaatriksid. Nurgamõõtmiste kaalud leiame nende standardhälvete S järgi. Nurga kaaluks on tema 1 w= dispersiooni pöördväärtus ehk valemina väljendades S2 . Nurga mõõtmistulemuse kaal määrab tema suhtelise väätuse võrreldes teiste tulemustega. Juhul kui on tegu täpse mõõtmisega, siis on selle dispersioon väike ja sellest tulenevalt kaal suur
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Kaalude ajalugu Jelena Sorokina Klõpsake laadi muutmiseks 6/7/11 Vanimad kaalud · Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia
Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine töö nr. 4 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 23.10.2015 1. Töö eesmärk CO2 molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (306 cm³), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minuti vältel. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 19.02.2020 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr: 31 TO: KOODUVATE JÕUDUDE SÜSTEEM Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Statiivid, ringskaala, koonduvate jõudude süsteemiga. raskused, jõu andurid PS-3202, kaalud, Windows arvuti Pasco Capstone tarkvaraga või nutiseade SParkvue äpiga (hästi sobib tavaline kaasaegne mobiiltelefon) Skeem: Teoreetilised alused: Jäik keha on staatilises tasakaalus kui üheaegselt on täidetud kolm järgmist tingimust: Kõikide kehale mõjuvate väliste jõudude vektorsumma on null.
Sõnn · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Kaksikud · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talveöödel Vähk · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Lõvi · Asub taeva põhjapoolkeral · Eestis nähtav talvepoolaastal Neitsi · Asub taevaekvaatoril · Eestis nähtav kevadöödel Kaalud · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav kevadöödel Skorpion · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav lõunahorisondil suveöiti Ambur · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav hilissuvel Kaljukits · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav sügisöödel Veevalaja · Asub taevaekvaatori lõunaküljel · Eestis nähtav sügispoolaastal Kalad · Asub
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus:
mõtet otsida taevast näiteks Skorpioni või Maokandja tähtkuju-sel aastaajal tõusevad ja loojuvad nad koos Päikesega. Veerand tähistaevast Eestist vaadatuna jääb alati silmapiiri taha-need on mittetõusvad tähtkujud. Nagu välja tuli,siis igal aastaajal võib kohata erinevaid tähtkujusid,aga milliseid? Sügisel ja talvel võime leida üles Suur ja Väikese Vankri,Lohe,Kepheuse,Kassiopeia,Kalekirjaku ja Ilvese,kevadel Suure Peni,Ükssarviku,Vähi,Kaksikud,Hüdra ja Kompassi,suvel Kaalud,Skorpioni,Mao ja Maokandja ja veel paljusid teisi tähtkujusid. Kindlasti on huvitav ka teada,kuidas üht ja teist tähtkuju ära tunda,nimelt Suure Vankri sarnane on Väike vanker,nõrkadest tähtedest moodustatud tähtkuju,mille heledaim täht on Põhjanael,ainuke täht,mis tähistaeva ööpäevasel pöörlemisel paigale jääb.Kahe vankri vahel asub pikk täherodu-Lohe.Põhjanaelast teisele poole ,Suure Vankri vastu jäävad Kassiopeia
Sügis Neitsi 24380 9 Talv Kalad 22340 2 Kevad Sõnn 29737 5 Talv Veevalaja 19755 1 Talv Kaljukits 18294 1 Talv Kalad 18687 2 Sügis Kaalud 28794 10 Kevad Sõnn 19875 5 Talv Kaljukits 27425 1 Suvi Lõvi 25446 8 Suvi Kaksikud 19175 6 Kevad Sõnn 24258 5
Skorpion <=22 >=20 3 Vähk <=22 >=20 3 kuupäev tähtkuju 01.01.2008 Kaljukits 21.01.2008 Veevalaja 20.02.2008 Kalad 21.03.2008 Jäär 21.04.2008 Sõnn 22.05.2008 Kaksikud 22.06.2008 Vähk 24.07.2008 Lõvi 24.08.2008 Neitsi 24.09.2008 Kaalud 24.10.2008 Skorpion 23.11.2008 Ambur 22.12.2008 Kaljukits isik Sünnipäev 3 1 mees/naine isikukood mees 3 naine 4 filtrid Nimi Vanus tähtkuju Kaarel Laidvee 22 Kaljukits Ivan Aidarov 22 Vähk Kristo Lehtla 22 Vähk Tõnu Tamm 22 Vähk
keskmise väärtuse ja kaalutud keskmise standardhälbe leidmine. Ülesanne 1: On toodud ühe nurga neljakordse mõõtmise tulemused. Leia selle nurga kõige tõenäolisem väärtus, selle standardhälve ning kaal. Nurga kõige tõenäolisema väärtuse saame kui leiame selle nurga kaalutud keskmise väärtuse. Kuna algandmetes on meile ette antud nurgamõõtmiste standardhälbed S, siis need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0. Nüüd saame leida β0 ja iga nurgamõõtmise vahe δi= βi- β0. Kaalutud keskmise leidmiseks on meil lisaks vaja kaalude ja vahede korrutise summat. Kaalutud keskmise M =β 0 + ∑ wδ
28. 186 88 34596 7744 16368 140 29. 178 63 31684 3969 11214 30. 181 85 32761 7225 15385 120 31. 184 69 33856 4761 12696 100 32. 193 88 37249 7744 16984 80 kaalud 33. 197 120 38809 14400 23640 60 34. 168 60 28224 3600 10080 35. 176 85 30976 7225 14960 40 20 0 165 170
Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur
Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe
ja need mis välja ei mahu pannakse koos kastidega kappi. Saali peal on meil ka kergkaubariiulid ja konsoolkaubariiulid, mille peale on paigutatud tööstus ja toidukaup, sammuti alkohoolsed joogid ja mitte alkohoolsed joogid. Jookide jaoks on külmkapid, sammuti osade puu- ja juurviljade jaoks. Kampaaniakaubad on meil laotud aluste peale keset kaupluse ruume. Veiniriiulis on veinid püstises asendis, kuid kaldu. Laotehnikast on meil erinevad kaalud: „kassa“ kaalud, väike kauba kaalud ja suur kaal mille peal saab terve alusega kaup tõsta ja kaaluda. Seda kasutatakse juur- ja puuviljade kaalumiseks. Meil on ka külm ja kuum lett, seal juures ahjud, külmikud ja jäämasin.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass
..9. Mis on arvujärgu kaal? Kuidas on iga järgu kaal määratud? Igal järgul on kaal. Kaalu saame me kui alust arvujärguga astendame. Näiteks kui aluseks on 10 ja näiteks otsime kaalu järgul 2, 1 ja 0 (a2,a1,a0) Siis on kaaluks 102,101 ja 100. Mida näitab koma? Näitab, kus täisarvulised järgukaalud lähevad üle murdarvulisteks, ehk kus lõppeb täisosa ja kus algab murdosa. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud? Need, millel on suuremad kaalud. Millised arvujärgud on madalamad järgud? Need, millel on madalamd kaalud. Milline on täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis? Madalaim kaal on 1, kuna vahet pole mis arvusüsteem on, kaalul 0 oleks tulemus ikka 1. Mitu erinevat järguväärtust võib olla arvusüsteemi igas järgus? Igas järgus ai võib olla p erinevat numbrimärki. Kui p=10, siis ai oleks 0...9. Mis on number? Mis on arv? Arv koosneb numbritest
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel
Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus
Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged.
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 06.10.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel
tähtkujudega. Asjaolu, et nendega varem ei arvestatud, astrolooge ei takistanud, nagu ei sega astrolooge praegugi tõsiasi, et Pluutot enam planeediks ei peeta. Sodiaak Päike, Kuu ja planeedid liiguvad Maalt vaadatuna piki taevaskera vööd, mida nimetatakse Sodiaagiks. Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks, mis on nimetatud Sodiaagi tähtkujude järgi vastavalt: Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits, Veevalaja ja Kalad. Troopilises astroloogias kasutatav süsteem põhinebki sodiaagimärkide, mitte nähtavate tähtkujude mõju arvestamisel. Jäära märgi alguseks loetakse n.n. kevadpunkti, mida Päike läbib kevadisel pööripäeval. Päike läheb Vähi märki suvisel, Kaaludesse sügisesel ja Kaljukitse märki talvisel pööripäeval. Troopiline sodiaak on kokkuleppeline ja korrastatud süsteemne taust nagu aasta 12 kuud.
MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
all. Näiteks soomlastel on see Otava, mis tähendab kalavõrku, aga ameeriklastel Big Dipper ja venelastel (loe: balsoi kovs), mõlemad tähendavad tõlkes suurt kopsikut. Kreeklased peavad eestlaste Suurt Vankrit hoopis suurema tähtkuju Suure Karu osaks. Suur karu Sodiaagi tähtkujud 12 sodiaagi märki(loomaring) Tähti omavahahel ühendades saadi tähtkujud. Ametlikult 88 tähtkuju Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest.
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4
Tollal viibis päike peamiselt 12 tähtkujus. Sodiaagi iga osa sodiaagimärki hakati nimetama vastava tähtkuju nimega. Sodiaagi tuntuim tänapäevane kasutusvaldkond on astroloogia, milles ennustamise eesmärgil määratletakse Päikese ja teiste taevakehade asukoht. Kaksteist sodiaagimärki: JÄÄR, SÕNN, KAKSIKUD, VÄHK, LÕVI, NEITSI, KAALUD, SKORPION, AMBUR, KALJUKITS, VEEVALAJA, KALAD grupeeruvad ühiste omaduste ja temperamendi järgi nelja stiihiasse: Tuli, Maa, Õhk ja Vesi. ÕHUMÄRGID VEEMÄRGID MAAMÄRGID Vähk, Skorpion TULEMÄRGID Kaksikud, Kaalud ja Kalad on ja Veevalaja Sõnn, Neitsi ja
Katses ei kasutatud. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Kippi_aparaat Joonise allikas: YKI0020 Laboratoorne töö nr.1 Ideaalgaaside seadused. Töö eesmärk Balloonist saadud CO2 molaarmassi määramine. Töövahendid CO2 balloon Korgiga varustatud seisukolb tehnilised kaalud (KERN 440-33;d=0,01g) mõõtesilinder (250 cm3) termomeeter barometer Töökäik Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud kuiv kolb (m1). Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist kolbi CO2 8,1 minuti jooksul. Vooliku ots ulatus peaaegu kolvi põhjani, aga ei olenud tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolb kiiresti korgiga ja kaalusin(m2). Juhtisin kolbi 2 minuti jooksul täiendavalt CO2, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord
Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 5.11.2014 Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 6 TO: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Kuuli kiiruse määramine Töövahendid: Ballistiline väändependel, kuulid, ballistilise väändependli abil. õhu- või vedrupüss, ajamõõtja, mõõdulint, läbipaistev joonlaud, kaalud. Skeem Kuuli kiiruse määramine
Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
isikukood. perenimi aadress linn 38602110722 Burmeister Mustamäe tee 165-58 Jõgeva 38804250911 Danilov Linnamäe tee 85-21 Paide 37210070151 Naaber Mustamäe tee 195-48 Tamsalu pereseis sünnikuupäev tähtkuju lahutatud 2/11/1986 Veevalaja vallaline 4/25/1988 Sõnn abielus 10/7/1972 Kaalud Isikukood Amet 38602110722 autojuht 38804250911 diiler 36505130719 dispetser 36705150941 juhataja 34808140585 jurist 35811080030 kompekteerija 37210070151 koristaja 35504050446 lukksepp 34303130136 meister 37210060467 müügijuht 34504190222 raamatupidaja 34004050217 referent 38402070214 sekretär 37202200902 treial
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 OT: Poiseuille' meetod Töö ülesanne: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R Veesamba kõrgus katse lõpul R Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus Väljavoolanud vee ruumala Kapillaari raadius r Voolamise kestus Vee temperatuur
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine, balistilse Ballistiline pendel, vedrupüstol, pendliga. kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik.. Skeem: Kuuli kiirus määramine l 0 = ...... ±..... cm, D=.......±....... cm, R= ......±......... cm, M = ......±.......cm M = .......± ......... g Katse nr. 1 2 3 4 5 Mikroosuti algnäit Mikroosuti lõppnäit Nihe s0 = n- n , cm
Kõige olulisemate parandamist vajavate valdkondade väljaselgitamine. Kaks varianti: x üks integraalne (ehk sünteetiline) näitaja x mitmemõõtmeline võrdlev analüüs: "kohtade summa" meetod (äripäeva top); geomeetriline keskmine; kauguste meetod: igal näitajal võib olla oma kaal. I etapp. Näitajate süsteemi määratlemine II etapp. Näitajate standardiseerimine (normimine) (näitajate ühtsesse mastaapi viimine) III etapp. Leitakse xij2 , näitajate kaalud K j ja ettevõtete reitingud Ri IV etapp. Ettevõtted reastatakse reitingu Ri suuruse järgi (max Ri esimesena jne.) V etapp: abinõud, meetmed, soovitused 3. SWOT ja TOWS MEETOD I etapp: SWOT-analüüsis kirjeldatakse (ettevõtte) sisemisi tugevusi (strengths) ja nõrkusi (weaknesses) ning väliskeskkonna pakutavaid võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). See on vahend sise-ja väliskeskkonna analüüside tulemuste kokkuvõtteks, mis annab ülevaate (ettevõtte) konkurentsiolukorrast
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass
Soojusülekanne kestab seni, kuni temperatuurid tasakaalustuvad. Kui on rohkem, kui kaks keha (n keha) soojusvahetuses, siis soojusliku tasakaalu võrrand on Q1+Q2+Q3+...+Qn=0. Keha poolt juurdesaadud või äraantud soojushulka saab arvutada valemiga Q=mc(t2-t1) m- keha mass c- erisoojus t1-algtemperatuur t2-lõpptemperatuur 2. Töö eesmärk: Metallist silindri erisoojuse määramine ja selle põhjal silindri materjali kindlakstegemine.. 3. Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonilised kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha veest väljavõtmiseks, erisoojuste tabel. 4. Töö käik: Ühendage kann vooluvõrku, et töö ettevalmistamise lõpuks vesi juba keeks. Kaaluge kalorimeetri sisemise anuma mass algul, ilma veeta ja seejärel koos veega. Kalorimeetris peab külma vett olema, nii palju, et katsekeha oleks täielikult kaetud (1/3 kalorimeetri kõrgusest). Mõõtke vee temperatuuri täpsusega kuni 0,5o .
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused
Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev Vanus Tähtkuju hamster mees 2/11/1986 31 Veevalaja ei ole mees 4/25/1988 29 Sõnn koer mees 5/13/1965 52 Sõnn hamster mees 5/15/1967 50 Sõnn ei ole mees 8/14/1948 69 Lõvi kass mees 11/8/1958 59 Skorpion koer mees 10/7/1972 45 Kaalud kilpkonn mees 4/5/1955 62 Jäär ei ole mees 3/13/1943 74 Kalad papagoi mees 10/6/1972 45 Kaalud ei ole mees 4/19/1945 72 Jäär ei ole mees 4/5/1940 77 Jäär koer mees 2/7/1984 33 Veevalaja kass mees 2/20/1972 45 Kalad meresiga mees 2/24/1969 48 Kalad kilpkonn naine 5/3/1984 33 Sõnn
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 15 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Vedrupendli sumbumatu Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, vabavõnkumise ehk omavõnkumise joonlaud, kaalud, anum veega. perioodi uurimine sõltuvalt koormise massist ja vedrujäikusest. Vedrupendli sumbuva vabavõnkumise korral sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem Vedru omavõnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m ±U(m) ∆l±U(∆l) N t±U(t) T±U(T) T2±U(T2) k±U(k) T0±U(T0) nr
Laboratoorne töö nr 1: "Projekteeritud võrgu täpsuse arvutus" 1.1 Algandmed S=500 m =206 265'' 1.2 Arvutused Tabel 1.. Arvutuste tulemused Joonte arv Käigu Põikinihe Käikude Käikude Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ; b) ; c) . 3) Käikude arvutatud krv-d ; a) b) c) 4) Käikude kaalude arvutamine a) ; b) ; c)
· Kaubamärk : Erk Punased Juuksed Jeremy Davis · Täisnimi : Jeremy Clayton Davis · Hüüdnimi : Schzimmy deenie. Lace. Worm. Pemmie · Vanus : 22 · Sünnipäev : Veebruar 8, 1985 · Tähtkuju : Jäär · Pikkus : 179 cm. · Silmad : Pähkelpruunid · Kodulinn : Franklin, TN · Sünnikoht : North Little Rock, AR Josh Farro · Täisnimi : Joshua Neil Farro · Hüüdnimi : Josh · Vanus : 20 · Sünnipäev : September 29, 1987 · Tähtkuju : Kaalud · Pikkus : 174 cm. · Silmad : Pruunid · Kodulinn : Franklin, TN · Sünnikoht : Voorhees, NJ Zac Farro · Täisnimi : Zachary Wayne Farro · Hüüdnimi : Zatchell Wayne, Z, Zly, Z · Vanus : 18 · Sünnipäev : Juuni 4, 1990 · Tähtkuju : Kaksikud · Pikkus : 176 cm. · Silmad : Pruunid · Kodulinn : Franklin,Tennessee · Sünnikoht : NJ PARAMORE on siiani ka MTV-s pop-punk bändidest esikolmikus.
1. Selgitage välja väiketöövahendite ja seadmete vajadus 100 portsjoni Chilli sin carne valmistamiseks ning serveerimiseks väljastusliinis. a. Chilli sin carne Tooraine Tooraine Valmistamine 100-le kg- des Paprika punane 2,0 Loputa paprika ja eemalda sellest seemned. Kartul kooritud 40 Tükelda kõik köögiviljad Mugulsibul kooritud 3,3 Kuumuta potis õli. Lisa tükeldatud Õli 1,0 aedvili ja keeda pidevalt segades umbes 5-6 minutit Küüslauk 0,5 Purusta küüslauk ja lisa see potti. Paprikapulber ...
karate ei ole Jäär Aprill Kevad pillimäng ei ole Jäär Aprill Kevad võrkpall koer Veevalaja Veebruar Talv kalapüük kilpkonn Sõnn Mai Kevad meerimine kass Kalad Veebruar Talv ergejõustik meresiga Kalad Veebruar Talv meerimine ei ole Veevalaja Veebruar Talv golfimäng kass Kalad Märts Kevad golfimäng ei ole Skorpion Oktoober Sügis golfimäng kass Kaalud Oktoober Sügis kalapüük kass Kaalud Oktoober Sügis pillimäng ei ole Sõnn Mai Kevad sulgpall papagoi Neitsi SeptemberSügis võrkpall madu Skorpion November Sügis pillimäng koer Ambur November Sügis rahvatants papagoi Veevalaja Veebruar Talv käsitöö kass Kaksikud Juuni Suvi käsitöö hamster Kaljukits Jaanuar Talv karate ei ole Lõvi August Suvi
Juuksur Juuksuri elukutse on huvitav, loov ja naiselik ja samas ka raske.Juuksur tegeleb juuste ja peanaha hooldamise, juuste lõikamise, soengute tegemise, habeme ajamise ning vuntside ja habeme modelleerimisega, juuste värvimise, blondeerimise, toonitamise ja lokkimisega. Ta peab tundma juuksekosmeetikavahendeid ja nende mõju erinevatele juuksetüüpidele ning olema kursis moesuundadega. Juuksuri tööoskuste hulka kuulub kliendi nõustamine ning kliendile sobiva juuksehooldus ja viimistlusvahendite müümine. Juuksurid võivad samaaegselt olla ka soengutegijad ja stilistid. Juuksuri peamised töövahendid ja materjalid on: erinevatest materjalidest kindad, kilepõll, kilekate, erinevat tüüpi kilemütsid, lõikuskäärid ja noad, harjad ja kammid, juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid, elektrilised töövahendid nagu nt: lokitangid, rullföönid, juukselõikusmasinad, käsiföönid ja sirgendajad. Juuksevärvi tarvikud:...
3 Mõõdukas paremus Kogemus ja hinnang annavad ühele eelise 5 Oluline paremus Tugev eelistus 7 Väga tugev paremus Tugev eelistus, praktikas kinnitatud 9 Ekstreemne paremus Tugevaim võimalik paremus või eelistus Kolmas hindamise etapp tähendab alternatiivide hindamist üksteise suhtes, erinevate kriteeriumide korral. Alternatiivide kaalud korrutatakse kriteeriumide kaaludega ning summeeritakse, alustatakse kõige madalamast tasemest järjest ülespoole liikudes ja lõpuks saadakse iga alternatiivi jaoks kogukaal, mis otsustabki paremusjärjestuse. (Ibid.,) Paarilisel võrdlusel tekkinud hinnangud moodustavad maatriksi ja iga maatriksi kohta tuleb arvutada Web-Hipres kooskõla määr CM. Kui kooskõla määr (CM) on: >= 0,1, siis leida suurima ebakõlaga hinnangud; < 0,1, siis ebakõlasid leida ei ole tarvis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
