Kuidas kirjutada korralikku esseed SISU: Aine- inimene, kunst (kirjandus), teadus, ühiskond, probleemid, millel puuduvad ühesed lahendid. Käsitlusviis- autorikeskne vaatepunkt, eritlev, loogiline, assotsiatatiivne, pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. ...
6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3. eluaastal : kaal +2kg pikkus 7-8cm • kõndimisoskuse omandamine • teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht) • tasakaal ja koordinatsioon' • peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus • harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • fundamentaalsed baasoskused - küpsemine
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste...
Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turism 10. Soodustab migratsiooni. KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused.
monograafilised d. massvaatlused 4. andmete hankimise viisi järgi a. otsene ehk visuaalne (vahetu loendamine, mõõtmine) b. dokumentaalne vaatlus ( c. küsitlused I. suulised ehk intervjuud II. kirjalik d. korrespondentsvaatlus e. väljavõtu meetodi vaatlus (säästlik) I. juhuväljavõtt (põhimeetod) f. valimi moodustamise põhimõtted VAATLUSE OBJEKTIIVSUS JA TEADUSLIKKUS: Nõuded: 1) eesmärgikindlus 4) optimaalne vaatlusaeg 6) andmete võrreldavus VAATLUSE VEAD: Rusikareegel: gruppide arv ja intervalli suurus on vastastikuses sõltuvuses. Mida väiksem on intervall, seda rohkem gruppe tuleb moodustada. JRK Tegevus Algaeg Kestus Märkmed Indeks 1 2 3 4 5 6 Vaatluse 0830 algus 1 Dušš jt 0835 5 min E
hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile- leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse tuuakse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kutsekoolid muudetakse nn
Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada...
). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus,
vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Tere, laine! mere laine! +-/+-/+-/+- Ulguvete karge tuul! Ulmekirjandus - teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. 2 suunda - teaduslikud fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohtusid nagu tähesõjad, robotite sõda jms. Uudis - Üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. 3 osa - Algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab
tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajat. Diskuteeriti, analüüsiti, katsetati omal käel - sellest lähtuvalt hakkasid filosoofiast ja teadusest arenema erinevad teadusharud, tekkis maailmakõiksuse teaduslikkus, mis erinevalt eelnevatest seletustest põhines reaalsetel tuletustel, katsetustel ning oli loogiline. Hea ja halva mõiste sofistide käsitlused ning Sokratese kriitika nende vastu. Kumba toetad Sina, miks? Niisugused mõisted nagu "hea" ja "halb" on suhtelised: mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need pole jumalatest määratud ja igavesed, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel
kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................................... 4. Teema valik.................................................................................................................................................... 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.
kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ..
elumõte, autunne, õnn, headus, kurjus jne. Põhilist rolli ateistlikus võitluses mängisid sel perioodil uued tavandid, ateistlik selgitustöö oli perifeerne (kui sedagi) ja sõltus kuni nõukogude aja lõpuni ainult asjaarmastajate entusiasmist ja oli üles seatud ühiskondlikele alustele. 1989. aastal registreerib Raamatukroonika viimase ateistliku trükise, 1990ndate aastate alguses likvideeritakse ka ühing “Teadus”. Ateismi teaduslikkus Ateismi teaduslikkus on pärast nõukogude võimu langemist olnud pideva kriitika allikaks. Ka nõukogude ateismiteoreetikudiseoneristanudateismi kaks tasandit:riigi poolt kultiveeritud ideoloogiline vulgaarateism, mis küll sõnades oli eesmärgiks seadnud “võitlevate ateistide” masstootmise, ent kogu oma pealiskaudse tegevusega seda kokkuvõttes ei soodustanud ning mille argumentatsioon rõhus peamiselt emotsioonidele; ja teaduslik ateism, millega
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
ajendist(vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, kuid inimene teadlikult ei analüüsi enne toimingute elluviimist impulsi tähendust, väärtust või õigsust ega impulsile järgneva tegevuse võimalikke tagajärgi. 2) Tahtelised – isik kujutab endale ette tegevuse eesmrki ja selle saavutamiseks vajalikke vahendeid. Vabadus toimingutes toob kaasa vastutuse. Tahtlikud toimingud otsustab aju kui selline – teaduslikkus vastava toimingu kasuks otsustamisest kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. TAHTLUS – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine, karistusõiguse keskseid mõisteid. Üldprintsiip sätestab, et kuriteo eest tohib isikut karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. 3.3TUNDMUSED JA EMOTSIOONID EMOTSIOON on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. EMOTSIOONIDE PÕHIDIMENSIOONID: jõud(intensiivsus), kestus, polaarsus(pos/neg).
Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud: Maksud ja hüvitised 21 Laenud, toetused ja subsiidiumid Müüdavad saasteload Sisse- ja tagasimaksete süsteem Ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnaauditid Keskkonnamõju hindamine Keskkonnaindikaatorid Teaduslikkus kui mõjutaja Kokkuvõtteks: Aastaarvud: 1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA'le. (Sulatusahjud) 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. (Sulatusahjud) 1954 naftasaaste vähendamine meredes 1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur 1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped
Utilitarismi kaks liiki Teo utilitarism kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Reegli utilitarism hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. Utilitarismi eelised: lihtsus (üks printsiip), objektiivsus (võimalik mõõta moraalset headust, st kasulikkust), teaduslikkus (empiiriline vundament). Utilitarismi raskused: kasu võib mõista erinevalt, seda ka raske mõõta ja ette näha. Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust.
.................................." Retsenseeritava uurimistöö maht on ............. lehekülge põhiosa ning ..........lehekülge lisasid. Materjali illustreerimiseks on kasutatud .............tabelit ja .......... joonist. Kasutatud materjalide loetelus on ....... nimetust. Tutvunud põhjalikult ülalnimetatud töö sisu ning vormiga, annab retsensent vastavalt Tallinna Laagna Gümnaasiumi uurimistööde vormistus- ning hindamisjuhendile tuginedes tööle järgmise hinnangu: 1.Töö sisu ja teaduslikkus ning selle väljendumine: ........punkti (maksimaalselt 30p). Positiivsed märkused. Negatiivsed märkused. 2.Teemavalik: ..........punkti (maksimaalselt 10p). Positiivsed märkused. Negatiivsed märkused. 3.Viitamise korrektsus : ..........punkti (maksimaalselt 10p). Positiivsed märkused. Negatiivsed märkused. 4.Vormistus: .............punkti (maksimaalselt 20p). Positiivsed märkused. Negatiivsed märkused.
1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst:
Konflikti tüüpid: 1) Realistik konflikt - on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused või huvid. 2) Mitterelistik konflikt - tuleneb asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamustest, ogranisatsiooni düsfunktsionaalsest struktuurist, võit-kaotus tüüpi võistlusest, vaenlikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Konflikti vähendamse meetodid: 1) Kasutada vähem teesulde. 2) Peegeldav kuulamine. 3) Teaduslikkus sellest, millised käitumised põhjustavad tõenäoliselt teie ja teiste vahel konflikti. 4) Oma solgiämbri tühjendamine teise ämbrit täitmata. 5) Suurenenud emotsionaalne toetus perekonna ja sõprade poolt. 6) Kõrgendatud sallivus (kehtestavus) teise inimeste suhtes. 7) Kontroll vaidlusküsimuste üle. 8) Tagajärgete hoolikas hindamine. Roger Fisher «International conflict and behavioral sciences».
klassiruumis õppinud, aga annavad ka võimaluse õppida läbi juhendamise ja kogemuse mudeli. Selline õpe loob õendusele „suulise traditsiooni“, mis on oluline professionaalsele sotsialiseerumisele ja eeltingimuseks patsientidele optimaalse hoolduse kujundamiseks. Selline õpetamine on aga ilma struktuurita ja seda ei saa lugeda seaduslikuks ja vajalikuks kui kõne alla tuleb „teaduslik“ õendusemudel. Teaduslikkus on maamärk kaasaegses õenduses, mis seab nõudmised õenduse kui distsipliini ja professiooni arengule. Rogers (2005) on arvamusel, et õed võivad kasutada ka teiste teaduste teadmiste baasi, aga peavad seejuures silmas pidama, et see ei domineeriks õendusalaste teadmiste üle ja lähenemine toimuks õenduse eriala silmas pidades. Kui keegi hindab õdede poolt tehtud uuringute ulatust, on kõik kindlasti õendusele
Teoutilitarism- kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. Reeglutuilitarism- ei hinnata üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. 44. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu? Eelised - Lihtsus, vaid 1 printsiip, mida rakendada. Objektiivsus, võimalus mõõta toimingu moraalset headust. Teaduslikkus, Utilitarism on tähelepanelik selle suhtes, mis tegelikult toimub. Puudused - hüve saab mõista erinevalt; tagajärgi on raske ette näha; eesmärk pühendab abinõu; nõutakse inimeselt üle jõu käivat (Tuleb maksimeerida üleüldist hüve (see rikub meie oma eesmärgid: kas on moraalne minna kinno, kui sama raha eest saaks vaesed söönuks?). ignoreerib meie moraalseid intuitsioone; Utilitarism on erapooletu. Meie lähedaste heaolu on meile tähtsam
klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine Kava/plaani koostamine Andmete kogumine, uurimine, vaatluste läbiviimine Andmete töötlemine, tõlgendamine Töö teksti kirjutamine Töö vormistamine ja korrektuur Töö esitlus, kaitsmine ja retsenseerimine Teema Aktuaalne Eluline Teaduslikkus ja mitteteaduslikkuse eristamine Huvi tekitamine Lahendatav Mis peaks olema eesmärk? Tulemus? Sobiv metoodika Arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi Kuidas leida sobivat teemat? Milline õppeaine või teema sind huvitab? Mida tahaksid selle kohta täpsealt teada saada? Kuidas seda saaks uurida? Uurimistöö liigid
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
Rohtude turg on väga tulus äri. Vaevlevatel inimestel on lihtne uskuma jääda lauseid, mis lubavad, et ravimid lahendavad probleemid kiirelt ja väikese vaevaga. On aga mõistetav, et rohtudes ei peitu lahendus, nad vaid lükkavad probleemi edasi. Ravimid muutuvad küll inimese organismile aina kahjutumaks ja vähem kõrvalnähte kaasa toovaiks, kuid nendega selles aastatöös ikkagi ei tegeleta, kuna profülaktika toob suuremas plaanis palju positiivsemaid tulemusi. 1. UNI Uni on teaduslikkus mõttes veel üsna noor avastus, ning töö selle kallal käib aina suurema hooga. Selle fakti avastamiseni, et uni koosneb erinevatest faasidest, jõuti 20. sajandil. Siin peatükis on kasutatud ka läbi viidud küsitluse tulemusi. Küsitluses osales kokku 109 õpilast, põhikoolist (seismes kuni üheksas klass) 18 poissi ja 40 tüdrukut, gümnaasiumist (10 kuni 12 klass) 15 poissi ja 34 tüdrukut. Ehk siis vastanute vanus jääb vahemikku 13-19.
Langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo asemel hakati õppima NSV Liidu ajalugu. Iseloomulikuks jäi aga üliõpilaste kasv. Õppeprogrammidest kustutati usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimus riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisati geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitati moonutatult. Hindamise aluseks pidi olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid
3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia> humanitaarteadus. Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav saame vaid tähenduseta numbrid. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub
raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide. Sotsiaalne tõrjutus ehk eksklusioon on seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekskulsioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab indiviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika on integreeritud vaade lapsele kui tervikule
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
. . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast 18 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2 Ajalookirjutamise areng 23 2.1 siit peaks algama uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 3 Seletus 33 3.1 Narratiiv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Iseloomulik on ka teose ülesehitus. Balzacil oli kava. Nimetas ise eraldi oma teoseid stseenideks. Jagas teosed kolme liini: elulised etüüdid, filosoofilised etüüdid, eraelulised etüüdid. Eraelulistesse kuulub kõige suurem osa Balzaci romaani, seal ka ,,Isa Goriot". Juurde kuuluvad ka stseenid sõjaväe elust, talupoegade elust. Filosoofilisi pole palju, 3-4. Sinna kuulub ,,Sagrään nahk" (?). Kokku moodustub tohutu panoraam prantsuse ja euroopa elust. Selles seisneb ka tema teose teaduslikkus. Milles seisneb tema realism eriti? Ta on vaielnud kaasaegse Standaliga. See realism seisneb nii, nagu romantilises romaanis kirjelduses. 19saj algses realismis lähevad kirjeldused hästi pikaks ja detailiks. Realistlikus teoses kaovad tunded ära, üritatakse pigem kijreldada inimest üldse. Väga palju tähelepanu välistele detailidele. Balzac pidas oluliseks anda edasi kujutatava ajastu olmet. See andis teosele tõetruuduse, seal on äratuntavad detailid
mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus,
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
sinna "Inimlikku komöödiasse" on sisse läinud - tundub, et ta võttis seda kui koolikirjandit - meil on mõte, teeme kava, alapunktid, teema arendused jne. Sisukord jagatud 3 suureks sfääriks: kommete etüüdid, see jaguneb omakorda 6 alapunktiks, filosoofilised etüüdid (jäänused Balzaci varasemast gootiharrastusest), nt Sagräännahk - lood, kus on midagi võlulist, kus on rohkem nn filosoofiat ja ...etüüdid. Balzacil jäi see suur projekt lõpetamata. Teaduslikkus, planeeritus, siin hulgas see, et romantiline õhustik, mis ümberringi oli - tihti peale on sunnitud põimima sinna teostesse armastuslugusid - romantismi tunnuseid me aga sellisel määra ei leia ja üks suur asi on keskkond (romantikute jaoks on keskkond teisejärguline asi, Balzaci jaoks on see aga tähtis, järelikult pole tegemist romantismiga, ta soovib kujutada oma kaasaega, ajaloolisus jne). Siin
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
Griaule oli seal kaua ja sai sõbraks nõiaga Ogotemmeli. O. sai teistelt vanematelt loa esoteerilist pärimust jagada. Seni peeti neid väga primitiivseteks. 1948 "Dieu D'eau" on tema välitööpäevik. Esoteerilised lood selles mõttes, et kuigi need puudutasid kogu dogonite jumalate süsteem ja need olid rahvale teada, oli seal ka mingeid salajasemaid lugusid, mida ei tohtinud lihtrahvale rääkida. Tegemist oli väga põhjaliku preesterliku, koguni teadusliku kosmogooniaga. See teaduslikkus on palju poleemikat tekitanud. Kuidas said dogonid teada, et tähistaevas on siriuse kõrval üks teine täht. Osad kriitikud on olnud veendunud, et dogonite juurde oli sattunud keegi eurooplane, kes rääkis neile sellest. Osad antropoloogid ei välista, et (dogonite kosmogoonia on paljuski rööbitatav tänapäeva teaduslike teooriatega universumi kohta). Ainujumal Amma on pottsepp (Deus, pottsepa motiiv). Vormib savist päikese ja kuu, tõmbab neile
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
see mees võtab selle lapse oma kaitse alla. Mees kes on võtnud lapse oma hõlma sisse on lapse isa ehk isa on see kes last kasvatab. Tänapäeva mõttemaailm peaks muutuma, kaks inimest peavad leppima kokku mitte selles kas see laps on geneetiliselt nende oma vaid kas kasvatavad ta koos ülesse. Mees kes võttis lapse enda kaitse alla võttis ka ema enda kaitse alla. *suulise teksti erilisus on valitavus, saab valida kellele edasi antakse ja kirjaliku teksti teeb eriliseks selle teaduslikkus. Koguaeg on ühiskonnas olnud suuliselt edastatav õigus. oli kirjutamata õigus mida põlvest põlve edasi anti ja siis tuli kirjalik õigus, mis oli juskui reliikvia. *kui asi oli püha,reliikvia, siis see oli valitseja poolt ära peidetud ja kaitstud. Seda ei saanud edasi õpetada ja oli vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida. Rooma riigi hävimisel Justinianus püüdis päästa mis võimalik ja kokku koguda pikka rooma impeeriumi kogemuse
Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum,
· Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitarismi eelised · Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada. · Objektiivsus: võimalus mõõta toimingu moraalset headust (mõõtes kasulikkust). · Teaduslikkus: eetika teooria, millel on empiiriline vundament. Utilitarismi raskused · Kasu võib mõista erinevalt (õnn, lõbu). · Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi. · Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). · Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). · Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. MIKS peaksime maksimeerima
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Rakendub põhimõte kui töö, siis töö, kui puhkus, siis puhkus. Eriti oluli ne on see põ- himõte tippsportlaste juures ja spetsiaalettevalmistuse etapil. Reegel kaks sammu edasi, üks samm tagasi aitab kompenseerida tipptasemel treeningu "karmust" ja või- maldab säilitada selle kõrget taset pikema aja jooksul. Spordialade tehnika õpetamisel lähtutakse üldlevinud didaktikaprintsiipidest, seostades need sportliku treeningu spetsiifikaga. Nendeks on: · teaduslikkus, · jõukohasus, · süstemaatilisus, teadlikkus ja aktiivsus, · näitlikkus, · omandamise kindlus, · grupiviisilise õpetamise ja individuaalse lähenemise ühtsus, · seos praktikaga, · treeneri juhtiv osa. TEADUSLIKKUS Organiseeritud õpetamine erineb stiihilisest õpetamisest selle poolest, et ta toetub teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Õpetamine on üles ehitatud teaduslikult põhjendatud metoodikale
vaimule rõhutatud saksa vaimsus. Goethel tugevad saksa vaimus näidendid, hiljem ka ,,Faust". Selline rahvuslikkus saab omaseks just romantismile. Goethe avastab enda jaoks Calderoni. 18/19 sajandi vahetusel tekkis romantikute koolkond, Goethe ütles et nemad on tervis ja romantikud on haigus. Oleks pidanud romantismi vastu võtma, aga tegi hoopis vastupidi. See ajastu kasvatas inimeses eelkõige ratsionalismi. Püüdlemine objektiivsuse poole, teaduslikkus, teatud süsteemsus ja metoodilisus. Klassitsism tegi lõpu baroki omavolilisele olemusele. Kunstist teha objektiivne sfäär. Klassitsistidel: reeglid, nende järgi hakkavad looma kunstiteoseid, ainult nii saavad tekkida surematud kunstiteosed. Nii Voltaire kui ka Goethe tegutsesid ka teaduse vallas. Goethe saavutas arvestavaid tulemusi. Voltaire uuris vesikirpude elu. Tänapäeval on see geeniinseneeria. Teadusesse neid kiskus soov avastada mingid objektiivsed seadused, millele kõik allub
(Õpilaskirjandist.) tüüp kunstiline üldistus, mis sisaldab inimese, nähtuse olemuslikke jooni. Ihnuri tüübid on näiteks Nikolai Gogoli (18091852) Pljuskini kuju ning August Kitzbergi (18551927) Mogri Märdi kuju. Rahvaluule tüübi moodustab ühe ja sama laulu, jutu, rahavaluule lühivormi, viisi, mängu, tantsu vm kõik variandid. U ulmekirjandus teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. Ulmekirjanduse rajajad ning arendajad on Mary Shelly (17971851), Jules Verne (18281905) ja Herbert George Wells (18661946). Ulmekirjanduse kaks põhilist suunda on teaduslikud fantaasiad, näiteks Verne'i "20 000 ljööd vee all"), ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohuallikaid tulevikus (tähesõjad, robotite sõda), näiteks Wellsi "Maailmade sõda". Eesti kirjanikest on ulmet viljelnud Henn Kaarel Hellat (1932), romaan "Naiste maailm".
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
enamasti tõeseid uusi teaduslikke fakte. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on leidnud teadus- likku uurimismeetodit kasutades korduvalt kinnitust. Teaduslike faktide ja seaduste üldistus mingisuguse kindla teadusharu juures tähendab juba teadusliku teooria olemasolu. Näiteks evolut- siooniteooria alusväiteid etendavad loodusseadused. Teaduses võib eristada väga palju teooriaid. Näiteks füüsikas esinevad relatiivsusteooria, kvantteooria ja stringiteooria. Teaduslikkus uurimismeetodis esineb viis etappi, mis on samas ka üksteisega väga seotud. Kõigepealt tuleb aga esitada teaduslik probleem, sest kui probleemi ei ole, siis ei ole ka midagi uurida. Selline probleem, millele teadus ei oska veel seletust anda. Teadustöö põhinebki tegelikult sellele esitatud probleemile lahenduse leidmist. Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just
enamasti tõeseid uusi teaduslikke fakte. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on leidnud teadus- likku uurimismeetodit kasutades korduvalt kinnitust. Teaduslike faktide ja seaduste üldistus mingisuguse kindla teadusharu juures tähendab juba teadusliku teooria olemasolu. Näiteks evolut- siooniteooria alusväiteid etendavad loodusseadused. Teaduses võib eristada väga palju teooriaid. Näiteks füüsikas esinevad relatiivsusteooria, kvantteooria ja stringiteooria. Teaduslikkus uurimismeetodis esineb viis etappi, mis on samas ka üksteisega väga seotud. Kõigepealt tuleb aga esitada teaduslik probleem, sest kui probleemi ei ole, siis ei ole ka midagi uurida. Selline probleem, millele teadus ei oska veel seletust anda. Teadustöö põhinebki tegelikult sellele esitatud probleemile lahenduse leidmist. Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just
enamasti tõeseid uusi teaduslikke fakte. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on leidnud teadus- likku uurimismeetodit kasutades korduvalt kinnitust. Teaduslike faktide ja seaduste üldistus mingisuguse kindla teadusharu juures tähendab juba teadusliku teooria olemasolu. Näiteks evolut- siooniteooria alusväiteid etendavad loodusseadused. Teaduses võib eristada väga palju teooriaid. Näiteks füüsikas esinevad relatiivsusteooria, kvantteooria ja stringiteooria. Teaduslikkus uurimismeetodis esineb viis etappi, mis on samas ka üksteisega väga seotud. Kõigepealt tuleb aga esitada teaduslik probleem, sest kui probleemi ei ole, siis ei ole ka midagi uurida. Selline probleem, millele teadus ei oska veel seletust anda. Teadustöö põhinebki tegelikult sellele esitatud probleemile lahenduse leidmist. Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
