Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Uurimustöö Unetus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav ?
  • Kui palju magada ?
  • Kuid kelle juurde tuleks unetuse puhul abi saamiseks pöörduda ?
  • Mida see sündroom endast kujutab ?
  • Kuidas ta hommikul end tunneb ?
  • Kuidas aidata unehäiretega patsienti ?
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS


Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema – kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada?
Sellest ka töö eesmärk – uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav ?
Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest.
Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud, andsid une probleemidest vägagi hea ülevaate ning nad olid väärikad tugipunktid. Viimastel aastatel on une osas tehtud mitmeid avastusi, mille tarvis sai uuritud inglisekeelseid Internetimaterjale. Inimesele, kes tahab eesti keeles saada unetusest lihtsat ülevaadet, on see raamatute näol täiesti arvestataval tasemel kättesaadav. Ka eestikeelsed artiklid Internetis andsid uurimise käigus head tuge, kuna sai lugeda ka Eesti arstide arvamusi , kelle kätes praegune uneteadus meie maal on.
Unetus on vaid üks unega kaasnevaid korratusi, samas aga kõige sagedamini esinev. Edasine uurimine võiks jätkuda väga paljudes suundades, sest unehäired on lai ja uurimist ootav ala. Eestis on uuringud ja teavitustöö alles algusjärgus, mistõttu potentsiaali on sellel alal omajagu.
Korraldasin teemal „unetus“ Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas küsitluse, mille eesmärk oli võrrelda saadud tulemusi üldlevinud teooriatega ning uurida, kuivõrd levinud uneprobleemid noorte seas võiksid olla.
On avaldatud palju välismaiseid statistikaid selle kohta, kui suurt rolli omab unetus õnnetuste esinemisel, erinevate haiguste põhjustajana jne. Käesoleva töö ülesandeks oli aga uurida, kuidas neid ilmnenud probleeme oleks võimalik ennetada. Ka uneravimid ja nende alternatiivid on sellest uurimustööst välja jäetud ja keskendutud sellele, kuidas iga inimene saaks võimalikult omal jõul muuta enda une kvaliteeti paremuse poole.
Paljudel juhtudel tuleb unetuse ravimiseks kõigepealt korrigeerida oma eluviisi. See on aga arvatavasti raskem variant, lihtsam on võtta õhtul üks unetablett. Rohtude turg on väga tulus äri. Vaevlevatel inimestel on lihtne uskuma jääda lauseid , mis lubavad, et ravimid lahendavad probleemid kiirelt ja väikese vaevaga. On aga mõistetav, et rohtudes ei peitu lahendus, nad vaid lükkavad probleemi edasi. Ravimid muutuvad küll inimese organismile aina kahjutumaks ja vähem kõrvalnähte kaasa toovaiks, kuid nendega selles aastatöös ikkagi ei tegeleta, kuna profülaktika toob suuremas plaanis palju positiivsemaid tulemusi.


1. UNI


Uni on teaduslikkus mõttes veel üsna noor avastus, ning töö selle kallal käib aina suurema hooga . Selle fakti avastamiseni, et uni koosneb erinevatest faasidest , jõuti 20. sajandil. Siin peatükis on kasutatud ka läbi viidud küsitluse tulemusi. Küsitluses osales kokku 109 õpilast, põhikoolist (seismes kuni üheksas klass) 18 poissi ja 40 tüdrukut, gümnaasiumist (10 kuni 12 klass) 15 poissi ja 34 tüdrukut. Ehk siis vastanute vanus jääb vahemikku 13-19.
Enne, kui saab rääkida unetusest, peaks selgitama, kui palju und inimesed keskmiselt vajavad. Siinkohal on aga tähtis silmas pidada, et inimesed on oma unelt küll individuaalsed, kuid neid võib siiski jagada erinevasse tüüpidesse, mis mõjutab nende magamaminekut.
Käesolevas peatükis käsitletakse spetsiifilisemalt ka une olukorda Eestis ning seda, kust inimene saab abi enda uneprobleemidele.

1.1 Mis on uni?


Varem võis une ülesandeid pelgalt oletada, kuid nüüdseks on meil sellest teada ka üht-teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule – aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad.
Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus . (Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast . Põhjus on selles, et bioloogiline kell on kujunenud väga pika aja jooksul.
Kui vaadelda und suhtes ööpäevarütmidega, siis saab selgeks, et uinumise tõenäosus on suurim kehatemperatuuri langemise ajal, ärgatakse aga kehatemperatuuri tõusmisel. Eeltoodu selgitab, miks on halb magada , kui une ja kehatemperatuuri kõverad pole omavahel sobivalt ajastatud, nagu sünnib lennukiga ajavööndite ületamisel ja öötööd tehes. Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O’Hanlon, B. 1998: lk 16-17)
On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. Pärast und kaob väsimus. (Loogna et al... 1998: lk 19)
Uni on vajalik:
· Neuronite taastumiseks.
· Kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga.
· Keharakkude taastumine , reservide loomine aktiivseks tegevuseks.
· Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks vajalik selle perioodiline „ülesalvestamine“. (Normaalne... 2002) Niisiis on uni kahtlemata meie täisväärtuslikuks eluks hädavajalik. Une tegelik tähendus on aga veel paljuski tundmatu ja suure uurimustöö objekt.


1.2 Une faasid


20. sajandil toimus tehnoloogia vallas kiire areng, mis võimaldas ehitada aina keerukamaid seadmeid. Tänu sellele jõuti ka une seisukohalt tähtsate avastusteni.
1929. aastal selgus, et aju on bioelektriliselt aktiivne ja seda saab registreerida elektroentsefalograafi abil. Selle seadmega on võimalik uurida une ja narkoosi sügavust. Unestaadiume ehk – faase registreeritakse elektroentsefalogrammi lainete, silmade liigutuste ja muskulaarse aktiivsuse järgi. (Loogna et al... 1998: Lk 20)
Uni jagatakse kaheks: NREM (non rapid eye movement , ingl. k) ehk aeglane (ortodoksaalne) uni ja REM (rapid eye movement, ingl. k) ehk kiire (paradoksaalne) uni.
Lähtuvalt 2007. aasta AASM-i (American Academy of Sleep Medicine) uuringust selgub , et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist.
NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009)
Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks puhkuseks on vaja, et mõlemad une faasid (st nii NREM kui ka REM) saaksid korralikult läbi magatud. (Uni... 2001: lk 5-6)
Inimestel kestab üks unetsükkel keskmiselt 90-110 minutit (Sleep... 2009). Seda peaks silmas pidama eelkõige seetõttu, et sättida paika enda magaminemise ja ärkamise aeg.
Nagu öeldud, läbitakse öö kestel erinevad unestaadiumid korduvalt. Seejuures väheneb igas staadiumis saavutatav une sügavus üldreeglina vastu hommikut nii, et sügavune staadiumit lõpuks enam ei saavutata või kui, siis ainult lühikeseks ajaks.
Erinevad unestaadiumid pole võrdväärsed. Pärast kestvat unepuudust pikeneb esmajoones süvaune staadium. Võimalik, et see staadium on kõige tähtsam. Kui aga inimeselt võtta ära paradoksaalne uni, st iga kord selle saabumisel inimene üles äratada, ei tunne ta end väljamaganuna. Tähendab, ka paradoksaalne uni on vajalik.
REM-staadiumi vältus on keskmiselt 15-20 minutit. Selle staadiumi ärajätmist pole sugugi kergem taluda kui täielikku unetust. Seejuures tekivad inimesel tõsised psüühilised häired. Paradoksaalsest unest ilmajäänud inimene püüab esimesel võimalusel puudujäägi tasa teha. Esimesel ööl täheldatakse katsealusel, nagu tavaliselt, neli kuni kuus unetsüklit. Teda tuleb äratada ainult nelja-kuuel korral. Teisel ööl saabub paradoksaalse une staadium sagedamini ning äratada tuleb kuni 10 korda, kolmandal ööl juba 10-20 korda, neljandal 23-30 korda. Kui nüüd katsealuse piinamine lõpetada, kasvab esmajoones paradoksaalse une kestus. (Loogna et al... 1998: Lk 20-23)
Tavaliselt ollakse öö jooksul mitu korda ärkvel olekus, seda just tsüklite lõpus, kui see virgus aga kestab vähem kui kaks minutit, siis seda reeglina ei mäletata. Kui aga sel ajal miski häirib inimest olema kauem ärgas, siis on tõenäolisem seda hommikul mäletada. ( Insomnia ... 2006)
Elu kestel lüheneb sügavune staadium alates täisealiseks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Uurimustöö Unetus #1 Uurimustöö Unetus #2 Uurimustöö Unetus #3 Uurimustöö Unetus #4 Uurimustöö Unetus #5 Uurimustöö Unetus #6 Uurimustöö Unetus #7 Uurimustöö Unetus #8 Uurimustöö Unetus #9 Uurimustöö Unetus #10 Uurimustöö Unetus #11 Uurimustöö Unetus #12 Uurimustöö Unetus #13 Uurimustöö Unetus #14 Uurimustöö Unetus #15 Uurimustöö Unetus #16 Uurimustöö Unetus #17 Uurimustöö Unetus #18 Uurimustöö Unetus #19 Uurimustöö Unetus #20 Uurimustöö Unetus #21 Uurimustöö Unetus #22 Uurimustöö Unetus #23 Uurimustöö Unetus #24 Uurimustöö Unetus #25 Uurimustöö Unetus #26 Uurimustöö Unetus #27 Uurimustöö Unetus #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 162 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor

Lisainfo

8. klassi ülemineku eksami uurimustöö

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

64
doc
Uurimistööde korraldamine
84
doc
Uurimustöö alused
12
odt
Uurimustöö Amfetamiin
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
50
pdf
Uurimustöö teemal stress
22
rtf
Kohv - uurimustöö
139
pdf
Spordi üldained 1 tase
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun