Oponeerimine (0)

Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast:
• teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale ;
• probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus , sõnastuse täpsus;
• metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi /uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus;
• töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase;
• töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite , jooniste kohasus , järelduste vastavus uurimistulemustele;
• töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus , kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile;
• töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid;
• esiletõstmist väärivad momendid , tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent , arvestades teema aktuaalsust, metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise materjali mahtu ja sisukust, katsetulemuste tähtsust jms.;
• retsensendi põhiküsimused töö koostajale lisaks retsensiooni eelnevates osades antud hinnangutele ja tehtud märkustele esitab retsensent mõned tööst johtuvad põhiküsimused, mis moodustavad kaitsmisväitluse telje;
• hinnang, retsensent sõnastab lõpphinnangu vastavalt lõputöö vastavusele eelpool toodud nõuetele. Retsensent ei hinda lõputööd hindeliselt.
Oponeeringu koostamine ja esitamine
Oponeerimine on akadeemilise suhtluse üks põhivorme. Kui Sul avaneb võimalus õppetöö käigus kaastudengi ettekannet oponeerida, võid olla rõõmus - see on oskus, ilma milleta ei saa olla edukas teadlane .
Oponeerimise puhul kehtivad samad põhiprintsiibid, mis referaadi puhul:
Keskendu põhilisele - Sinu kriitika puudutagu valdavas osas just seda, kas ettekandja on adekvaatselt esitanud refereeritava teksti põhielemente (filosoofilise teksti puhul väiteid ja argumente). Muude detaildie kriitikat võib esitada lühimärkuste korras. Samuti pole õige hinnata ettekande huvitavust või igavust - võib-olla oli alliktekst väga keerukas ja raskepärane.
NB! Antud elementide kritiseerimine tähendab seda, et ka oponent peab läbi töötama ettekande aluseks oleva(d) teksti(d), muidu ei ole võimalik ettekannet hinnata.
Ole kriitikat tehes konstruktiivne ja täpne - väldi üldsõnalist kriitikat. Nt. kui väidad, et ettekandja on artikli põhiteesi vääriti mõistnud, siis esita kõrvale oma interpretatsioon, kuidas tuleks teksti õigesti mõista.
Püüa ka hea ettekande puhul puudusi leida - akadeemilise oponeerimise mõte ongi selles, et ka briljantse töö puhul anda arendavat kriitilist tagasisidet. Sageli kipuvad tudengid olema liiga leebed ja kiitvad. Võid küll alustada ettekannet kiitvates toonides ja tõsta esile selle head taset, kuid reegel on, et u 4/5 oponeeringu mahust peab olema kriitiline. Nt. eetikakursusel on oponeeringuks aega 5-10 minutit, sellest 4-8 min kulugu kriitikale.
Hea oponeering võib olla sissejuhatuseks akadeemilisele dispuudile ning tuua kõigile seminaril osalejatele palju kasu!
Olulist suulise ettekande kohta
Sageli tuleb õppeülesandena esitada seminaris suuline referaat-ettekanne - nii on see ka EMÜ eetikakursusel. Suulise kriitilise referaadi põhinõuded:
Ettekanne olgu arusaadav ja loogiliselt liigendatud. Taaskord muutub oluliseks struktuur!
Juba referaadi koostamise algfaasis pane tähele esinemiseks antud aega ning lähtu sellest. Nt eetikakursusel on ettekande pikkuseks määratud 20-30 minutit. Harjuta iseseisvalt läbi, kas mahud ajapiiridesse.
Erista selgelt ja arusaadavalt refereerivat ning kriitilist osa.
Avaliku esinemise kunsti on võimalik lõputult viimistleda, uuri järgi, äkki peetakse Su ülikoolis vastavaid erikursuseid? Vt lisaks: Ivari Horm, Ettekande koostamine.
Kas kasutada slaidiesitlust? Uuri, kas see on aines kohustuslik. Mõtle ka sellele, kuivõrd suudad ise jälgida ettekannet, kus näitlikke abimaterjale pole? Võib öelda, et tänapäeva kuulajad on esitlustega juba harjunud , sestap tulevad slaidid kasuks. Vt slaidiesitluse koostamise põhimõtteid avaliku esinemise kodulehel.
Slaididele lisaks või nende asemel võib kasutada jaotusmaterjale (nn hand -out). See on eriti abistav, kui plaanid ettekandes mõnda tekstilõiku süvitsi analüüsida või tahad , et publik Sinuga koos analüüsiks. Vt ingliskeelset lühikest soovituslikku kokkuvõtet jaotusmaterjalide kohta.