Essee koostamine (2)

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Kuidas kirjutada nõuetele vastavat esseed?

Essee 10.01.2018 Essee pikkus * Lühike essee on umbes 500 sõna. *Pikk essee on 2000–4000 sõna. Kuidas kirjutada nõuetele vastavat esseed? 1. Sissejuhatus: annab lühikese ülevaate essee sisust ja sinu eesmärgist ning kirjeldab, kuidas sa seda kavatsed teha. 2. Põhiosa: annab edasi informatsiooni, argumendid või põhipunktid. 3. Kokkuvõte: võtab kokku eelpool kirjutatu ning toob välja peamised järeldused ja seisukohad, mida essee põhiosas kirjeldati Essee ülesehitus PEALKIRI ● esitab aine, osutab probleemile ● kujundlik ● irriteeriv SISSEJUHATUS ● lähtub faktist ● mälupildist ● tundest ● sündmusest ARENDUS ● konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele ● eritleb LÕPETUS ● avatud lõpp ● puänt ● üldistus ● peab näitama, et ülesanne on lõpuni viidud, niidid kokku seotud Millised on tüüpilisemad vead essee ülesehituses?

Eesti keel

15

docx

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP ­ 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki

Pedagoogika

9

doc

Kuidas kirjutada kirjandit.

Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali lii

Tekstiõpetus

12

pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori

Eesti keel

24

docx

POEETIKA

muutumatuks. Suletud novell ­ tegevus tihe, pinge tõus viib puändini. Avatud novell ­ tegevus hajusam, puänt võib puududa. Jutustus ­ tegelaste arv suurem kui novellis, tegevus ei ole aga nii sisutihe, vaatluskese võib liikuda mitme paralleelse tegevusliini vahel. Jääb novelli ja romaani vahele. Miniatuur (laast) ­ viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Tavaliselt kas lüürilise meeleolu kujutamine või filosoofiline mõtisklus. Essee ­ arutlev lühipala, esitab arutleja subjektiivseid seisukohti. Postmodernismiga on tekkinud lühivorme, mida ei saa nimetada miniatuurideks, kuna puudub neile omane viimistlus. Neid võib kutsuda tekstiks, palaks, lühilooks.

Kirjandus

12

pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto

Kirjandus

12

pdf

arutlev kirjand

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte (“Aeg ja inimene”). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena (“Kergem on lammutada kui luua”). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (“Ilus ja hirmus on ini

Eesti keel teise kelena

25

doc

Tekstiõpetus

TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja ­ vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik

Eesti keel

Kommentaarid (2)