Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Globaliseeruv maailm (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on maailmaharidus?
  • Miks on globaliseerumine hea?
  • Kuidas on muutunud puuvilla hind maailmaturul viimase 3 aasta jooksul?
  • Mis on selle sotsioökonoomiline mõju Eestile?
  • Mida tagab õiglase kaubanduse ehk fairtrade märk toodetel?
  • Mis pärsib õiglase kaubanduse ostmist?
Globaliseeruv maailm
1. Loodulik - kultuurilised regioonid .
Regioonialused looduslikud olud
Euroopa (parasvööde ning kristlikud alused)
1.Hommikumaad e Põhja - Aafrika.
2.Vahemeremaad
3.Põhja - Ameerika
4.Ladina - Ameerika
5. Kariibi regioon
6.Sise - Aasia
7.Lõuna - Aasia
8.Ida - Aasia
9.Kagu - Aasia
10.Kagu - Lõuna
2.Maailmaharidus
www.maailmakool.ee
Mis on maailmaharidus?
Ülemaailmsed projektid , sõpruskoolid, et aidata arengumaid. Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber.
3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades.
Miks on globaliseerumine hea?
1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid.
2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot.
3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam
4. Mitmekesisemad kaubad .
5. Transpordikulud vähenevad.
6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted.
7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 
8. Teaduslikkus globaalprobleemidest.
9. Rahvusvaheline turism
10. Soodustab migratsiooni.
KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved.
Ettevõtetele:
1. Odavamad ressursid (sh tööjõud)
2. Uued sihtturud - suurem kasum.
Riikidele:
1. Koostöö teiste riikidega
2. SKO kasv
Tarbijatele:
1. Laiem kaupade valik
2.Elatustaseme tõus
3. Rohkem töökohti.
Negatiivsed aspektid:
1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides.
2. Keskkonnamõjud vaestes riikides.
3. Sotsiaalsed rahutused.
Majanduslik üleilmastumine
1.Kaupade, teenuste vool üle piiride.
Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa
KÕige tähtsamad: veo-, reisi-, finants-, sideteenused .
2. Raha ringlemine üle maailma
a) investeeringute tegemine rikastesse riikidesse.
b) Aafrikas investeeringud nafta
3. Tööjõu liikumine üle piiride.
4. Rahvusvahelised korporatsioonid
a) nende arv on suurenenud
b) palju korporatsiooni USA päritoluga.
Rühmatöö:
Kuidas on muutunud puuvilla hind maailmaturul viimase 3 aasta jooksul?
*1995. a kuni eelmise aasta suve lõpuni liikus puuvilla hind vahemikus 40 – 80 USA
*Puuvilla istanduste põletamine – 2x tõusis poole aasta jooksul.
Hinna langus 38% (nõudluse langus)
*2010 tõusis 24% võrra ning tõusis 2011 keskpaigani ning käib alla (51%). Külvipindade vähenemine.
Mis on selle sotsioökonoomiline mõju Eestile?
Kreenholmi sulgemine – tööpuudus (üle 500 töötu)
Kreenholmi vastu tunneb huvi mitu ettevõtet, võlg 9, 5 milj eur.
Järsk puuvilla hinnatõus viis Kreenholmi pankrotti .
Subsiidium
Arengumaad on olulised tooraine poolest.
Rühmatöö
Rahvusvaheline valuutafond – eesm, mm. juh
suuremad organisatsioonid, hoida ära finantskriise,
SDR – arveldusühik (pole tegelikult olemas=
Riikide arengu toetamine .
Õiglane kaubandus
  • Makstakse arengumaa tötajale õiglast hinda, mis katab kulud.
  • Eesti ühines õiglase kaubandusega 2007. a.
  • Oluline pole toode, vaid inimesed toodete taga.
    Mida tagab õiglase kaubanduse ehk fairtrade märk toodetel ?
  • arengumaade väike talunikud saavad toodete eest väärilist tasu, mis katab tootmiskulud ja edasist arengut.
  • Istanduste töölised saavad väärilist tasu ning töötavad väärilistes tingimustes.
  • Tootmisprotsessis on keelatud orja- ja lapstööjõu kasutamine.
  • ök. lisatulu on kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks
  • Tootmisel lähtutakse keskkonna säästlikust tootmisest.
    Kriitika: fairtrade ei saa üksikisik vaid kogukond .
    Arenenud maad toetavad arengumaade põllumajandust, sest muidu me ei saaks tarbida põllumajandustooteid.
    Mis pärsib õiglase kaubanduse ostmist?
    5. Maailmakaubanduse organisatsioon (WTO)
    *algus 1947 (1948 sõlmiti Tolli- ja Kaubandus kokkulepe)
    *Miks? 30ndatel kõrged imporditolllid, protektsionistlik poliitika.
    *Et vähendada tegid USA ja Suurbritannia 1948 üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT), mille ülesanne oli vähendada protektsionistlikku poliitikat.
    GATT- põhimõtted:
  • Oma turgu võib kaitsta ainult tollitariifidega, mida hoitakse madalaltasemel (rohkem võivad kaitsta arengumaad)
  • Tariifide ja kaubandustõkete kaotamine ja vähendamine läbirääkimiste teel.
  • Import - ja eksportkaupa tuleb kohelda võrdselt. V.a enamsoodustusleppe korral.
  • Võrdse kohtlemise reegel, kõikidel kaupadel ühesugused maksud .
    Tollis makstakse aktsiisi ja käibemaksu.
    GATT- i töö algas läbirääkimiste organ.
    WTO peakorter on Šveitsis Genfis
    1994. a reformiti GATT WO- ks.
    GATS – teenuste ja kaubanduse üldleping
    TRIPS – intellektuaalomandus kaubandusaspektide leping.
    Peamine WTO eesmärk on soodustada rahvusvahelist kaubandust.
    *Hea pool: koostöö ja lihtne omavahel kaubelda .
    *Neg pool: erinevad maksud.
    Eesti liige alates 13.nov 1999
    Kõige suuremad probleemid Eestis
    *Praegu Daha vool 2001 – 20…
    Otsustati Venemaa ühinemine WTO –ga.
  • Globaliseeruv maailm #1 Globaliseeruv maailm #2 Globaliseeruv maailm #3 Globaliseeruv maailm #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eqchu Õppematerjali autor
    Globaliseeruva maailma kursus gümnaasiumis. Terviklik konspekt

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Majandussfääride kogum
    16
    doc

    Majandussfääride kogum

    RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO ­ maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF ­ valuutafond c) IBRD ­ maailmapank d) OECD ­ majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus ­ loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt j

    Rahvusvaheline majandus
    Majandusgeograafia
    11
    doc

    Majandusgeograafia

    + rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailmapiirkondadesse ­ vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus + oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine ­ migratsioon ­ võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast ­ arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis? palju rahvusvahelisi ettevõtteid ­ suur import ­ pangad kommunikatsioon ­ internet välistööjõud ­ toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk ­ anname võimaluse tulla 2

    Geograafia
    Ühiskonnageograafia I konspekt
    10
    doc

    Ühiskonnageograafia I konspekt

    Muu investeering ­ nt. hoius Kaubamärk ­ Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd ­ kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport ­ import Demograafiline üleminek e siire ­ teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ­ ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Aglomeratsioon ­ inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale. Agraarpoliitika ­ põllumajanduspoliitika, põllumajanduse toetamine riigi poolt Alltöövõtja ­ allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte.

    Geograafia
    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
    19
    doc

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

    Inimeste viljakate muldadega ristumiskohtadel. Sisserännupiirkond Põhja- koondumine linnadesse jätkub.Hiidlinnad tasastelranniku- ja Ameerika. Väljarännuupiirkond Lääne- ja ­linnastud. Aga toimub ka jõeäärsetel Euroopa vastulinnastumine. Tegevuspiirkond ­ Tegevuspiirkond ­ riik (kolooniad) Tegevuspiirkond ­ kogu maailm. maakond, provints. Võim on selle käes, kes omab kontrolli raha Võim on selle käes, kes omab kontrolli Võim on selle käes, kes üle info üle omab kontrolli maa üle. TOOTMISVIIS - on see, kuidas hangitakse eluks vajalikke vahendeid. Sama teema, mis tabelis ainult lühemalt Iseloomusta erinevaid ühiskonna arengu etappe põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, töökorraldus jne.)

    Geograafia
    Rahvusvaheline poliitökonoomia
    29
    docx

    Rahvusvaheline poliitökonoomia

    Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik ­ kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika ­ institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus ­ jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik ­ hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg ­ vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsio

    Politoloogia
    Geograafia
    29
    doc

    Geograafia

    Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus ­ energiamahukas ­ metallurgia · raskemasinaehitus

    Geograafia
    Maailma ühiskonnageograafia
    29
    doc

    Maailma ühiskonnageograafia

    Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus ­ energiamahukas ­ metallurgia · raskemasinaehitus

    Geograafia
    Ühiskonnaõpetus II
    17
    doc

    Ühiskonnaõpetus II

    Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, K

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun