Vastus leiad õppematerjalist: Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö (4)

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest?
Kes on teinud meie elu nii rõõmsaks?
Kes on teinud meie maa nii õnnelikuks?
Mitu kivimaja kooli vabrikut on nüüd selles linnas?
Mitu korda rohkem?
Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme?
Kuidas te distsipliini hoiate?
Kuidas Hindate saadud hetkel omandatavat haridustaset?
Milline oli on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis?
Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum?
Kuidas hindate saadud hetkel omandatavat haridustaset?
Milline oli on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis?

Iisaku Gümnaasium
HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL
Uurimuslik töö tasemeeksamina
Koostas: Anu Järvepera
Juhendas: Karin Voist
Iisaku 2009
Sisukord

Sissejuhatus..............................................................................................................4

Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5

Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9
3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9
3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12
4. Distsipliin
4.1. ENSV - kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja ?.........................14
4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15
5. Küsitluslehtede vastuste analüüs
5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17
5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19
5.3. III põlvkond (51-67 aastat)........................................................................21
6. Kokkuvõte............................................................................................................24
Kasutatud materjalid............................................................................................25
LISAD
-Lisa 1 (küsitlusleht)........................................................................................26
-Lisa 2 (küsitluslehe vastused).........................................................................27
1. Sissejuhatus
Üheaegselt NSV Liidu vägede sissemarsi ja sini-must-valge asendamise punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt.
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet.
Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust “Nõukogude kool ja õpilane”. Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal.
Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12-23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle.
Uurimustöö valmimisel aitas ja juhendas mind Iisaku gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuseõpetaja Karin Voist.
2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid)
Eesti Vabariik inkorporeeriti 1940. a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus : valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus.
Leelo Tamm (sünd 1927) ...”Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks.
Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ...” (...., lk....)
Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon , majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri - ja komsomoliorganisatsioon.
Ülo Uusma (sünd 1930) ...”1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts `ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta.
Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega sa meie hulka kuulugi. Üllatun Otto reaktsioonist ja sõnakasutusest; mõtlen, keda vanemad kurnavad, kas isa ema või vastupidi. /---/“... (.... lk.....)
Koolide materiaalne baas kannatas raamatukogude puhastamise ning patriootilise sisuga inventari hävitamise tõttu. Suletud erakoolide hooned ja vara anti tihti uue venekeelse elanikkonna koolidele.
Õpetajatele selgitatakse uue korra reegleid 1940. a. augustis korraldatud haridustöötajate kongressil, kaadri hulgas teostatakse puhastus, andmete saamiseks värvatakse kooliteenijaid NKVD teenistusse. Koolide juhatajad enamasti vallandatakse või viiakse teisele tööle. Vallandatud erialast tööd ei saa, mõned, kellel õnnestub leida töökoht kaugemates maakohtades, leitakse ikkagi üles ja sunnitakse õpetajatöölt lahkuma . Õpetajaskonda sunnitakse osalema Nõukogude-meelses agitatsioonis, mis põhjustab hiljem probleeme Saksa võimudega. Sõja alates (II maailmasõda) represseeritakse ja hävitatakse füüsiliselt hulk õpetajaid, kuivõrd paljud meesõpetajad on kuulunud isamaalistesse organisatsioonidesse nagu Kaitseliit , juhtinud isamaalisi noorteühendusi jne. Nõukogude võim küüditab, hävitab ja mobiliseerib kokku 533 õpetajat (üle 10% õpetajate koguarvust), sh 389 meesõpetajat (üle 15% meesõpetajate koguarvust). Sõjategevuses hävib 1941. a. suvel täielikult 30 koolihoonet, osalisi purustusi saab 49 koolimaja. Veel umbes 70 koolil kannatab inventar .
Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Eestis tekib kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks. Keskkooli moodustasid 9.- 11. klass, vene õppekeelega koolid olid 10-klassilised.
1948/1949. õppeaastal peaks käsu järgi vallandama kõik õpetajad, kes ei ole sooritanud kohustuslikke katseid Stalini biograafia ja ÜK(b)P ajaloo tundmises. Siiski ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole maakohtades.
1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse.
1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid , kus teatud ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik- matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm . 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust.
Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaaži omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses.
1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust.
Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele.
Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui “teise emakeele” jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti koolides õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. Ometi jäid eesti keel ja kirjandus ühtedeks kesksemateks õppeaineteks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes.
1980. aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a. loodi Eesti Laste Organisatsioon (ELO). 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988. a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine .
3. Ideoloogiline surve õpikute näol
Õpikut on läbi aegade käsitletud kui määratletud infoallikat ja rahvusliku kultuuri kandjat . Peale selle on õpikul tähtis osa õpilase maailmapildi kujundamises. Olenemata õppeainest, kannavad kõik õpikud endas vastavat sõnumit, mis toob suurepäraselt välja parasjagu kehtivate olude ja ühiskonnakorralduse eripärad. Käesolevas peatükis on autor võtnud vaatluse alla aabitsa kui alles haridusteed alustava õpilase esimese õpiku, mis tõepoolest kandis (ja kannab ka praegu) endas teatavat poliitilis- ideoloogilist sõnumit, mille abil oli võimalik kujundada nö “puhta lehena” alustavaid lapsi ning kohandada nende mõttemaailm sobivaks hetkel kehtivale süsteemile.
Peale aabitsa on käsitlemisel ka algklassidele mõeldud ajaloo- ja matemaatikaõpikud. Võib tekkida küsimus, et miks just matemaatikaõpikud, kuna vaevalt on selline asi, nagu seda on lihtne algkoolimatemaatika mõjutatud ajastu eripäradest. Kuid need õpikud sisaldavad ka sõnalisi ülesandeid ja seal kasutatavad arvud on kuskilt võetud. Nii nagu igal õpikul on lisaks oma aine esitamisele midagi öelda, nii kujuneb ka matemaatikaõpikute teksti ja arvude valikust varjatud sõnum, mida õpik otse ei ütle, kuid siiski väljendab. Õpikul on oma sõnum, mis sõltub koostaja isiksusest, parasjagu kehtivast ideoloogiast ja poliitilistest hetkesuundadest.
3.1 Lugemik kui mõjutusvahend
Märkimist väärib esimene eestikeelne Nõukogude-aegne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastuse poolt (1943), autorid Andersen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgneb hea eesti klassika, mille väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare , Tuglas ja Luts - see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni “Väike kangelane” (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike.
...”Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast”...(Jakobson... lk...)
Meie põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende košhmaaride võimendamine eriti elajalik.
“ Lenin ja Stalin ”
Hea on lastel elada meie suurel kodumaal. Lapsed käivad lasteaias, elavad lastekodus. Lapsed õpivad koolis. Laste jaoks on mängumurud.
Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest?
Lenin- kõigi laste hea suur sõber.
Kuid Leninit ei ole enam. Nüüd on meile kõigile hoolitsevaks ja heaks õpetajaks seltsimees Stalin.
Me täname seltsimees Stalinit.
Elagu seltsimees Stalin!
Ideoloogilise surve tugevnedes suureneb säärane “aabitsaterror” veelgi. 1951. aastal asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille , saades selle asemel aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega.
“Kus me elame”
Seda maad, kus me oleme sündinud ja kus me elame, nimetatakse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks- NSV Liiduks. See on meie kodumaa. Siin elasid ja töötasid meie esivanemad . Siin elavad ja töötavad meie vanemad. Nende ühise tööga on üles ehitatud linnad ja külad, tehased ja kolhoosid, koolid, teatrid ja staadionid, nende tööga on loodud kõik, mida me kasutame igapäevases elus.
NSV Liidu rahvad on ise oma maa peremehed . Maa, metsad , mered, jõed, vabrikud ja tehased- kõik kuulub meie rahvale. ! /---/
Kuid mitte alati pole see olnud nii. Mitte alati pole töörahvas olnud oma maa peremeheks. Mitte alati pole inimesed elanud nii, nagu meie elame. (NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile, Tallinn 1959)
“Maailma esimene”
Sadu aastaid unistas töörahvas niisugusest elust, kus pole rõhujaid ja kus rahvas on ise võimu juures. See ei jäänud ainult unistuseks. Loodi maailma esimene töötajate riik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Võimu endale võtnud töölised ja talupojad muutsid maa põhjalikult. See ei olnud sugugi kerge. Mitu aastat piinasid meie maad valgekaartlased ja välismaised vallutajad. Rahvas pidi kannatama laost ja nälga. Palju tööd ja jõudu tuli kulutada meie maal rasketööstuse ülesehitamiseks, meie rahvastele uue, sotsialistliku elu rajamiseks kõigis vabariikides. (tarkus Tallinnas 1959 ilmunud NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile)
“Õppida, õppida, õppida”
A. Uljanova
Lenin õppis koolis hästi. Sageli tulid koolivennad tema juurde. Üks ei osanud arvutada, teine ei osanud jälle midagi muud. Lenin aitas neid kõiki.
Meie kõik peame meeles Lenini sõnu: “Õppida, õppida, õppida!” Sellepärast õpime meiegi hästi. Me oskame juba lugeda ja kirjutada.
Meil, nõukogude lastel, on hea elada. Elame õnnelikkudena ja rõõmsatena.
Kes on teinud meie elu nii rõõmsaks? Kes on teinud meie maa nii õnnelikuks? Seda on teinud kommunistlik partei.
See lugu pärineb Tallinnas 1956 ilmunud I klassile mõeldud eesti keele õpikust ja lugemikust ning näitab, et ideoloogilis-poliitiline surve saatis nõukogude inimest sünnist surmani.
3.2 Matemaatikaõpik kui sõnumikandja
Vaatluse alla on võetud Tallinnas Eesti Riiklikus Kirjastuses aastatel 1955-1958 ilmunud õpikuseeria “Aritmeetika. Õpik algkooli I- IV klassile.” (Ptšolko, A., Poljak, G.)
Eripärad:

Kõik koha- ja isikunimed on Venemaalt. Arvutatakse kaugusi nt Moskvast Vladivostokki läbi Stverdlovski, Novosibirski ja Irkutski.
Ka kõik jõed ja mäed on pärit Venemaalt (Ob, Leena, Amuur , Kazbek, Elbrus , Stalini mäetipp)
IV klassi raamatus on ajaarvamise ülesanded 804- 810, kus arvutatakse A. M. Gorki, L. N. Tolstoi , A. S. Puškini ja I. V. Mitšurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid .
Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt.
Kodumaa suurust demonstreerivad sedalaadi ülesanded [16, ül. 253]:

Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa läbimiseks 1) jalgsi , käies iga päev 40 km? 2) rongiga , sõites kiirusega 50 km tunnis? 3) lennukiga, lennates kiirusega 275 km tunnis?
Suur grupp ülesandeid on selle kohta, mida tõi kaasa Nõukogude võim:
Enne Suurt Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni oli ühes linnas ainult 40 kivimaja (6 kooli, 4 vabrikut). Nõukogude võimu ajal on sinna ehitatud veel 60 niisugust maja (32 kooli, 10 vabrikut). Mitu kivimaja (kooli, vabrikut) on nüüd selles linnas?
Enne Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni töötasid töölised 12 tundi ööpäevas, nüüd töötavad aga 8 tundi. Mitme tunni võrra vähenes tööpäeva pikkus pärast revolutsiooni? [14, ül. 173]
Viisaastaku algul oli rajoonis 588 veoautot ja 246 sõiduautot (156 ratastraktorit ja 468 linttraktorit). Viisaastaku lõpul oli rajoonis 3 korda rohkem veoautosid ja 456 võrra rohkem sõiduautosid (125 võrra rohkem ratastraktoreid ja 2 korda rohkem lintraktoreid). [15, ül. 544 ja 545]
Sovhoosis “Võit” saadi 1952. a. 30 tuhandelt munejalt kanalt keskmiselt 174 muna kana kohta, 1953. a. 187 muna, 1954. a. aga 200 muna. Kui palju suurenes nende kanade munatoodang igal aastal? [16, ül. 239]
Nõukogude insenerid leiutasid niisuguse masina, mille abil võib kartulitest saada 15 min. jooksul niisama palju tärklist, kui varem saadi 30 tunniga. Mitu korda kiiremini hakati tootma tärklist tänu uuele masinale? [16, ül. 773]
Varem kulutati ühe vaguni tühjakslaadimiseks 6 tundi. Nüüd võtsid töölised tarvitusele uue laadimismeetodi ja vagun laaditakse tühjaks 3 minutiga. Mitu 40-vagunilist rongi võib nüüd tühjaks laadida 6 tunniga? [16, ül. 774]
Kommunistlike noorte brigaad laadis söevaguni tühjaks 5 minutiga ja sama vaguni puiduga uuesti täis 7 minutiga. [16, ül. 752] Saeveskis kulub autokoorma palkide pealelaadimiseks moodsa tõstukiga vähemalt veerand tundi.
Noored naturalistid külvasid kahele peenrale suhkrupeeti. Ühelt peenralt murdsid nad
suhkrupeetidelt lehti, teiselt ei murdnud. Saagi kogumisel osutus, et 10 peeti esimeselt peenralt kaalusid 2000 g, 6 peeti teiselt peenralt aga 7200 g. Milliselt peenralt saadud peet kaalus rohkem ja mitu korda rohkem? [16, ül. 252]
4. Distsipliin.
4.1 ENSV- kommunistlik kasvatus - vaimuvabaduse piiraja?
Õppe-kasvatustöö aluseks ENSVs on kommunistliku kavatuse põhimõtted. Õpetajal on kohustus tähtsustada kindlat ideelist-poliitilist suunitlust, hoida kõrgel õpetamise ideelist-teoreetilist taset. Põhiliseks töövormiks loetakse kasvatavat õpetamist.
Kommunistlik kasvatus on autoritaarne kasvatus - see on täiskasvanukeskne võimutsev kasvatusstiil . Autoritaarse kasvatusstiiliga kaasneb sageli arg, otsustusvõimetu ja mitteenesekindel inimene, aga ta on enamasti sõnakuulelik ja distsiplineeritud. Ometi on just ENSV-aegse haridusega inimesed praeguses ühiskonnas põhilised tegijad . Enamik neist on saadud kasvatusega rahul ja toob eeliseks just enesedistsipliini ja austuse endast vanemate inimeste vastu. Ka olevat kaasa saadud tööharjumus, mis on väga vajalik edaspidise elu ülesehitamiseks. On meeldiv tõdeda, et siinsete inimeste võime säilitada positiivseid kogemusi ületab kaugelt ka muidu negatiivse alatooniga sündmused.
Tollele ajale omase distsipliini ületähtsustamisele viitab ka see, et kui tänapäeval reguleerivad koolielu Vabariigi Valitsuse poolt välja antud seadused (igal koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga.
“Õpilase käitumisreeglid”
Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest.

Õpilane õpib hoolsasti. Ta kuulab õpetaja seletusi tähelepanelikult ja täidab püüdlikult ning iseseisvalt kõik õpetaja poolt antud ülesanded; tunnis käitub eeskujulikult.

Õpilane käitub korralikult koolis, ei hiline tundidesse, võtab kooli kõik vajalikud õppevahendid. Ta ei puudu koolist põhjuseta ühtki tundi.

Oma klassi tegevusest ja ühiskondlikust kasulikust tööst võtab õpilane hoolsasti osa. Ta aitab ka oma kaasõpilastel paremini õppida ja töötada.

Õpilane hoiab hoolikalt kooli ja muud ühiskondlikku vara, samuti oma ja kaasõpilaste asju.

Õpilane võimleb igal hommikul . Ta valmistub korralikult tundideks, töötab, puhkab ja heidab magama ettenähtud ajal.
Üheks distsipliini loojaks ja kinnistajaks oli koolivorm, mis tagas kõigi ühtsuse ja oli nii alusmüüriks nn ”vendlusele”, mida pea kõigis kontekstides rõhutati. Koolivorm oli kõikides koolides ühesugune ning muutus korduvalt- tüdrukutel tumedast riidest koolikleit valge kraega ja must põll, põhikoolis seelik ja pluus ; poistel tume ülikond. Vormi kandmise kord oli väga range: nt külmadel aegadel oli keelatud kanda kampsunit koolivormi peal, samas kui all võis, kui ainult mahtus.
4.2 Iseseisvuse taastanud Eesti
Kool (ja eelkõige põhikool) peaks kujundama inimeses sellise väärtushinnangute vundamendi, mis vastab antud ühiskonna poolt omaksvõetud kasvatuseesmärkidele.
1993. aastal vastuvõetud “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” on:
”Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimestel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast , oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust” (Põhikooli...,1993)
Kui nõukogude haridussüsteem oli rohkem kodumaad teeniva põlvkonna kasvatamisele orienteeritud, siis iseseisvuse taastanud Eestis rõhutakse isikliku edu saavutamisele . Õpilastele antakse senisest suuremad “õigused” ning tihti osutuvad õpetajad märklaudadeks. Varem mõjutusvahenditena käsitletud karistused on nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale.
Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile:
Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem?
Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui koolijuhil tekib võimalus valida selline õpetaja, millist ma paremaks pean. Kui ma võtan kellegi katseajaga ja ta osutub halvaks, siis katkestan temaga suhted, võtan teise. Ja niiviisi tekib mul hea kaader . Aga mul pole kusagilt võtta!
Lööge lahti “Õpetajate Leht” ja vaadake, kuidas eesti koolid otsivad õpetajaid. Ütleme, et seal mingi Lehesalu põhikool vajab: emakeele õpetajat, inglise keele õpetajat, keemia õpetajat, kehalise kasvatuse õpetajat ja informaatika õpetajat. Ja see ajaleht on täis selliseid kuulutusi! Õppeaasta hakkab peale- paljudes eesti koolides ei ole õpetajaid, direktorid lähevad ja anuvad neid, kes on pensionil: tule kasvõi pooleks aastaks! Tule veel üheks aastaks! Või pöördutakse oma kooli vilistlaste poole. Meil ei ole kusagilt midagi valida.
See saab alguse sellest, et ühiskonnas on õpetaja amet nirudalt väärtustatud. Me elame turumajanduslikus ühiskonnas, mis kõikides sfäärides lasub rahal. Miks tahetakse haridus ja meditsiin nendest kategooriatest välja võtta ja hakata rääkima sellest, et ega siis palk pole ainult peamine, on ka teised faktorid , peab ikka seda eriala armastama ja tegema seda patriotismist ? /---/
Kuidas te distsipliini hoiate? Saadate tunnist välja?
Kuni üheksanda klassini ei saa tunnist välja saata, sest ma pean garanteerima pedagoogilise protsessi, see on kohustuslik, põhiseadusega ette nähtud. Alates kümnendast klassist ma võin seda teha. /---/
5. Küsitluslehtede vastuste analüüs
5.1. I põlvkond (17-20 aastat)
Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust?
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla.
- Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole.
- Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides.
- Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju.
- Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus.
- Hea, ülearust palju, liiga palju.
- Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja.
Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne)
- Toetab küll, kõik peaks olema tasuta.
- Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni.
Toetab küll. Sporditreeningutel ja võistluste korral maksab sõidu kinni. Samuti on toidurahad osadel väiksemad või puuduvad üldse.
- Riik pole toetanud õppimist ega sportimist.
- Võib- olla natukene. Trennikoht vist maksti valla poolt kinni aga trenniasjad pidin ise ostma!
- Haridus on ju tasuta?!
- Ei toeta õppimist ega sportimist. Ainult elamist toetab.
Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik, üksteist mõistev, toetav ?
- Pigem sõbralik, kuigi kergelt ametlik toon on juures küll. Üldiselt aga saadakse hästi läbi ja püütakse olla mõistvad- igale probleemile otsitakse lahendus.
- Oleneb õpetajast, tujust, kui on hea, siis on ta väga mõistev, kui aga tuju on halb, siis tasub parem eemale hoida. Pigem siiski ametialane suhe.
- Enamjaolt ametialane. Oleneb jällegi õpetajast. Mõned on sõbralikud ja muretsevad.
- Viimastel aastatel on õpet-õpil suhe muutunud rohkem sõbralikumaks ja üksteist mõistvamaks. Paljud õpetajad aitavad ja tulevad õpilastele vastu.
- Olenevalt õpetajast, oli ka intiimseid.
- Hea, suurepärane, oivaline , siiras.
- Minul endal rohkem ametialane, aga paljudel on rohkem sõbralik. Toetav on ka, aga mõistev… kisub rohkem negatiivi poole.
Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!
- Klassiruumid on piisavalt õpilasesõbralikud- heledad, avarad, uute akende tõttu kindlasti palju soojemad.
- Oleneb klassist, mõni on väga hubaseks tehtud, kuid paljud on külmad ning remontimata. Pingid on samuti vanad.
- Klassiruumid on õpilasesõbralikud. Peale remonti ka palju soojemad.
- Ei ole, klassiruumid on külmad, klaassides puudub isegi vajalik tehnika, et tundi läbi viia.
- On ikka; uks, kust saab väljuda, kui õpetaja närvi ajab. Muidu norm: aknad, lambid, lauad, toolid , tahvel.
- Klassiruumid ei ole midagi siin nii sõbralikud. Külm on, nagu oleks kool jäämägedes.
Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis ? Kirjeldage palun!
- Mõne karmima õpetajaga on ikka täielik vaikus , teiste õpetajate puhul on aga lärm sageli liiga suur- siis tuleb ise kord majja lüüa. Vahetunnid on väiksematel üsnagi kärarikkad- jooksevad, mängivad. Suuremad on oma nurkades / seltskondades.
- Kord on olemas ainult geograafia tunnis ja ajaloo tunnis. Ülejäänud tundides on ikka väike jutustamine.
- Distsipliin tunnis ja vahetunnis peaaegu puudub, väikesed tüdrukud kiusavad suuri poisse .
- Lõdva, tee, mis tahad !
- Vahest on tunne, et polegi vahet, kas oled tunnis või vahetunnis, kuna õpilased jalutavad niisama klassis ringi, räägivad omavahel juttu. Õpetaja ei saa tundi läbi viia. On ka õpetajaid, kes on kehtestanud oma korra, millele õpilased ei julge vastu hakata.
- Tunni ja vahetunni kord on üpris sarnane. See oleneb jällegi õpetajast (kui range ta on). Enamjaolt segadus ja kord puudub. Vahetunnid tunduvad rahulikumad, kui enne.
- Tunnis on kord vaid rangemate õpetajatega. Tavaliselt karjutakse tunnis ega kuulata õpetajat. Vahetundides on suht rahulik. Pisikesed jooksevad mööda kooli.
Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
- Eks vahel juhtub ikka, et mõni suurem näitab, kui kõva mees ta on, kuid üldiselt tundub, et kõik on ikka sõbrad ja hoiavad teineteist.
- Iisaku koolis ikka tunduvalt vähem, kui linna koolides. Õigemini, ma polegi siin koolis vägivalda näinud.
- Ei ole nüüd! Kus sa sellega!
- Jah. Me peksame noori EV kodanikke ja meie ümber inimesed kaovad.
- Esineb küll. Mingid noored tulevad ja mölisevad, mitte ainult õpilastega vaid ka õpetajatega. Vahel isegi näed koolis, kuidas üksteist kiusatakse, nõrgemaid piinatakse, tõugatakse ja ainult selleks, et näidata, kui lahedad ja osavad nad on.
- Kindlasti esineb, aga põhikooli ja gümnaasiumi poolt pole ma seda näinud. Algklassid tunduvad kõige vägivaldsemad.
- Meie kooli 7. klassi tüdruk andis vahetunnis, kooli ees asuva heki taga, koolikaaslasele peksa.
Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda!
- Ei ole otseselt koolivormi, kuid on teatud reeglid, mida tuleb jälgida- näiteks liiga paljastavate riietega ei maksa kooli tulla.
- Ei ole kohustuslik.
- Pole olnud koolivormi.
- Ei ole kohustuslikku vormi. Mõned normid on küll, kuidas pole sobiv koolis käia.
- Enda kooliajal pole kordagi vormi olnud.
5.2 II põlvkond (37-44)
Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust?
-Ülearused tundusid minu jaoks kõik nn „punased ained“ kõrgkoolis nõuka ajal. Kuid tase oli väga hea. Sai väga head teadmised tööks. Olen õppinud ka nüüd, praegune haridus on teaduslikum.
- Keskkoolis sain korraliku hariduse, midagi üleliigset polnud. Tol ajal tundus muidugi kõik üleliigne ja mittevajalik .
-Olen enam-vähem rahul koolidega, kus õppinud olen. Ei oska ühtki teadmist ülearuseks pidada. Ununema kipub see, millega ise pidevalt ei tegele.
-Ülearust oli päris palju- eriti kõrgkooli ajal- nn „punased ained“. Samas- keskkooli ajal oli tase päris korralik, muidugi olenes ka endast väga palju.
-Normaalne haridus. Eriti midagi ülearust polnud, pigem jäi nagu midagi puudu.
Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne)
- Ma ei mäleta, mida ta toetas. Erilisi huviringe polnudki . Sportimiseks pidid omal vahendid olema.
- Minu ajal oli ju kõik tasuta! Koolis tegutsesid huviringid , kuid mina käisin Pioneeride majas matkaringis, näiteringis, fotoringis. Tasuline oli klaveri õppimine muusikaklassis.
- 1970-80- nendatel aastatel olid huvialaringid õpilastele tasuta, samuti suvelaagrid, õpilasmalev. Klassiekskursioonideks ja teatriskäikudeks saadi toetust kohalikust sovhoosist ja metsamajandist.
- Toetas ikka, lastel olid trennid ja ringid tasuta.
Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik, üksteist mõistev, toetav?
- Olenes õpetajast. Enamasti omasid õpetajad täiskasvanu autoriteeti.
- Rohkem ametialane. Õpetaja asi oli tundi anda ja muud suhtlemist nagu polnudki.
- Õpilased kas austasid või kartsid õpetajat. Mäletan, et ühte noort õpetajat ei kuulatud ja mõnitati. Õpetajaid oli ka erinevaid, kes rangemad, kes leebemad (inimlikumad), kes üldse õpilasega ei arvestanud .
- Rohkem ikka ametialane või ametlik, mis muidugi ei välista mõistmist ja toetamist.
Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!
- Pehmed toolid, õiges mõõdus lauad, piisavalt valgust ja soojust, rõõmsamaid värve ja värskust- sellest kõigest kipub/ kippus meie koolides vajaka jääma nii tänapäeval kui ka minevikus.
- Ei olnud. Valgustus ei olnud kõige parem, pingid olid ebamugavad, tahvlid vanad ja kriibitud.
- Sama nagu praegu, ma arvan. Pingid, toolid, tahvel.
- Klassiruumid olid õpilasesõbralikud. Tavaline koolimööbel, suht mugav, seintel pildid, tabelid .
Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!
- Tunnis oli kõva kord. Õpetajale ei julgenud keegi vahele segada. Vahetunnis joosta ei lubatud, jalutamine toimus ringis, õpetaja valvsa pilgu all.
- 70- nendatel jalutasid õpilased vahetunnis kahekaupa ringiratast koridorides. Korrapidajaõpetaja jälgis kõike. Tunnikord olenes õpetajast. Me olime suur klass, keda ei olnud kerge distsiplineerida.
- Tunnis oldi üldjuhul väga vaikselt, sest kardeti õpetajat, direktorit, lapsevanemaid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris , korrarikkujad pandi ringi keskele seisma. Jalutama pidid kõik.
- Õpetaja oli kardetud, austatud- temaga arvestati alati. Oli ka õpilasi, kes nö katsetasid piire, kuid nemad olid enamasti istumajäänud ja neist hoidis üldjuhul kaugemale terve klass.
Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
- Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged . Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi .
- Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, „pommiti“, noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud.
- Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll.
- Esines ikka: togimist, jala taha panemist, mõnitamist, kuid mitte eriti palju. Tundub, et oli seda vähem, kui praegu, samas võib ka olla, et praegu räägitakse sellest rohkem.
Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda!
- Oli kohustuslik. Sain kanda kolme erinevat koolivormi. Algklassides oli sinine pihikseelik, põhikoolis teksaseelik, keskkoolis volditud ruuduline seelik.
- Minu kooliajal oli kohustuslik, alles keskkoolis muutus mõnevõrra vabamaks . Olen kogenud kahte koolivormi reformimist. Üks oli topilisele teksariidele (halvakvaliteediline ja kole) üleminek ja teine ruuduliste seelikute ja siniste pintsakute- pükste aeg. Viimased tundusid moodsamad, vähemalt algul.
- Kohustuslik. Kõige kohustuslikum oli pioneeri kaelarätt või komsomoli märk. Sinine seelik ja vest, jakk , rohekas pluus ja valge pluus. Viimasel õppeaastal tuli teksavorm, mis meile kohustuslik polnud.
- Sinine koolipluus, tumesinine seelik ja vest. Hiljem võis ka mustade viigipükstega käia.
5.3 III põlvkond (51- 67)
Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust?
-Haridustase väga hea. Keskkooli osas ülearust õppida ei tulnud, kõrgkoolis aga küll.
-Hindan kõrgelt. Ülearusena tundusid NLKP ajalugu jt.
-Tuli õppida päris palju ülearust.
-Arvan, et midagi polnud ülearust minu ajal. Tänase kohta ei oska öelda.
-Haridus oleks võinud olla parem. Liiga palju mittevajalikku, nt NLKP ajalugu jne.
-Hindan saadud hariduse rahuldavaks.
-Puuduseks pean seda, et jätsin ise õpingud EPA-s pooleli . Keskkooli pean heaks, -midagi ülearuseks pidada ei oska.
Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne)
- Minu kooliskäimise ajal ei olnud ükski huvialaring tasuline.
- Kuna tollal olid kõik ringid ja õppimine tasuta, siis võiks seda lugeda kaudselt riigi toetuseks .
- Riik toetas õppimist ja sportimist, muusika- ja spordikoolides oli õppimine tasuta.
- Jah, toetas. Koolil oli suusavarustus soovijatele, palliplatsid jm. Tehnikumides oli stipendium , millega nälga ei jäänud.
- Keskkooli algul oli õppemaks, pärast mitte. Huviringid- tasuta.
- Riik toetas sportimist, kuna trennid olid ju tasuta. Ka huvialaringid olid tasuta, samuti sellega kaasnevad väljasõidud.
- Riik toetas- huviringid tasuta- lai valik. Koolis ekskursioonid igal aastal ja ei mäleta, et oleks pidanud maksma. Alati leiti neid, kes toetasid.
Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik, üksteist mõistev, toetav?
- Olenes täiesti õpetajast. Tõelised õpetajad oskasid olla väga siirad ja mõistvad. Oli ka neid, kellega vaid ametialane suhe.
- Suhe oli pigem õpetajat austav, oli ka sõbralikke ja toetavaid suhteid. Mõnede õpetajatega olid suhted pingelised ja põhjustatud liigsest nõudlikkusest.
- Suhted olid sõbralikud ja usaldavad.
- Nii ja naa- see olenes õpetaja iseloomust, aga õpilased olid sõbralikumad, kuigi olid kambad, kuhu paljusid vastu ei võetud.
Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!
- Kindlasti oli selles osas puudujääke, aga tol ajal ei osanud me sellele tähelepanu pöörata. Pingid olid nagu olid, juhtus ka kasvule ebasobivat mööblit. Ruum oli siiski soe ja valgustatud.
- Tol ajal selle peale ei mõeldud. Muidugi oli hea, kui klassis olid uued pingid, kuid vanadel ülevärvitud pinkidel oli oma iseäralik hõng. Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum?
- Algklassides olid liitklassid, hiljem linnakoolis paralleelklassid. Mitte-õpilasesõbralikkust ei täheldanud. Võib-olla pisut suur õpilaste arv- 30!
- Klassiruumid olid tavalised , keemia- ja füüsikaklassid olid varustatud vajalike abivahenditega.
- Klassiruumid olid igati nõuetele vastavad.
- Ahjuküte, petrooleumlamp.
- Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta „head“.
Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!
- Distsipliin oli tunnis hea, v.a. mõnedel õpetajatel, kes ei osanud tundi läbi viia. Vahetunnid olid algklassides meeletu tormamine, keskkoolis- rahulik jalutamine.
- Tunnis valitses õpetaja ülemvõim, vahetunnis jalutati saalis ringi.
- Tunnis oli kord range. Vahetunnis ei kakeldud, poisid vahest suitsetasid.
- Tundides oli kord, õpetaja sõna maksis. Vahetunnis jalutati, vesteldi.
- Kord oli igas tunnis, millisel tasemel, see olenes õpetaja isiksusest; vahetunnis jalutati koridoris või õuealal, tormamist ja tunglemist ei esinenud .
- Distsipliin oli nii tunnis kui ka vahetunnis. Tundi ei tohtinud jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad.
- Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa -kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali !
- Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid.
Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
- Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud.
- Kuna õppisin koos vene rahvusest lastega, siis oli vahel naginat eri rahvuste vahel.
- Koolis aeti poistel juuksed vastu nende tahtmist 0-ga juuksed maha.
- Koolivägivalda ei olnud. Vahest harva poisid kaklesid, aga tüdrukud küll mitte kunagi.
- Koolivägivalda ei olnud, kuigi klassikursust kordama jäänud õpilased võisid olla mõnikord vägivaldsed.
- Koolivägivalda tänapäevases mõistes küll ei esinenud; väikesed omavahelised nägelused ikka olid, kuid need ei muutunud vägivaldseks.
- Ei mäleta, et otsest vägivalda oleks olnud, niisama nöökimisi oli ikka, eriti kui mõni õpilane juhtus oleme teistest erinev.
- Kindlasti ka oli, aga midagi eriti hullu ja isiklikku nagu ei mäletagi. Poisid ikka kiusasid vahel tüdrukuid, aga midagi väga hullu ma küll ei mäleta- ju siis polnud!
Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda!
- Tume kleit, valged kätised ja krae. Hiljem muutus värv ilusamaks ja isegi teksariidest, mis meeldis kõigile.
- Koolivorm puudus, aga oleks parem olnud, kui oleks olnud. Kehvemalt riides olijad tundsid end näruselt.
- Ei olnud kohustuslik.
- Koolivorm puudus.
- Koolivorm oli kohustuslik- tüdrukutel seelik, pluus ja jakk- kõigil ühesugused; poistel pintsakud ja püksid, enam-vähem tumedad .
- Koolivorm oli kohustuslik, ehkki seda nõuet „moodsamad olla tahtvad“ püüdsid eirata. Aga harjuti kandma ja üldiselt oli pilt ühtlane. Lõi nö ühtekuuluvustunde.
- Koolivorme oli minu õppimise ajal vist kolm. Vormide varieerimisvõimalusi tüdrukute jaoks oli küll. Nt esimene vorm: valge- sinisetriibuline pluus, must või sinine volditud seelik ja must põll; tumesinine kleit valge krae ja kätistega ja must põll; pidulikuks puhuks valge pluus, seelik ja põll.
- Tüdrukutel tume seelik ja sini-valgetriibuline pluus või tume kleit valge kraega. Pidulikul puhul valge pluus tumeda seelikuga. Poistel sama, ainult seeliku asemel tumedad püksid. Lisaks punane pioneerikaelarätt iga päev.
6. Kokkuvõte
Kui senisest Eesti Vabariigist sai 1940. aastal ametlikult NSV Liidu osa, oli selge, et suured muudatused hakkavad toimuma kõigis valdkondades. Vana haridussüsteem lammutati täielikult ning rajati uus vastavalt Nõukogude Liidus kehtivatele normidele, koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid. Eelnev uurimustöö keskendus hariduse valdkonnas aset leidnud nn “reformatsioonidele” ning tõi esile muudatuste hinna läbi inimliku aspekti. Haridusest sai vahend ideoloogilise, “punase” propaganda levitamiseks ning seda juba läbi erinevate väljundite juba lasteaiast peale. Loomulikult polnud tolleaegne haridussüsteem läbinisti halb- suur enamus II ja III põlvkonna küsitletutest tunnistas , et on vägagi rahul omandatud haridusega ning kolis kehtinud korra ja distsipliiniga Vanuse poolest moodustavadki suurema osa praeguse Eesti elanikkonnast just need inimesed, kes on elanud ja omandanud haridust NSVLi režiimi ajal. Ka oli tolleaegne haridus täiesti riigi kulul omandatav, st maksma ei pidanud ei koolilõuna ega õppevahendite eest, samuti mitte ka erinevate kooliväliste tegevuste eest, sh huvialaringid. Negatiivsena tõid küsitletud tihti välja paljude ebavajalike (st enamasti siis nn “punaste” ainete) õppeainete pealesurumist, samuti katset muuta vene keel domineerivaks keeleks ka õpilaste omavahelises suhtlemises.
Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd mõjutas kehtinud süsteem seal sees juba varastest aastatest peale elanud inimesi. Uurimustöö tulemusena selgus, et vähemalt vastanute hulgas ei leidunud kedagi, kes poleks mõistnud režiimi tegelikku eesmärki ning lasknud sellel mõjutada suuresti oma mõtteviisi ja elu. Tundub, et inimesed suutsid mõista paljude varjatud sümbolite ning tihti ka avaliku “ ajupesu ” taga ühest mõtet, mis muutis nad piisavalt ettevaatlikuks, et süsteemi sisse langemist vältida. Tol ajal elanud ja hariduse omandanud inimesi iseloomustavad üldjuhul reaalne maailmavaade, suur töötahe ja eesmärkide püstitamiseks vajalik enesedistsipliin, mida paljudel tänapäeva noortel jääb paraku vajaka.
Kasutatud materjalid:

Küsitluslehtede vastuste lehed

E Tammer “Nõukogude kool ja õpilane: meie mälestused”, (Tammerraamat, Tartu, 2006.a.)

ENSV haridusministri käskkiri, 11. Augustil 1961, “Õpilase käitumisreeglid”

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 1993.a.

“Eesti Päevaleht”, (11. 04.2004)
Lisad
Küsitlusleht
Tere! Minu nimi on Anu Järvepera ning käesolevast küsimustikust on palju abi minu uurimustöö koostamisel. Küsimused käivad konkreetselt Teie kooliaja kohta. Suured tänud kõigile vastajaile!
Teie vanus aastates.............................................................................................................
Kuidas hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust?.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huviringid, trennid jne).........................................................................................................
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Kas õpilaste- õpetajate suhe oli/ on Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik, üksteist mõistev, toetav?.....................................................................................................
....................................................................................................................................................................................................................................................................................Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!.................................
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!.................................
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Kas koolis esines/esineb koolivägivalda? Millisel kujul see esineb/ esines?............................
........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli/ on, siis kirjeldage seda!......................................
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Lugupidavalt ja tänuga,
Anu Järvepera
Küsitluslehtede alganalüüs (küsimuste kaupa)
5. Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust?
I põlvkond (17-20 aastat)
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla.
- Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole.
- Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides.
- Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju.
- Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus.
- Hea, ülearust palju, liiga palju.
- Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja.
II põlvkond ( 37- 44 aastat)
Ülearused tundusid minu jaoks kõik nn „punased ained“ kõrgkoolis nõuka ajal. Kuid tase oli väga hea. Sai väga head teadmised tööks. Olen õppinud ka nüüd, praegune haridus on teaduslikum.
Keskkoolis sain korraliku hariduse, midagi üleliigset polnud. Tol ajal tundus muidugi kõik üleliigne ja mittevajalik.
Olen enam-vähem rahul koolidega, kus õppinud olen. Ei oska ühtki teadmist ülearuseks pidada. Ununema kipub see, millega ise pidevalt ei tegele.
Ülearust oli päris palju- eriti kõrgkooli ajal- nn „punased ained“. Samas- keskkooli ajal oli tase päris korralik, muidugi olenes ka endast väga palju.
Normaalne haridus. Eriti midagi ülearust polnud, pigem jäi nagu midagi puudu.
III põlvkond (51- 67 aastat)
Haridustase väga hea. Keskkooli osas ülearust õppida ei tulnud, kõrgkoolis aga küll.
Hindan kõrgelt. Ülearusena tundusid NLKP ajalugu jt.
Tuli õppida päris palju ülearust.
Arvan, et midagi polnud ülearust minu ajal. Tänase kohta ei oska öelda.
Haridus oleks võinud olla parem. Liiga palju mittevajalikku, nt NLKP ajalugu jne.
Hindan saadud hariduse rahuldavaks.
Puuduseks pean seda, et jätsin ise õpingud EPA-s pooleli. Keskkooli pean heaks, midagi ülearuseks pidada ei oska.
6. Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne)
I põlvkond
- Toetab küll, kõik peaks olema tasuta.
- Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni.
Toetab küll. Sporditreeningutel ja võistluste korral maksab sõidu kinni. Samuti on toidurahad osadel väiksemad või puuduvad üldse.
- Riik pole toetanud õppimist ega sportimist.
- Võib- olla natukene. Trennikoht vist maksti valla poolt kinni aga trenniasjad pidin ise ostma!
- Haridus on ju tasuta?!
- Ei toeta õppimist ega sportimist. Ainult elamist toetab.
II põlvkond
- Ma ei mäleta, mida ta toetas. Erilisi huviringe polnudki. Sportimiseks pidid omal vahendid olema.
- Minu ajal oli ju kõik tasuta! Koolis tegutsesid huviringid, kuid mina käisin Pioneeride majas matkaringis, näiteringis, fotoringis. Tasuline oli klaveri õppimine muusikaklassis.
- 1970-80-nendatel aastatel olid huvialaringid õpilastele tasuta, samuti suvelaagrid, õpilasmalev. Klassiekskursioonideks ja teatriskäikudeks saadi toetust kohalikust sovhoosist ja metsamajandist.
- Toetas ikka, lastel olid trennid ja ringid tasuta.
III põlvkond
- Minu kooliskäimise ajal ei olnud ükski huvialaring tasuline.
- Kuna tollal olid kõik ringid ja õppimine tasuta, siis võiks seda lugeda kaudselt riigi toetuseks.
- Riik toetas õppimist ja sportimist, muusika- ja spordikoolides oli õppimine tasuta.
- Jah, toetas. Koolil oli suusavarustus soovijatele, palliplatsid jm. Tehnikumides oli stipendium, millega nälga ei jäänud.
- Keskkooli algul oli õppemaks, pärast mitte. Huviringid- tasuta.
- Riik toetas sportimist, kuna trennid olid ju tasuta. Ka huvialaringid olid tasuta, samuti sellega kaasnevad väljasõidud.
- Riik toetas- huviringid tasuta- lai valik. Koolis ekskursioonid igal aastal ja ei mäleta, et oleks pidanud maksma. Alati leiti neid, kes toetasid.
7. Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik, üksteist mõistev, toetav?
I põlvkond
- Pigem sõbralik, kuigi kergelt ametlik toon on juures küll. Üldiselt aga saadakse hästi läbi ja püütakse olla mõistvad- igale probleemile otsitakse lahendus.
- Oleneb õpetajast, tujust, kui on hea, siis on ta väga mõistev, kui aga tuju on halb, siis tasub parem eemale hoida. Pigem siiski ametialane suhe.
- Enamjaolt ametialane. Oleneb jällegi õpetajast. Mõned on sõbralikud ja muretsevad.
- Viimastel aastatel on õpet-õpil suhe muutunud rohkem sõbralikumaks ja üksteist mõistvamaks. Paljud õpetajad aitavad ja tulevad õpilastele vastu.
- Olenevalt õpetajast, oli ka intiimseid.
- Hea, suurepärane, oivaline, siiras.
- Minul endal rohkem ametialane, aga paljudel on rohkem sõbralik. Toetav on ka, aga mõistev… kisub rohkem negatiivi poole.
II põlvkond
- Olenes õpetajast. Enamasti omasid õpetajad täiskasvanu autoriteeti.
- Rohkem ametialane. Õpetaja asi oli tundi anda ja muud suhtlemist nagu polnudki.
- Õpilased kas austasid või kartsid õpetajat. Mäletan, et ühte noort õpetajat ei kuulatud ja mõnitati. Õpetajaid oli ka erinevaid, kes rangemad, kes leebemad (inimlikumad), kes üldse õpilasega ei arvestanud.
- Rohkem ikka ametialane või ametlik, mis muidugi ei välista mõistmist ja toetamist.
III põlvkond
- Olenes täiesti õpetajast. Tõelised õpetajad oskasid olla väga siirad ja mõistvad. Oli ka neid, kellega vaid ametialane suhe.
- Suhe oli pigem õpetajat austav, oli ka sõbralikke ja toetavaid suhteid. Mõnede õpetajatega olid suhted pingelised ja põhjustatud liigsest nõudlikkusest.
- Suhted olid sõbralikud ja usaldavad.
- Nii ja naa- see olenes õpetaja iseloomust, aga õpilased olid sõbralikumad, kuigi olid kambad, kuhu paljusid vastu ei võetud.
8. Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!
I põlvkond
- Klassiruumid on piisavalt õpilasesõbralikud- heledad, avarad, uute akende tõttu kindlasti palju soojemad.
- Oleneb klassist, mõni on väga hubaseks tehtud, kuid paljud on külmad ning remontimata. Pingid on samuti vanad.
- Klassiruumid on õpilasesõbralikud. Peale remonti ka palju soojemad.
- Ei ole, klassiruumid on külmad, klaassides puudub isegi vajalik tehnika, et tundi läbi viia.
- On ikka; uks, kust saab väljuda, kui õpetaja närvi ajab. Muidu norm: aknad, lambid, lauad, toolid, tahvel.
- Klassiruumid ei ole midagi siin nii sõbralikud. Külm on, nagu oleks kool jäämägedes.
II põlvkond
- Pehmed toolid, õiges mõõdus lauad, piisavalt valgust ja soojust, rõõmsamaid värve ja värskust- sellest kõigest kipub/ kippus meie koolides vajaka jääma nii tänapäeval kui ka minevikus.
- Ei olnud. Valgustus ei olnud kõige parem, pingid olid ebamugavad, tahvlid vanad ja kriibitud.
- Sama nagu praegu, ma arvan. Pingid, toolid, tahvel.
- Klassiruumid olid õpilasesõbralikud. Tavaline koolimööbel, suht mugav, seintel pildid, tabelid.
III põlvkond
- Kindlasti oli selles osas puudujääke, aga tol ajal ei osanud me sellele tähelepanu pöörata. Pingid olid nagu olid, juhtus ka kasvule ebasobivat mööblit. Ruum oli siiski soe ja valgustatud.
- Tol ajal selle peale ei mõeldud. Muidugi oli hea, kui klassis olid uued pingid, kuid vanadel ülevärvitud pinkidel oli oma iseäralik hõng. Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum?
- Algklassides olid liitklassid, hiljem linnakoolis paralleelklassid. Mitte-õpilasesõbralikkust ei täheldanud. Võib-olla pisut suur õpilaste arv- 30!
- Klassiruumid olid tavalised, keemia- ja füüsikaklassid olid varustatud vajalike abivahenditega.
- Klassiruumid olid igati nõuetele vastavad.
- Ahjuküte, petrooleumlamp.
- Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta „head“.
9. Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!
I põlvkond
- Mõne karmima õpetajaga on ikka täielik vaikus, teiste õpetajate puhul on aga lärm sageli liiga suur- siis tuleb ise kord majja lüüa. Vahetunnid on väiksematel üsnagi kärarikkad- jooksevad, mängivad. Suuremad on oma nurkades/ seltskondades.
- Kord on olemas ainult geograafia tunnis ja ajaloo tunnis. Ülejäänud tundides on ikka väike jutustamine.
- Distsipliin tunnis ja vahetunnis peaaegu puudub, väikesed tüdrukud kiusavad suuri poisse.
- Lõdva, tee, mis tahad!
- Vahest on tunne, et polegi vahet, kas oled tunnis või vahetunnis, kuna õpilased jalutavad niisama klassis ringi, räägivad omavahel juttu. Õpetaja ei saa tundi läbi viia. On ka õpetajaid, kes on kehtestanud oma korra, millele õpilased ei julge vastu hakata.
- Tunni ja vahetunni kord on üpris sarnane. See oleneb jällegi õpetajast (kui range ta on). Enamjaolt segadus ja kord puudub. Vahetunnid tunduvad rahulikumad, kui enne.
- Tunnis on kord vaid rangemate õpetajatega. Tavaliselt karjutakse tunnis ega kuulata õpetajat. Vahetundides on suht rahulik. Pisikesed jooksevad mööda kooli.
II põlvkond
- Tunnis oli kõva kord. Õpetajale ei julgenud keegi vahele segada. Vahetunnis joosta ei lubatud, jalutamine toimus ringis, õpetaja valvsa pilgu all.
- 70- nendatel jalutasid õpilased vahetunnis kahekaupa ringiratast koridorides. Korrapidajaõpetaja jälgis kõike. Tunnikord olenes õpetajast. Me olime suur klass, keda ei olnud kerge distsiplineerida.
- Tunnis oldi üldjuhul väga vaikselt, sest kardeti õpetajat, direktorit, lapsevanemaid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, korrarikkujad pandi ringi keskele seisma. Jalutama pidid kõik.
- Õpetaja oli kardetud, austatud- temaga arvestati alati. Oli ka õpilasi, kes nö katsetasid piire, kuid nemad olid enamasti istumajäänud ja neist hoidis üldjuhul kaugemale terve klass.
III põlvkond
- Distsipliin oli tunnis hea, v.a. mõnedel õpetajatel, kes ei osanud tundi läbi viia. Vahetunnid olid algklassides meeletu tormamine, keskkoolis- rahulik jalutamine.
- Tunnis valitses õpetaja ülemvõim, vahetunnis jalutati saalis ringi.
- Tunnis oli kord range. Vahetunnis ei kakeldud, poisid vahest suitsetasid.
- Tundides oli kord, õpetaja sõna maksis. Vahetunnis jalutati, vesteldi.
- Kord oli igas tunnis, millisel tasemel, see olenes õpetaja isiksusest; vahetunnis jalutati koridoris või õuealal, tormamist ja tunglemist ei esinenud.
- Distsipliin oli nii tunnis kui ka vahetunnis. Tundi ei tohtinud jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad.
- Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa-kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali!
- Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid.
10. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
I põlvkond
- Eks vahel juhtub ikka, et mõni suurem näitab, kui kõva mees ta on, kuid üldiselt tundub, et kõik on ikka sõbrad ja hoiavad teineteist.
- Iisaku koolis ikka tunduvalt vähem, kui linna koolides. Õigemini, ma polegi siin koolis vägivalda näinud.
- Ei ole nüüd! Kus sa sellega!
- Jah. Me peksame noori EV kodanikke ja meie ümber inimesed kaovad.
- Esineb küll. Mingid noored tulevad ja mölisevad, mitte ainult õpilastega vaid ka õpetajatega. Vahel isegi näed koolis, kuidas üksteist kiusatakse, nõrgemaid piinatakse, tõugatakse ja ainult selleks, et näidata, kui lahedad ja osavad nad on.
- Kindlasti esineb, aga põhikooli ja gümnaasiumi poolt pole ma seda näinud. Algklassid tunduvad kõige vägivaldsemad.
- Muie kooli 7. klassi tüdruk andis vahetunnis, kooli ees asuva heki taga, koolikaaslasele peksa.
II põlvkond
- Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged. Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi.
- Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, „pommiti“, noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud.
- Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll.
- Esines ikka: togimist, jala taha panemist, mõnitamist, kuid mitte eriti palju. Tundub, et oli seda vähem, kui praegu, samas võib ka olla, et praegu räägitakse sellest rohkem.
III põlvkond
- Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud.
- Kuna õppisin koos vene rahvusest lastega, siis oli vahel naginat eri rahvuste vahel.
- Koolis aeti poistel juuksed vastu nende tahtmist 0-ga juuksed maha.
- Koolivägivalda ei olnud. Vahest harva poisid kaklesid, aga tüdrukud küll mitte kunagi.
- Koolivägivalda ei olnud, kuigi klassikursust kordama jäänud õpilased võisid olla mõnikord vägivaldsed.
- Koolivägivalda tänapäevases mõistes küll ei esinenud; väikesed omavahelised nägelused ikka olid, kuid need ei muutunud vägivaldseks.
- Ei mäleta, et otsest vägivalda oleks olnud, niisama nöökimisi oli ikka, eriti kui mõni õpilane juhtus oleme teistest erinev.
- Kindlasti ka oli, aga midagi eriti hullu ja isiklikku nagu ei mäletagi. Poisid ikka kiusasid vahel tüdrukuid, aga midagi väga hullu ma küll ei mäleta- ju siis polnud!
11. Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda!
I põlvkond
- Ei ole otseselt koolivormi, kuid on teatud reeglid, mida tuleb jälgida- näiteks liiga paljastavate riietega ei maksa kooli tulla.
- Ei ole kohustuslik.
- Pole olnud koolivormi.
- Ei ole kohustuslikku vormi. Mõned normid on küll, kuidas pole sobiv koolis käia.
- Enda kooliajal pole kordagi vormi olnud.
II põlvkond
- Oli kohustuslik. Sain kanda kolme erinevat koolivormi. Algklassides oli sinine pihikseelik, põhikoolis teksaseelik, keskkoolis volditud ruuduline seelik.
- Minu kooliajal oli kohustuslik, alles keskkoolis muutus mõnevõrra vabamaks. Olen kogenud kahte koolivormi reformimist. Üks oli topilisele teksariidele (halvakvaliteediline ja kole) üleminek ja teine ruuduliste seelikute ja siniste pintsakute- pükste aeg. Viimased tundusid moodsamad, vähemalt algul.
- Kohustuslik. Kõige kohustuslikum oli pioneeri kaelarätt või komsomoli märk. Sinine seelik ja vest, jakk, rohekas pluus ja valge pluus. Viimasel õppeaastal tuli teksavorm, mis meile kohustuslik polnud.
- Sinine koolipluus, tumesinine seelik ja vest. Hiljem võis ka mustade viigipükstega käia.
III põlvkond
- Tume kleit, valged kätised ja krae. Hiljem muutus värv ilusamaks ja isegi teksariidest, mis meeldis kõigile.
- Koolivorm puudus, aga oleks parem olnud, kui oleks olnud. Kehvemalt riides olijad tundsid end näruselt.
- Ei olnud kohustuslik.
- Koolivorm puudus.
- Koolivorm oli kohustuslik- tüdrukutel seelik, pluus ja jakk- kõigil ühesugused; poistel pintsakud ja püksid, enam-vähem tumedad.
- Koolivorm oli kohustuslik, ehkki seda nõuet „moodsamad olla tahtvad“ püüdsid eirata. Aga harjuti kandma ja üldiselt oli pilt ühtlane. Lõi nö ühtekuuluvustunde.
- Koolivorme oli minu õppimise ajal vist kolm. Vormide varieerimisvõimalusi tüdrukute jaoks oli küll. Nt esimene vorm: valge- sinisetriibuline pluus, must või sinine volditud seelik ja must põll; tumesinine kleit valge krae ja kätistega ja must põll; pidulikuks puhuks valge pluus, seelik ja põll.
- Tüdrukutel tume seelik ja sini-valgetriibuline pluus või tume kleit valge kraega. Pidulikul puhul valge pluus tumeda seelikuga. Poistel sama, ainult seeliku asemel tumedad püksid. Lisaks punane pioneerikaelarätt iga päev.
36

.DOC Laadi alla originaalfail 38 lk · .doc · 120 allalaadimist

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #1

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #2

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #3

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #4

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #5

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #6

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #7

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #8

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #9

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #10

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #11

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #12

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #13

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #14

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #15

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #16

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #17

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #18

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #19

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #20

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #21

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #22

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #23

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #24

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #25

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #26

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #27

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #28

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #29

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #30

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #31

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #32

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #33

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #34

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #35

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #36

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #37

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #38

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anuj Õppematerjali autor

Uurimuslik ülevaade haridusest nõukogude eestis, tolleaegsetest õppemeetoditest ja õpilastele rakendatavatest ideoloogilisest survest. Eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. uurimustöö sisaldab ka autori poolt läbiviidud küsitluse analüüsi kolme eri põlvkonna seas.

nõukogude eesti haridussüsteem ideoloogia survemeetodid õpilane ajalugu kool

Sarnased õppematerjalid

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus

essee konkurss

doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

........................................................................... 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad......................................................................................................... 13 Lisa 1........................................................................................................................... 14 1. Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb muutusi koolielus läbi kolme Lepa põlvkonna 20. sajandil. Autor püüab välja tuua erinevaid sündmusi nii koolielust kui ka vabast ajast ja käsitletud on ka muud õppetööga seonduvat. Kuna meie peres koolielu kohta palju kirjalikke andmeid pole säilinud, tegi autor intervjuu oma vanaema Meeta Lepaga, isa Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama

Informaatika

odp

KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS

KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski k

Ajalugu

docx

Kool 1970 –1980-ndatel aastatel

Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks

Eesti keel

docx

Minu isa mälestused koolist

Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis oli kooli kõrval.

Eesti keel

doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim. Koolis oli kindlasti Nõukogude liidu lipp ja Eesti Nõukode Sotsialistliku Vabariigi lipp ja koolilipp kooli fuajees. Samuti oli seinal Vladimir Ilits Lenini pilt kirjaga õppida, õppida, õppida. Koolis tähistati ka Oktoobri Revulutsiooni aastapäeva, siis korraldati ka linnas paraade ja miitinguid. Kõikidest koolidest käisid õpilased marssimas. Samuti käidi marssimas Töörahva pühal. Veel tähistati koolis naistepäeva ja Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku päeva

Ajalugu

docx

Üheksandikud

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja

Alternatiivpedagoogika

doc

Uurimistöö - riietus koolis

Võru Kesklinna gümnaasium Riietus koolis Uurimistöö Koostaja: Marja Kangur Juhendajad: Eevi Tarro Tiiu Ojala -2011- Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Peatükk 1.............................................................................................................................4 Peatükk 2.........................................................................................................................5-7 Peatükk 3.............................................................................................................................8 Peatükk 4.............................................................................................................................9 4.1. ....................................................

Uurimistöö

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

webxan: Uurimus on tore. Kuigi see on mustand. Puuduvad statistlised numbrid ning kahjuks ka planeeritud illustratsioonid. Sellele vaatamata suur tänu!

19:12 24-11-2012