100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 38 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anuj
Õppematerjali autor
kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus
........................................................................... 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad......................................................................................................... 13 Lisa 1........................................................................................................................... 14 1. Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb muutusi koolielus läbi kolme Lepa põlvkonna 20. sajandil. Autor püüab välja tuua erinevaid sündmusi nii koolielust kui ka vabast ajast ja käsitletud on ka muud õppetööga seonduvat. Kuna meie peres koolielu kohta palju kirjalikke andmeid pole säilinud, tegi autor intervjuu oma vanaema Meeta Lepaga, isa Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski k
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis oli kooli kõrval.
kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim. Koolis oli kindlasti Nõukogude liidu lipp ja Eesti Nõukode Sotsialistliku Vabariigi lipp ja koolilipp kooli fuajees. Samuti oli seinal Vladimir Ilits Lenini pilt kirjaga õppida, õppida, õppida. Koolis tähistati ka Oktoobri Revulutsiooni aastapäeva, siis korraldati ka linnas paraade ja miitinguid. Kõikidest koolidest käisid õpilased marssimas. Samuti käidi marssimas Töörahva pühal. Veel tähistati koolis naistepäeva ja Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku päeva
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Võru Kesklinna gümnaasium Riietus koolis Uurimistöö Koostaja: Marja Kangur Juhendajad: Eevi Tarro Tiiu Ojala -2011- Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Peatükk 1.............................................................................................................................4 Peatükk 2.........................................................................................................................5-7 Peatükk 3.............................................................................................................................8 Peatükk 4.............................................................................................................................9 4.1. ....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid