Eesti haridus NSV Liidus (1)

5
Eesti haridus nõukogude perioodil.
Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima.
1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks.
Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus , rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon , majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse tuuakse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon .
Kutsekoolid muudetakse nn. tööjõureservide koolideks (tööstuse, põllumajanduse, ehituse raudtee ja vabriku mehhaniseerimise koolid), mis alluvad Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitusele. Ka ülikoolide töö korraldatakse täielikult ümber vastavalt Nõukogude Liidus kehtivatele normidele (kursuste süsteem, loengutel osalemise kohustuslikkus , kohustus sooritada eksamid teatud tähtaegadeks). Kõigi üliõpilasorganisatsioonide ja teaduslike ühingute tegevus keelatakse. Kohustuslike õppeainete hulka võetakse vene keel, marksism- leninism ja kommunistliku