Uurimustöö meetodid (9)

Uurimistöö meetodid- konspekt
Uurimistöö meetodid
Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel „tavadel“ ning järeldused loogilisemad.
Psühholoogia:

• Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai).
  
• Psühholoogia killustatus: pole ühtegi „suurt teooriat“, mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte .
  
• Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele.
  

Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks:

• Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa.
  
• Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile.
  
• Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada teaduslikule psühholoogiale. Sobivam vastandus on rakenduspsühholoogia vs akadeemiline psühholoogia. Teaduslik (ehk tõenduspõhine) igal juhul.
  

Kuidas defineerida teaduslikkust:

• Süstemaatiline tähelepanekute tegemine
  
• Avaliku, kontrollitava teadmise loomine
  
• Lahendatavate probleemide uurimine
  

Teemavaliku põhjendamine:

• Atuaalsus.
  - Kui palju sellest viimasel ajal erialakirjanduses kirjutatud on? Millega seda huvi põhjendatakse?
  - Kas see on seotud mõne praktilise probleemiga minu organisatsioonis? Milles see probleem seisneb?
  
• Uudsus .
  - Kas teema on piisavalt tundmatu, et seda üldse tasuks uurida? Mida varasemad uurijad on soovitanud edasi uurida?
  
• Seotus õpitava erialaga.
  Kuidas personali- või teenindusjuhid sellest uuringust kasu saavad?
  

Teemavaliku põhjendamine.
Kas teema on piisavalt aktuaalne ?
Teema leidmise nipp- vaata, mida varasemalt on soovitatud edasi uurida. Keskendu tööde arutelu osadele, seal tuuakse välja edasised võimalikud uurimissuunad .
Sissejuhatus.
Põhjenda ära, miks antud teema oled valinud. Miks üleüldiselt ning miks konkreetses situatsioonis/asutuses.
Eesmärk
Kas mingi hüpotees peab paika või mitte (jah/ei). Hüpoteese on 3 tüüpi:

Võrdlevad hüpoteesid- tahame teada, kas mingisugune inimene/ettevõtte erineb teisest inimesest/ettevõttest millegi poolest. Eesmärgiks kontrollida oletust, kas mingi osakonna tööga rahulolu on suurem teise osakonna tööga rahulolust nt. Või ka näiteks kas rahulolu aastal 2008 on teistsugune võrreldes aastaga 2007 jne.

Korrelatsiooni puudutavad hüpoteesid- seos. Korrelatsioonitabeleid saab kahte pidi tõlgendada (kured toovad lapsi vs lapsed toovad kurgi ).
kured
lapsed
50
200
42
170
29
120
16
60
Korrelatsioon näitab seost kahe asja vahel, kuid ei ütle midagi põhjuslikkuse kohta.
Tegemist on positiivse korrelatsiooniga.

Põhjuslikkust puudutavad hüpoteesid- selle kontrollimiseks on võimalus katseid teha. Kas palk mõjutab tööga rahulolu?
NT. Manipuleerime palgaga ning mõõdame rahulolu.
Mõjutab, põhjustab, tingib- viitavad põhjuslikkust puudutavale hüpoteesile.
Ülesanne 1
Töötajate poolt toime pandud vargused on mitmete organisatsioonide jaoks suureks probleemiks. Üheks varguse eelduseks peetakse töötajate rahulolematust , kuid mitte kõik rahulolematud töötajad ei hakka varastama. Uuringus leiti, et töötajate rahulolematus oli küll vargusega seotud, kuid vaid sellistel juhtudel, kui töötajad tajusid organisatsioonikliimat vargusi soodustavana.
Teema: Käesolevas töös uuriti varguse seost rahulolematusega ja organisatsioonikliimaga.
Võrdlev hüpotees: Tööga rahulolevad töötajad varastavad vähem kui need, kes on tööga rahulolematud.
Objektiivne alus gruppide moodustamiseks võiks olla: need, kes on varastanud ja need, kes ei ole. Siis sõnastame hüpoteesi järgmiselt: nende inimeste seas, kes on vargustega vahele jäänud, on rahulolematus kõrgem kui nende seas, kes ei ole vargustega vahele jäänud.
Korelatsiooni puudutav hüpotees:

Tööga rahulolematus on seotud vargustega.
Näiteks:
Rahulolematus (10 p)
Vahelejäämiste arv aastas
10
5
8
3
5
2
1
1

Organisatsioonikliima on seotud vargustega.
Kuidas mõõta organisatsioonikliimat? Koostada valents, skaala 1-10 vms
Põhjuslikkust puudutav hüpotees: Tööga rahulolematus põhjustab vargusi.
Rahulolematuse määr 8  10  2
Varguste arv 4tk/kuus  8 tk/kuus  0tk/kuus
Teine võimalus on võrrelda varguste arvu organisatsioonikliimaga.
Ülesanne 2
Käesolevas töös uuriti.................................30 inimese seas, kelle tööks on telefoni teel uuringuintervjuude tegemine. Uuringus osalejad täitsid tööalast enesetõhusust hindava küsimustiku (inimese enda hinnang sellele, kas ta saab reeglina oma tööülesannetega hakkama); sellele lisaks mõõdeti nende ärevust tööpäeva lõpus ning märgiti üles, kui mitmel korral tööpäeva jooksul intervjueeritavad nende palvele eitavalt vastasid. Uuringus leiti olulisi seoseid eitavate vastuste hulga ja intervjueerijate ärevuse vahel.
Teema: Käesolevas töös uuriti ärevuse seoseid eitavate vastuste hulga ja enesetõhususega.
Võrdlev hüpotees:
1. Need, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on ärevamad kui need, kes saavad vähem eitavaid vastuseid.
Tekib probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe.

2. Nende enesetõhusus, kes saavad palju eitavaid vastuseid, on kõrgem, võrreldes nendega, kes saavad vähe eitavaid vastuseid.
Tekib taas probleem, kui palju on palju ja kui vähe on vähe.
Võrdlevat hüpoteesi saab siin püstitada ka ärevusega seoses.
Korelatsiooni puudutav hüpotees:
1. Ärevus on seotud eitavate vastuste hulgaga .
Ärevus (10p)
Eitavate vastuste hulk päeva jooksul
1
15
3
18
5
26
8
30
Positiivne korrelatsioon

Ärevus on seotud enesetõhususega.
Ärevus (10p)
Enesetõhusus
1
10
3
7
5
5
8
2
Negatiivne korrelatsioon
Põhjuslikkust puudutav hüpotees:

Ärevus mõjutab eitavate vastuste hulka.
Ärevus 3p  8p  1p
Eitavate vastuste hulk 10  20  5

Eitavad vastused mõjutavad ärevust
Eitavate vastuste hulk 10  20  5
Ärevus 2p  5p  1p

Enesetõhusus mõjutab ärevust.
Teema piiritlemine:

• Kas olen sõnastanud selle piisavalt kitsalt ja täpselt?
  - Ma uurin töötust.
  - Ma uurin töötuse määra.
  - Ma uurin töötuse määra Eestis.
  - Ma uurin töötuse määra Eesti 30-40 aastaste töötute meeste seas.
  (Eesmärk: ma tahan teada, kas töötuse määr 30-40 aastaste meeste seas on teistsugune kui sama vanusegrupi naiste seas)
  
• Kas neid omadusi/nähtuseid on üldse võimalik praegusel ajal olemasoleva metoodikaga uurida?
  ( Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1)
  

Kirjandus:

• Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?)
  
• Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms)
  
• Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks)
  
• Ametlikud juhised ja normdokumendid
  
• Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid:
  - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid )
  - sisaldavad liiga lihtsustatud, absoluutseid väiteid- ei arvesta, et need ei pruugi kehtida kõigis olukordades , ei teadvustata, et need on lihtsustatud
  

Töö struktuur: empiiriline töö (sisuliselt andmete kogumine)

• Sissejuhatus.
  - Mida uuritakse?
  - Üldine põhjendus: miks on see teema oluline?
  - Uuringu eesmärk: mida tahetakse teada saada?
  
• Teoreetiline taust: kas sarnaseid asju on varem ka uuritud, kuidas neid varem määratletud on, mida neis uuringutes on leitud?
  
• Meetod.
  - Mõõtmisvahendid.
  - Uuritavad isikud.
  - Uurimisprotseduur.
  
• Tulemused.
  
• Arutelu.
  - Kas eesmärk sai täidetud?
  - Kuidas uuringu tulemused sobivad kokku varasemate uuringute tulemustega?
  - Kui sobivad, siis mida sellest järeldada? Kui ei sobi, siis mida sellest järeldada?
  - Töö puudused.
  - Ettepanekud edasiste uuringute kohta.
  

NB! Teoreetilise tausta ja arutelu võrdlemine!
Töö struktuur: teoreetiline töö (praktilise lahenduse loomine)

• Sissejuhatus.
  - Mida uuritakse?
  - Üldine põhjendus, miks see teema oluline on?
  - Spetsiifiline põhjendus: miks on see antud ettevõttes oluline?
  - Uuringu eesmärk: mis antud töö tulemusena valmima peaks?
  
• Teoreetiline taust: kokkuvõte sellest, kuidas mingit asja praegu (selles ettevõttes) tehakse, selle head küljed ja puudused, erinevate teiste võimalike lahenduste võrdlemine.
  - Siin võib kasutada eelnevate empiiriliste uuringute (vt empiirilise töö struktuuri) tulemusi, nt senise lahenduse heade külgede ja puuduste väljaselgitamiseks tehtud uuringu kokkuvõtet.
  
• Järeldused: milline võiks olla parem viis asjade tegemiseks, ettepanekud oma idee kontrollimise võimaluste kohta. Võrdlemine- kuidas on siiani tehtud ja kirjeldada isdeaal ehk kuidas hakkab olema. Võrdlus ka sellega kuidas teised on teinud.
  

Uurimisküsimuse püstitamine.
Uurimisküsimust (eesmärki) saab püstitada kahel viisil:

Hüpoteesina- oletus selle kohta, milliseid tulemusi uuring annab.

Kirjeldava uurimisküsimusena- millised on mingi X asja omadused või eripärad? Kui sageli X esineb? (Nt milliste tööga seotud teguritega ollakse rahul ja millega mitte; kui suur on nende inimeste osakaal, kes tunnevad rahulolematust jne).
Hüpoteeside tüübid:

• Võrdlevad hüpoteesid:
  X erineb Y-st või X on suurem/väiksem kui Y.
  
• Korrelatsiooni puudutavad hüpoteesid: X ja Y on omavahel positiivselt/negatiivselt seotud.
  
• Põhjuslikkust puudutavad hüpoteesid: X mõjutab Y avaldumist.
  

NB! Hüpotees peaks olema spetsiifiline, et välistada selle puhtjuhuslik paikapidavus.
Psühholoogiline mõõtmine
Mõõtmise puhul tähistatakse nähtust numbrite abil. Psüühilisi omadusi ei saa otse mõõta. Järeldusi nende kohta tehakse välise käitumise põhjal. Kuna arvesse võetakse vaid osa käitumisest, siis on oluline selle valimi esinduslikkus.
Mõõtvahendite tüübid:

• Kirjalikud küsimustikud
  - küsimustike meetriline eesmärk ja kirjeldav eesmärk
  
• Intervjuud
  
• Vaatlused
  

Küsimustiku koostamise käik:

Konstrukti määratlemine

Küsimuste sõnastamine ja sõnastuse sobivuse hindamine

Instruktsioon ja läbiviimise reeglid

Küsimustiku katsetamine ja küsimuste valik

Kvaliteedi hindamine

Tõlgenduspõhimõtete väljatöötamine
Konstruktid:

• Konstrukt - ideede kogum, mis on uurijate poolt konstrueeritud selleks, et aidata kirjeldada omavahel kuidagi seotud nähtusi.
  
• Konstruktiivne määratlemine- teiste konstruktide kaudu.
  
• Operatsionaalne määratlemine- täpsustatakse tegevused, mison konstrukti mõõtmiseks vajalikud (nt millist käitumist ja kuidas mõõta).
  

Konstruktide opratsionaalne määratlemine:

Konstruktiga seotud käitumise või objektiivsete märkide kirjeldamine- mida (millist käitumist) ja kuidas mõõta.

Mõõdetava konstruktiga tõenäoliselt seotud (sarnaste) konstruktide väljatoomine.

Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused.
Reliaablus ehk usaldatavus .
Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju:
Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga.
Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus.
Reliaablus:

Siemine kooskõla. Kas küsimused mõõdavad ühtmoodi (üht ja sama asja)?
-Testi poolitamine
- Cronbachi α

Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga?
- Kordustestimine (test-retest)

• Mõõtmisvigade võimalikud allikad:
  - isiku püsivad omadused (nt võimekus, teadmised, oskused)
  - isiku ajutised kuid üldised omadused (nt tervis, motivatsioon , emotsioonid )
  - testi läbiviimist ja tulemuse hindamist mõjutavad tegurid (nt testimise tingimused, läbiviija vildakus, instruktsiooni selgus)
  - juhuslikkus
  
• Mõõtmise puhul ollakse tavaliselt huvitatud indiviidi püsivatest ja üldistest omadustest.
  
• Süstemaatilised ja juhuslikud vead.
  
• Küsimuste arv.
  

Kokkuvõtteks reliaabluse kohta:
Selleks, et mõõtmistulemust tõlgendada, peab mõõtmisvahend olema piisava reliaablusega. Kõrge reliaablus ei garanteeri häid tulemusi, kuid reliaabluse puudumine kindlasti takistab heade tulemuste saavutamist. Kui mõõtmisvahendi reliaablus on madal, siis ei saa sellega midagi mõõta. Kõrge reliaablusega mõõtmisvahend tõenäoliselt mõõdab midagi, kuid reliaablus ei ütle meile midagi selle kohta, mida see mõõdab. Selleks, et välja selgitada, mida see mõõdab, tuleks uurida selle mõõtvahendi valiidsust.
Mõõtmisvahendite headuse hindamine: valiidsus .

• Psühholoogilisi mõõtvahendeid kasutatakse inimeste kohta järelduste tegemiseks. Nende järelduste õigsus ehk valiidsus on üheks mõõtvahendi headuse näitajaks.
  
• Kas test mõõdab seda, mida peaks mõõtma- mõõtmise valiidsus.
  
• Kas testi abil saab teha õigeid otsuseid- otsuste valiidsus.
  

Testide hindamine: valiidsus.

• Mõõtmise valiidsus- kas test mõõdab seda, mida see peaks mõõtma?
  
• Otsuste valiidsus (e kriteeriumivaliidsus)- kas testi abil saab teha õigeid otsuseid?
  

Valiidsuse hindamise meetodid:

• Mõõtmise valiidsuse hindamine:
  - ühtiva valiidsuse meetod
  - sisuvaliidsuse meetod
  - konstruktivaliidsuse meetod (ühtivus ja eristamisvõime)
  
• Otsuste valiiduse (kriteeriumivaliidsuse) hindamine:
  - ennustava valiidsuse meetod
  - samaaegse (e eristava) valiidsuse meetod
  

Sisuvaliidsus:
Kas testiküsimused peegeldavad hästi ja igakülgselt seda omadust, mida mõõta tahetakse? Sisuvaliidsuse hindamise kolm etappi :

Kas testiküsimused on seotud mõõdetava omadusega ?

Millist tahku sellest omadusest iga küsimus mõõdab?

Testi struktuuri võrdlemine mõõdetava omaduse struktuuriga.
Otsustamisega seotud valiidsus ehk kriteeriumivaliidsus
Selleks, et selgitada, kas testi saab kasutada otsustamiseks, tuleks võrrelda testitulemusi:

• mingi näitajaga (kriteeriumiga) tegelikkuses- kas testitulemused peegeldavad hästi tegelikkust
  
• otsuste tagajärgedega
  

Kriteeriumivaliidsuse hindamine ennustava valiidsuse ja samaaegse valiidsuse meetodil.
Ennustav valiidsus:
Võrreldakse enne otsustamist läbi viidud testi tulemusi peale otsustamist mõõdetud kriteeriumiga. Kas test suudab mingit kriteeriumit ennustada? Kuna tavaliselt tahetakse uurida seoseid testitulemuste ja kõigi kandidaatide edukuse vahel, siis tehakse otsus ilma testitulemuste abita .
Samaaegne valiidus:
Praktilisem alternatiiv ennustava valiidsuse meetodile. Kas test on suuteline inimesi eristama? Suurim erinevus ennustava valiidsuse meetodist on see, et samaaegse valiidsuse meetodi puhul hinnatakse valiidsust nende inimste põhjal, kes on mingil alusel juba välja valitud ja seega erinevad üldpopulatsioonist. Kuid test, mis on valiidne nende väljavalitute seas, ei pruugi olla valiidne üldpopulatsioonis.
Tõlgendamine.
Ilma tõlgenduseta pole testitulemustel mingisugust mõtet.
Kaks enamlevinud tõlgendusviisi on:

• Võrrelda testi sooritaja tulemust teiste inimeste tulemustega ( normidel põhinev tõlgendus);
  
• Võrrelda testi sooritaja tulemust mingi standardiga (standardil põhinev tõlgendus).
  

Normidel põhinev tõlgendus.
Testitulemused omandavad mõtte võrdluses teiste inimestega. Milliste inimeste grupiga võrreldes tulemust tõlgendatakse?
Normide väljatöötamine, valim :

• Läbilõikevalim: kõik üldpopulatsiooni kihid peaksid olema esindatud vastavalt tegelikele proportsioonidele.
  
• Juhuvalim: igal inimesel peaks olema teoreetiliselt võrdne võimalus valimisse sattuda.
  
• Mugavusvalim: inimeste valikul lähtutakse nende kättesaadavusest.
  

Normid: ekslike tõlgenduste võimalused

• Normid on välja töötatud uuritavast isikust erinevate inimeste põhjal.
  
• Valim on vildakas.
  
• Normid on aegunud.
  
• Statistiliste protseduuride mittemõistmine.
  

Standardil põhinev tõlgendus:
Määrab ära, mida testi sooritaja suudab. On määratletud mingi standard, mille suhtes tulemusi vaadeldakse- kas indiviidi tulemus vastab sellele või mitte.
Testi hindamine:

• Testi nimi, autor
  
• Kirjastaja, väljaandmise aeg
  
• Milliste inimeste seas kasutamiseks?
  
• Mõõdetav konstrukt
  
• Maksumus
  
• Ajakulu
  
• Kasutamiseesmärk
  
• Testi, küsimuste ja skoori kirjeldus
  
• Kuidas ja millistel eesmärkidel testi autor küsimused välja valis?
  
• Testi läbiviimiseks vajalik väljaõpe
  
• Valiidsus. Reliaablus. Viited uuringutele
  
• Üldistatavus
  
• Pikaajaline stabiilsus
  
• Normid
  

Uurimustöö etapid.
Pane järjekorda:
Kirjanduse läbitöötamine (seda läheb vaja eri etappides, mistõttu on sellel erinev tähendus)
Teema valik
Juhendaja leidmine
Uurimisküsimuse/eesmärgi püstitamine
Töö alapunktide/ kondikava sõnastamine
Mõõtmisvahendi valik, uuringu protseduur, uuritavad isikud- metoodika
Teemaprojekt
Andmete kogumine
Analüüs, järeldused
Vormistamine
Juhendajaga vahetärminite kokkuleppimine
1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) – arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on “ loomulikud ” või bioloogiliselt omased kas siis inimestele üldiselt või teatud sugudele; palju vaieldud termin feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: “Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus emainstinkt” on essentsialistlik avaldus. Essentsialismi on sageli toetatud viidetega bioloogilistele väidetele (näiteks, et mehe ja naise ajud on erinevalt ülesehitatud); seetõttu on essentsialistlikud väited sageli sotsiobioloogilise taustaga või seotud vastavate mõttekoolkondadega. Alternatiivselt on essentsialism tuletatud humanismist. Essentsialism tähendab seisukohta, et iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. Näiteks arvas Rene Descartes, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine. Samas on aga kalduvus mõelda palju tarku mõtteid vaid juhuslik omadus. Operatsionalism (ld operari ´töötama, tegevuses olema´) – Percy Williams Bridgmani arusaam, et mõiste tuleb defineerida juhendi kaudu (tegevuseks ja tulemuse jälgimiseks), kuidas eristada antud mõistega hõlmatavat ülejäänust. Näiteks tuleb pikkuse mõiste defineerida juhendina, kuidas viia läbi mõõtmist, ning üheaegsuse mõiste juhendina, mis näitab, kuidas teha kindlaks, et kaks sündmust on üheaegsed. Bridgman väitis, et mõisted, mida ei saa sel viisil defineerida, tuleks teadusest välja jätta.
12