Kreeka filosoofia (0)

Kreeka filosoofia

• Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks?
  

Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajat. Diskuteeriti, analüüsiti, katsetati omal käel - sellest lähtuvalt hakkasid filosoofiast ja teadusest arenema erinevad teadusharud, tekkis maailmakõiksuse teaduslikkus, mis erinevalt eelnevatest seletustest põhines reaalsetel tuletustel, katsetustel ning oli loogiline.

• Hea ja halva mõiste sofistide käsitlused ning Sokratese kriitika nende vastu. Kumba toetad Sina, miks?
  

Niisugused mõisted nagu "hea" ja "halb" on suhtelised: mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need pole jumalatest määratud ja igavesed , vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Järelikult võivad inimesed neid vastavalt oma suvale ka muuta. Seejuures on loomulik ja õiglane, et tugevad ja võimekad allutavad inimestevaheliste kokkulepete sõlmimisel nõrku ja saamatuid oma tahtel. Loodusest selgub ju samuti, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes.
"Teadmine, mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja kurjust põhjustab teadmatus . " Sofistide ideoloogia -
Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud.
Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest.
Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis.
Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst . "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada."
Sofism omandab sõimusõna tähenduse
Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu.
Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus, tõde, voorus, ilu jne) on?
Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne; mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse keskne probleem - valiku küsimus, õige valik sõltub aga teadmistest. Keegi ei püüdle vabatahtlikult kurja või selle, mida kurjaks peetakse, poole. Sokratese meelest oli filosoofia ülesandeks õpestada nimest iseennast tundma, mis on igati kiiduväärt ettevõtmine. Kes isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista.

Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad ?

Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on