Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka filosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see õiglus tõde voorus ilu jne on?
  • Milline oli Platoni ideaalne riik?
  • Mis Sina sellest arvad?
  • Mida pidas Hippokrates haigestumise põhjuseks ja mis pidi eelnema ravile?

Lõik failist

Kreeka
filosoofia

  • Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks?


Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad
polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on
ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja
kooskõlas loodusega. Inimesed
on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant
kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev
peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka
jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli
omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka
tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste
kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende
sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte
olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid
Kreeka filosoofia #1 Kreeka filosoofia #2 Kreeka filosoofia #3 Kreeka filosoofia #4 Kreeka filosoofia #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pruuly Õppematerjali autor
Küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Platoni õpetus idealsest riigist

Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud

Filosoofia
thumbnail
15
doc

Filosoofia

00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia

Filosoofia
thumbnail
7
odt

Ajaloo referaat Platonist

SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Referaat platoni kohta

aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Üle kuuekümne aastasena läks Platon uuesti Itaaliasse ja üritas Sürakuusas tagajärjetult äratada türann Dionysios II huvi oma arusaamade vastu ideaalsest riigist. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. ÕPETUSED Ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus.

Filosoofia
thumbnail
7
docx

Platoni idealism

Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises

Filosoofia
thumbnail
9
doc

Platon Referaat

tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Filosoofia, Sokrates ja Planton

väärikalt vastu praegu tunduva väära otsuse. Tegelikult Sokrates toimis õigesti mürki võttes, kuna see näitas tema julgust jääda kindlaks oma seisukohtadele. Arvan, et surm pani ka tema õpilased teda rohkem austama ning tänu sellele teamegi Sokratese õpetustest. Põgenemisega oleks näidanud ta aga argust ja ebakindlust oma õpetuste üle. Oleks pidand lahkuma riigist võibolla ja ka jätma maha perekonna. 1.2 Sokratese filosoofia ja tarkus Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Kurjuse põhjustab tema arvates tematus. Sokrates ei võtnud õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, siis

Filosoofia
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

" · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine ­ vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun