Kreeka
filosoofia
- Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks?
Kreeka
filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad
polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on
ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja
kooskõlas loodusega. Inimesed
on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu,
otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant
kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev
peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka
jumalate
omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune
maailmapilt oli
omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka
tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena
seniste tõekspidamiste
kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende
sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte
olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid
maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste
ja sündmuste põhjustajat. Diskuteeriti, analüüsiti, katsetati
omal käel - sellest lähtuvalt hakkasid filosoofiast ja teadusest
arenema erinevad teadusharud, tekkis maailmakõiksuse teaduslikkus,
mis erinevalt eelnevatest seletustest põhines reaalsetel tuletustel,
katsetustel ning oli loogiline.
- Hea ja halva mõiste sofistide käsitlused ning Sokratese kriitika nende vastu. Kumba toetad Sina, miks?
Niisugused
mõisted nagu "hea" ja "halb" on suhtelised: mis
ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka
inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need pole jumalatest
määratud ja
igavesed , vaid põhinevad inimeste omavahelisel
kokkuleppel. Järelikult võivad inimesed neid vastavalt oma
suvale ka muuta. Seejuures on loomulik ja õiglane, et tugevad ja võimekad
allutavad inimestevaheliste kokkulepete sõlmimisel nõrku ja
saamatuid oma tahtel. Loodusest
selgub ju samuti, et tugevad söövad
alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma
seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes.
"Teadmine,
mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja
kurjust põhjustab
teadmatus . " Sofistide ideoloogia -
Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud.
Kasvas
usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi
võimalik, kõik on suhteline,
piisab ainult osavatest argumentidest.
Teoreetiline
ja
moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis.
Kõnekunst
on veenmiskunst, mitte veendumuste
kunst . "Ma usun, et see on
nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma
tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada."
Sofism
omandab sõimusõna tähenduse
Sokratese
kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu.
Kui
inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus,
tõde, voorus, ilu jne), siis
Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus,
tõde, voorus, ilu jne) on?
Tõeni
saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit
nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab
heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne;
mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse
keskne probleem -
valiku küsimus, õige valik sõltub aga teadmistest. Keegi ei püüdle
vabatahtlikult kurja või selle, mida kurjaks peetakse, poole.
Sokratese meelest oli filosoofia ülesandeks õpestada nimest
iseennast tundma, mis on igati kiiduväärt ettevõtmine. Kes
isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista.
Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad ?
Platon elas demokraatlikus
Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu
kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on
Kõik kommentaarid