Kreeka
filosoofia
- Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks?
Kreeka
filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad
polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on
ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja
kooskõlas loodusega. Inimesed
on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu,
otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant
kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev
peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka
jumalate
omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune
maailmapilt oli
omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka
tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena
seniste tõekspidamiste
kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende
sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte
olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid
maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste
ja sündmuste põhjustajat. Diskuteeriti, analüüsiti, katsetati
omal käel - sellest lähtuvalt hakkasid filosoofiast ja teadusest
arenema erinevad teadusharud, tekkis maailmakõiksuse teaduslikkus,
mis erinevalt eelnevatest seletustest põhines reaalsetel tuletustel,
katsetustel ning oli loogiline.
- Hea ja halva mõiste sofistide käsitlused ning Sokratese kriitika nende vastu. Kumba toetad Sina, miks?
Niisugused
mõisted nagu "hea" ja "halb" on suhtelised: mis
ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka
inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need pole jumalatest
määratud ja
igavesed , vaid põhinevad inimeste omavahelisel
kokkuleppel. Järelikult võivad inimesed neid vastavalt oma
suvale ka muuta. Seejuures on loomulik ja õiglane, et tugevad ja võimekad
allutavad inimestevaheliste kokkulepete sõlmimisel nõrku ja
saamatuid oma tahtel. Loodusest
selgub ju samuti, et tugevad söövad
alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma
seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes.
"Teadmine,
mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja
kurjust põhjustab
teadmatus . " Sofistide ideoloogia -
Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud.
Kasvas
usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi
võimalik, kõik on suhteline,
piisab ainult osavatest argumentidest.
Teoreetiline
ja
moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis.
Kõnekunst
on veenmiskunst, mitte veendumuste
kunst . "Ma usun, et see on
nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma
tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada."
Sofism
omandab sõimusõna tähenduse
Sokratese
kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu.
Kui
inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus,
tõde, voorus, ilu jne), siis
Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus,
tõde, voorus, ilu jne) on?
Tõeni
saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit
nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab
heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne;
mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse
keskne probleem -
valiku küsimus, õige valik sõltub aga teadmistest. Keegi ei püüdle
vabatahtlikult kurja või selle, mida kurjaks peetakse, poole.
Sokratese meelest oli filosoofia ülesandeks õpestada nimest
iseennast tundma, mis on igati kiiduväärt ettevõtmine. Kes
isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista.
Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad ?
Platon elas demokraatlikus
Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu
kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika
teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin
kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks
ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on
palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka
timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende
õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle
oligarhia , kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või
majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi.
Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks
riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja
piiramatu omavoliga valitseja. Oma "
Politeia "arutlustes
püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis
abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale.
Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste
abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma
vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste
järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike
seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab
kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone. Oma
õpetuses, mille järgi täiusliku riigi kodanikud jagunevad
seisusteks, juhindus Platon hinge osade klassifikatsioonist. Hinge
mõistuslikule osale peab vastama valitsejate - filosoofide seisus,
kes on vähearvuline, haritud, tark ja vooruslik. Platoni järgi on
Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel
kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad,
mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Riigi
valitsemiseks saavad nad aastakümneid kestva ettevalmistuse ja alles
50. eluaastast
tohivad nad
kuuluda valitseva eliidi hulka. Et riiki
õiglaselt ja
targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega
perekond. Afektiivsele hingealgele vastab teine seisus - ametnikud ja
sõjamehed, kes peavad olema
kasvatatud distsiplineerituiks, mis on
vajalik sisemise korra tagamiseks riigis ja riigi kaitsmiseks
väliskallaletungide vastu. Voorustest on neile veel vajalikud
kindlameelsus, mehine kohusetunne,
vaprus ja eneseohverdus. Seegi
seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks
mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees.
Himustavale
hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised
ja kaupmehed jne., s.o. kõik
tootva ja teenindava tööga hõivatud
inimesed. Siia kuuluvad ka
kunstnikud , poeedid, näitlejad. Kolmanda
seisuse ülesandeks on
inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende
tööst elatuvad ka mõlemad ülemised
kihid , kes aga peavad
kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused.
Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal
puuduvad riigi
juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja
ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks
vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine.
Aga
Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel.
Orjad (s.o.
barbarid ) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures
mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori
puudust kannatada.
Platoni
ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust:
1)tarkus,
2)mehisus,
3)vaoshoitus
või
harmoonia ,
4)õiglus.
Iga
seisuse kohta kehtisid talle
omased õigused ja kohustused. Kui iga
seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud
ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia,
mis esineb vooruslikus
hinges . Selline tasakaal teostub ideaalses
riigis kõiki seiseisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol.
Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma
soodumustele ja ei sega teisi.
Minu
arvamus:
Too
ideaalriigi mudel ise aga on
kahtlemata üliidealistlik
utoopia , nagu
seda on kritiseeritud, kuna tavaliselt ei tea ju keegi, milline see
õige otsus siiski on, samuti võivad eksida ka kõige targemad
inimesed ning halvemal juhul kogu riigi isegi põhja lasta. Seega
pole välistatud vead siiski ka riigijuhtimiseks ülipõhjaliku
ettevalmistatuse korral. Kuna aga inimesed on erinevad, siis kipuvad
nende vahel ikkagi konfliktid
tekkima , nii et harmoonia saavutamine
oleks tegelikkuses ikkagi üliproblemaatiline. Välistada ei saa
sedagi , et isegi täieliku harmoonia korral ei tekiks ükskõik
millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata"
- kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka
mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda
kätte.
Platoni
ideaalriiki ongi kritiseeritud ka sellepärast, et mitmes mõttes on
see
totalitaarsete joontega - kõik, mis puutub valitsevate seisuste
õpetamist, samuti riiklikku propagandat, tsensuuri jne. Ka riiklik
enesessesulgumine kuulub
samasse ritta . Platon ise püüdis
Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid
läbi - nagu ka kõik
hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna
aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei
saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema.
- Mida pidas Hippokrates haigestumise põhjuseks ja mis pidi eelnema ravile ? Mis on Hippokratese vanne?
Hippokratese
vanne on eetikavanne, mille annavad arstid. 12. sajandi vande
käsikiri on ristikujuline, et vannet visuaalselt
kristlike ideedega
seostada . Algupärane vande tekst
Ma
vannun arst Apolloni ja
Asklepios 'e, Hügieia ja Panakeia ja kõikide
jumalate ja jumalannade juures, neid tehes tunnistajaks, et ma täidan
järgmise vandelise kohustuse, nii palju kui jätkub mul jõudu ja
otsustusvõimet. Ma tahan austada oma õpetajat selles minu kunstis
nagu oma lihalikke vanemaid; minu elu peab temale
kuuluma ja ta võib
kasutada minu vara ja omandust, kui ta seda vajab; ma austan tema
järglasi nagu oma vendi ja õpetan neile ravikunsti, kui nad tahavad
seda õppida, ilma tasuta ja ilma
lepinguta ; ma annan eeskirja ja
suusõnalise õpetuse ja kogu sinna kuuluva teaduse oma
poegadele edasi kui ka minu õpetaja omadele, ja peale selle ainult
seesuguseile õpilasile, kes juba kohustatud ja
vannutatud arstilise
seaduse põhjal, muidu ei kellelegi ja peale selle ainult
seesuguseile õpilasile, kes juba kohustatud ja vannutatud arstilise
seaduse põhjal, muidu ei kellelegi.
Ma
korraldan haigete eluviisi nende kasuks parema võime ja otsuse
järele; aga kõik, mis kahjustab või vigastab haiget, tahan
neilt eemal hoida.
Ma
ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult
palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu.
Samuti
ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks.
Pühalt
ja puhtalt tahan ma oma elu ja meie kunsti säilitada.
Kellelegi
ei tee ma kivilõiget, vaid jätan selle käsialustele, kes seda
tegelust
tunnevad .
Kui
paljudesse majadesse ma ka ei astu, ikka tahan ma sisse astuda
haigete tervistuseks ja eemale jääda igast ettenähtavast ja
hävitavast kahjustusest, eriti aga lihahimu tegudest naiste ja
meeste, vabade ja orjade
kehadel .
Mis
ma aga ravi ajal näen või
kuulen või ka väljaspool ravi
läbikäimises inimesiga, mis ei tohi levida, sellest tahan vaikida
ja kõiki neid asju käsitleda kui saladusi.
Kui
ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja
minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide
inimeste juures lugupidamisse. Kui ma aga vannet murran ja
valevandlikuks saan, siis tabagu mind
vastupidine saatus.
Tänapäevane
sõnastus:
Tänuga
vastu võttes
minule antud arstiõigused ja sellega kaasas käivad
kohustused, tõotan oma õpetajate, kursusekaaslaste ja rahva ees
hoida arstikutse au. Pühendan kõik oma teadmised ja oskused inimese
tervise heaks. Ma ei keeldu oma abist, kui see on vajalik, suhtun
lugupidamisega ja tähelepanuga haigetesse, ei kuritarvita minule
osutatud usaldust. Tõotan hoida arsti ametisaladust. Töötan pideva
edasi arstiteaduse vallas ja aitan igati kaasa selle arengule. Olen
aus ja omakasupüüdmatu oma ametivendade suhtes ega solva nende
väärikust. Annan ametikaaslastele nõu ja vajaduse korral pöördun
ka ise abi saamiseks nende poole. Kui ma seda vannet pean, siis
saatku mind edu arstikunstis ning
austus kõigi inimeste
silmis , kui
aga murran vande ja võetud tõotust, juhtugu minuga vastupidine.
Kohustun seda vandetõotust täitma kogu oma eluaja.
Tema
õpetus oli rajatud “kehamahlade”
teooriale . Selle õpetuse järgi
tekivad hingelised ja füüsilised haigused siis, kui organismi nelja
peamise mahla (sülje, vere, kollase ja musta sapi) tasakaal on
rikutud. Kindlate käitumisreeglitega, kasutades iiveldust esile
kutsuvaid vahendeid, dieeti, ravimtaimi ja aadrilaskmist, võib haige
vaevusi leevendada. Enne ravi alustamist taimedega, mis omadustelt
olid
soojad , niisked, külmad või kuivad, pandi
diagnoos . Selgitati
välja, milliseid taimi —
niisutavaid või jahutavaid, soojendavaid
või kuivatavaid — tuleks kasutada. Näiteks peeti kõhulahtisust
niiskeks ja
soojaks , seega vajati raviks jahutavaid ja kuivatavaid
taimi. Hippokrates uskus inimese organismi enesetervendamise
võimesse, mida oli võimalik ergutada ravimtaimedega, aga ka mee ja
äädikaga segatud veega. Suure meediku vaated on ära toodud tema
kuulsas töös “Corpus Hippocraricum”. Selles räägitakse ka
kõrgetest moraalinõuetest, millele peab vastama tõeline arst. Ning
just selles töös on ära toodud Hippokratese vande põhitõed.
Sokratese ja Platoni ideede õpetus. Hüve idee.
Enne
Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid,
kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest,
loodust, hinge, ühiskonnakorda - keelt, kunsti, muusikat ja
kasvatust.
Lähtudes
Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste
mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee arusaama.
"Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse
mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed
mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega
kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi
asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks
"idee"-kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis
samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges
materiaalses : nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad
energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest
erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina
muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele
olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise
näivuse.
Siinkohal
oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon
räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba
varajasest lapsepõlvest aheldatud et näevad ainult koopaseinal
peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool
koobast olevatele
asjadele. "Koobas oma
varjudega ongi meelelise maailma sümbol.
See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist,
s.o ideede maailma"
Igale
muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu
"idee".
Ideed
on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad.
Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu
pool asuvad kõrgemad ideed -- nagu
samasus , erinevus jms -- allpool
aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee
(idea tou agathou), mille kohta ütleb Platon, et see on
teiselpool olemusi (epekeina tes ousias), mistõttu ei saa seda
rangelt võttes
ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu
päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse
tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime,
samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende
tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte
jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teiselpool
olemist.
- Mida on teadusele andnud hellenismi aja filosoofid Archimedes, Eratosthenes ja Aristarchos?
Arcimedes
:
Archimedes
on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis
kangiseaduse, leiutas nn
Archimedese printsiibi, mis seisneb selles,
et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma
kaalust niipalju,
kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses; tema andis ligikaudse
arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et
koonuse ,
poolkera ja
silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja
kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustsioonimeetodil
arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala,
seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust.
Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta
arvujada lõpmatuse.
Leiutised Archimedest
tuntakse veel Archimedese kruvi
leiutamise tõttu.
Tema
arvele kirjutati juba vanemal ajal umbes 40 leiutist. peale
Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel,
igavene kruvi,
mudel, mis kujutas päikese, kuu ja planeetide liikumist.
Eratosthenes:
Ta
arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis
langesid keskpäeval erinevatel laiuskraadidel.
Aristarchos:
oletusi
Maa tekke kohta:
Kunagi
uskusid inimesed, et Maa on lame. Umbes 2500 aastat tagasi
avastasid kreeklased , et Maa on kerakujuline. Umbes 260 aastat eKr.
arvas kreeka
teadlane Aristarchos, et Maa tiirleb ymber Päikese. Seda
tõestas 1543. aastal poola
astronoom Mikolaj
Kopernik andis eelduse
koperniku teooria tekkele.
Kõik kommentaarid