Vastus leiad õppematerjalist: SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida teha ja miks?

„ Kinnitan “ ………….……………………
Mart Siimann , EOK president
SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA
PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE
I TASE
Eesmärgid
Maht (tundi)

On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse

Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid

Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid
10
1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi)
1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi)
1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid
Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime , treenitavus jt.).
1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine , motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel.
1.2. Sporditehnika õpetamine ja omandamine (2 tundi)
Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon . Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus , oskus, vilumus , variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine.
1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi)
Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid .
2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi)
2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi)
Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid. Mis motiveerib lapsi ja täiskasvanuid spordiga tegelema? Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding . Väline motivatsioon: sõltuvus tunnustusest ja premeerimisest. Kompetentsuse tunde vajadus. Isiksuse mõju motivatsioonile. Saavutusvajadus. Treeneri võimalused motivatsiooni tõsta ja alal hoida.
2.2. Treener kui grupi liider (2 tundi)
Suhtlemise põhialused : eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine . Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist.
Soovitatav kirjandus:
Allik, J. & Rauk , M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus .
Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu.
Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu
Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele.
Thomson , K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A. Baltin/T. Niit , Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 120-121.
Thomson, K. (2005). Eneseteostus : kas terve või kahjustatud psüühika? Kogumik "Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas" (ilmumas).
Vadi M. (2004).Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE

II TASE

Eesmärgid
Maht (tundi)

On võimeline planeerima ja ellu viima kindla eesmärgiga lühiajalisi treeningutsükleid, arvestades treenitavate tervislikku seisundit ja iga

Tunneb kiiruse, jõu ja vastupidavuse eriliikide ja nende arendamise füsioloogilisi aluseid

Omab teadmisi spordipedagoogikast ja spordipsühholoogiast ning oskab neid treeneritöös kasutada

Tunneb treeningu meetodeid
16
1. Treeneritöö pedagoogilised alused (10 tundi)
1.1. Õppimine ja õpetamine treeninguprotsessis (2 tundi)
Õppimise eeltingimused – motivatsioon ja taju. Taju mõjustavad tegurid: teadmised, oskused, hoiakud, intelligents , temperament, harjumused, eelarvamused, ootused, tunded. Õppimist soodustavad tegurid: teave oma sooritusest, koostöö õpetaja ja õpilase vahel, positiivne ülekanne. Õpetamise organisatoorsed vormid: loeng, vestlus, grupitöö , situatsioo9niõpe, kaugõpe . Õpetamise stiilid: käsutav, treeniv, toetav , delegeeriv.
1.2. Treeneri rollid (2 tundi)
Treener kui õpetaja, spetsialist, administraator , teadlane, mänedžer, nõustaja, sotsiaaltöötaja , füsioterapeut, psühholoog , õppur, sõber, konfliktide lahendaja, kohesiooni ( sidususe , kokkukuuluvustunde) kujundaja. Noorte ja täiskasvanute treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus.
1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi)
- vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall - ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus.
1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi)
- kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel , mesotsükkel, makrotsükkel , mitmeaastane treening . Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs.
1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse , painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi)
Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused.
2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi)
2.1. Grupitöö alused (2 tundi)
Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele.
2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi)
Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad : laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja selle vähendamine. Treeneri roll psüühiliste probleemide ( söömishäired , sõltuvushäired) vältimises.

Psühholoogilised oskused spordis I

Eesmärkide püstitamine (1 tund)
Süstemaatiline eesmärkide püstitamine ja selle mõju sportlikele tulemustele. Eesmärkide süsteemi loomine ja uuendamine. Eesmärkide tüübid: tagajärgeesmärgid, esinemiseesmärgid, tegevuseesmärgid. Pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid. Eesmärkide loomine võistluseks. Eesmärkide loomine treeninguks.
2.3.2. Keskendumine (1 tund)
Keskendumine: kontsentreerumine, valikuline tähelepanu suunamine, tähelepanu jagamine mitme tegevuse vahel. Puudulik keskendumisoskus ning sellest tulenevad psühholoogilised ja sportliku sooritusega seotud probleemid. Keskendumisoskuse hindamine, selle arendamise meetodid ja tehnikad.
Soovitatav kirjandus
Krull E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat , TÜ kirjastus.
Loko J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus, Tartu.
Loko J. (1996). Sporditeooria, Tartu.
Loko J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, Tartu.
Rakenduspedagoogika õpik (2002). AS Atlex.
Rapee, R. M., Spence, S. H., Cobham, V., & Wignall, A. (2005).Kuidas aidata muretsevat last Tallinn: Ersen .
Thomson, K., Kivimäe , E., Lõssenko, M. (2003). Eesmärkide struktuuri teooria sünergia abiks stressi ja läbipõlemise vältimisel. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“. Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 122-123.
Underwood Barnard, M. (2005). Kuidas aidata depressioonis last. Tallinn: Ersen.
PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE

III TASE

Eesmärgid
Maht (tundi)

On võimeline terviklikku treeninguprotsessi planeerima

Tunneb oma spordiala spetsiifilisi pedagoogilisi aspekte ja valdab treeneritööks vajalikke spordipsühholoogilisi kompetentse ning oskab neid treeninguprotsessi planeerimisel ja juhtimisel rakendada

Tunneb kehaliste võimete pikaajalise kompleksse arendamise metoodikat
24
1. Treeneritöö pedagoogilised alused (16 tundi)
1.1. Treeneri kutsemeisterlikkust mõjustavad tegurid (2 tundi)
Praktiline intelligentsus , kehalis -kinesteetiline intelligentsus, emotsionaalne intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid , mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus . Treeneri pidev enesetäiendamine, „ know -how“ hankimine ja enesekasvatus.
1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi)
Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus.
1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi)
Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus. Dominandi printsiip adaptatsioonis . Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „ sprinter “, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus.
1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi)
Kiiruse elementaar - ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid – atsükliline , standardkiirendus, tsükliline, vahelduv. Reaktsioonikiiruse, stardikiirenduse, maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Seitsmeastmeline kiirustreeningu mudel. Kiirus- ja jõuvõimete omavahelised seosed. Kiirustreeningu spetsiifilisus. Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine .
1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi)
Lihastöö režiimid – ekstsentriline , kontsentriline, isomeetriline , isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja plahvatusliku jõu arendamise metoodika. Jõutreeningu põhimõttelised skeemid. Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine.
1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi)
Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine. Baas-, tempo-, maksimaalse-, laktaatse kiirusliku- ja alaktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine.
1.7. Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika (2 tundi)
Aktiivne ja passiivne painduvus, anatoomiline liikuvus. Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg. Ruumiline orienteerumine, nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilised (lihastunnetuse) aistingud , liigutuste rütm , lõdvestusoskus. Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine.
1.8. Treeningu juhtimine ja kontroll (2 tundi)
Juhtimisprotsessi operatsioonid ja informatsiooni saamise teed. Etapiline- , jooksev- ja operatiivne juhtimine. Etapiline, jooksev ja operatiivne kontroll. Pedagoogiline, sotsiaal-psühholoogiline, meditsiinilis-bioloogiline kontroll. Kompleksne kontroll, treeningu- ja võistluskoormuste kontroll.
2. Treeneritöö psühholoogilised alused (8 tundi)
2.1. Spordipsühholoogia rakendusvõimalused (2 tundi)
Psüühilised protsessid ja nende seos kehalise tegevusega . Spordipsühholoogia võimalused sportliku potentsiaali realiseerimise soodustamisel ja sportlase heaolu ning vaimse tervise tagamisel . Psühholoogilise ettevalmistuse võimalused ja piirid spordis. Psühholoogilised oskused, eneseregulatsioon .
2.2. Kiire edu soovist tulenevad probleemid spordis
2.2.1. Stress ja läbipõlemine (1 tund)
Stressi, ületreeningu ja läbipõlemise mõisted, nende omavahelised seosed. Läbipõlemise tekkemehhanismid, väljakujunemise staadiumid ning tunnused, mis viitavad läbipõlemisele. Läbipõlemise ennetamise põhimõtted. Läbipõlenud sportlase aitamise võtted.
2.2.2. Sporditraumade psühholoogilised aspektid. Vigastustest paranemine (1 tund)
Psühholoogilised tegurid, mis suurendavad sportimisel vigastuse tekkimise ohtu. Sportlaste reageerimine vigastustele, kohanemise - ja toimetulekuprobleemid. Vigastusest paranemise toetamine .
2.2.3. Agressiivne käitumine spordis (1 tund)
Agressiivsuse liigid spordis: vaenulik agressiivsus ja tegevusega kaasnev agressiivsus. Agressiivse käitumise põhjused ja riskitegurid spordis. Agressiivse käitumise vältimine .
2.3. Psühholoogilised oskused spordis II
2.3.1. Kujutlustehnika kasutamine spordis (1 tund)
Kujutluse kui vaimse treeningu mõju sportlikule sooritusele, selle mõju tekkemehhanismid. Kujutluse tüübid: pildi kujutlus, kehatunde kujutlus. Kujutlustehnika õppimise ja harjutamise põhimõtted. Kujutlusoskuse hindamine, kujutluste loomine. Kujutluste treenimine.
2.3.2. Lõdvestuse kasutamine spordis (1tund)
Lõdvestustehnikate roll ülemäärase ärevuse alandamisel: järkjärguline lõdvestumine, hingamisharjutused, autogeenne treening, stressi juhtimine. Lõdvestustehnikate tööpõhimõtted ja kasutamise piirid.
2.4. Treeneri töö lapsevanematega (1 tund)
Lapsevanema käitumine spordis (lapse innustamine või lapse sundimine) ja selle mõju lapse sportlikele tulemustele ning tervisele. Nõuandeid, kuidas suunata lapsevanemate toetavat käitumist.
Soovitatav kirjandus
Davis, M. & Eshelman, E. R. (2000). Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat. Tallinn: Pegasus.
Loko J. (1996). Sporditeooria, Tartu.
Loko J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, Tartu.
Lemberg H., Nurmekivi A., Jalak R. (2004). Jooksja tarkvara , Tallinn.
Sternberg R.J. (2003). Parktiline intelligentsus argielus. Kirjastus „Külim“.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 31 allalaadimist

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #1

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #2

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #3

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #4

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #5

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #6

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA #7

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dfkreeklane Õppematerjali autor

PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE

treener psühholoogia motivatsioon spordipsühholoogia rakendus printsiibid SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA

Sarnased õppematerjalid

docx

SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED

Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu: • vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste vahendite kasutamine jt); • perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); • intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete lahendamisest jt). 2. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne

Sport

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

(Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine. Füsioterapeudi käest saab treener õppida teadmisi, et ennetada vigastuste tekkimist. 9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil? A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole. B. Külgvaates

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

docx

Treeningõpetuse alused

 Struktuursed muutused mikroskoopilised (kas treening on mõjutanud organismi soovitus suunas)  Mõõdetakse treenitavad funktsiooni, sest selle püsivad muudatused baseeruvad struktuuri muudatustel (kontrollvõistlused, funktsionaalsed testid)  Superkompensatsioon treeningust treeningusse raskesti märgatav  Muudatused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga  Treener peab jälgima lihaste kõrval ka järgmiste töötavate struktuuride koormustaluvust ja taastumist (NS, südame-veresoonkond, kõõlused, liigesed)  Kui treeningute eesmärgiks on töövõime paranemine mingi treeningperioodi lõpuks siis sportlase treeningkoormused peavad pidevalt suurenema (muidu kohaneb organism kindla koormusega ning ei arene edasi) Väsimus  On treeningtunni eesmärgiks

Sise- ja närvihaigused

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................

Inimeseõpetus

docx

Treeneri tasemekoolitus 3. tase. Spordi üldained

3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel. intensiivsus 95-100% maksimaalsest kestus kuni 10 sek spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele) ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine) suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90-100 löögile min) tahtejõu kontsentratsioon soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus 4) Miks peab treener tundma energiaga kindlustamise protsesse vastupidavuse erinevate liikide arendamisel? Et vajalikku vastupidavust õigesti treenida. 11 5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel? 1) plahvatuslik ja kiire jõud. 2) Kestusjõud, lihasvastupidavus Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus

Sport

docx

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni. 11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt? Tuleb valida selliseid harjutusi või planeerida sellised tegevused, mis oleksid eakohased ning jõukohased. Seeläbi saab õpilane tunda, et ta suudab ümbritsevas keskkonnas efektiivselt tegutseda ning seläbi kogeda edu ja kontrolli enda tegevuse üle. (Vajadus kompetentsuse järele). Valida harjutusi või planeerida tegevusi, mis oleksid huvitavad ning ühtaegu ka

Spordipsühholoogia

doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate

Spordipedagoogika

pdf

II tase psy MA002242

Loomulikult ei tuleks laste eelistustest lähtuvalt hakata võistlemist taunima, kuid seoses võistlemisega tuleks rangelt järgida spordipsühholoogias levinud vastavat käsitlust (vt Treenerite tasemekoolitus, I osa, Vajaduste saavutusteooria). Käesoleva teema raames tutvustatakse laste sportimishuvi peamisi motiive, aga Noorsportlaste ka spordist loobumise põhjuseid. Samuti tutvustatakse treeneri strateegiaid puhul tuleb seoses erinevate motiivide rakendamisega ning laste psühholoogiast lähtuvaid eriti täpselt nõuanded stressi all kannatavate lastega suhtlemisel. jälgida järgmist

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid