Eesti pulmakombestik Pulmad olid mitte üksnes kahe noore inimese isikliku elu keskne sündmus, vaid juba muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu
saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (veimed on pruudi kingitused peigmehe lähisugulastele ja pulmategelastele). Kõike seda saatis kaasitajate e pulmalaulikute laul. Meelelahutuseks tehti nalja, tantsiti ja mängiti mänge.Pulma kutsuti peamiselt sugulasi. Kutsumata külalisi nimetati lapulisteks. Mõningaid pulmakombeid on üritatud nüüdisajal elustada. Kosjad Kosjad eelnesid pulmadele. Kosjakombestik kujunes välja 19.sajandi alguseks. Pärast noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse mõrsja jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Üsna tihti tehti otsus vanemate poolt. Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..............................................................
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik.
................................................................ 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. ENNE PULMI.............................................................................................................................. 4 Eelkosjad......................................................................................................................................4 Kosjad..........................................................................................................................................5 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................5 2. PULMAD..................................................................................................................................... 6 Pulmade aeg ja kestus...................................................
EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjadest pulmadeni...........................................
Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Eriti oluliseks peeti tulevase abikaasa töökust. Esimesed teadaolevad kirjalikud andmed naisetõmbamise kohta Eestis pärinevad 16. sajandist. Nii selgub piiskop Kyveli kirikukatsumise protokollidest aastaist 1519-1522, et mehed vägivaldselt enestele naisi röövisid. Piiskop ähvardas kõiki naisteröövijaid surmanuhtlusega. 1588
............................................................................4 1.1 Kriisiaegsetest abieludest..................................................................................................4 2 Ehalkäimine.............................................................................................................................4 3 Pulmatraditsioonid...................................................................................................................5 3.1 Kosjad...............................................................................................................................6 3.2 Kihlus................................................................................................................................6 3.3 Neiupõlve nimi..................................................................................................................7 3.4 Pulmavalss......................................................................
Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal
alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane. Kui kõik olid kosjaviina rüübanud ja kosjakakku maitsnud, olid kosjad vastu võetud. Peale seda vahetati kingitusi, peiu maksis käsiraha. Kosilastele pakuti süüa, toidulaual pidi kindlasti olema palju keedetud mune. Kosilased lahkusid alles hommikul.
tanutamine. Millal võis abielluda? Abielluda võis nagu ka praegu täisealiseks saanud inimene. Poisist sai aga mees ja tüdrukust naine alles peale leeriskäimist. Leer viis kokku omaealised poisid-tüdrukud ning tutvustas neid kogu kihelkonnarahvale. Pärast leeri võisid tütarlapsed kanda naisteehteid ning poisid hakkasid tegema meestetöid ning sulastena saama meestepalka. Samuti võisid mõlemad osa võtta täiskasvanute meelelahutustest. Pulmaeelsed ettevalmistused Kosjad Kosjad eelnesid pulmadele. Peale noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli
Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ning Salme võttis kosjad vastu. Mõne aja pärast pidasid Salme ja täht pulmi. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda Lääne talusse tagasi, seekord Lindale kosja. Neiu ei võtnud neid vastu ning nad läksid nukralt koju tagasi. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi, kes Lindale ei sobinud. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningapojal. Kui aga Linda Kalevit nägi, tundis ta, et see on just see õige. Mõne aja pärast hakkasid Linda ja Kalev pulmi pidama. Kaua kestis tants ja trall.
nädalat, jõudsid siis Hördalandi Herni saarte juurde ning purjetasid sealt ning hiljem jagasid nad ta vara ka ära. Hallgerdr rikastus. itta lahe suunas. 13. Oleifr Varre kolm poega Thorarinn, Ragi ja Glumr. Glumr otsustas 3. Norra valitsejate kirjeldus. Gunnhildri ja Hrutri armusuhe. kauplemisest loobuda ja Hallgerdrile naisele minna. Kosjad. 4. Soti, varanduse hoidja sõitis ära. Hrutrile antakse 4 sõjalaeva. Purjetas 14. Pulmad. Hallgerdr ei taha majapidamist üle võtta. Suvel sünnitas ta tütre, lõunasse. Thorgerdr. Svanr jäi kadunuks. 5. Lindprii Atli, kange sõdalane varitses Rihvaväinal. Hrutri ja Atli võitlus, 15. Thjostolfr oli Höskuldri sulasele kere peale andnud ja Höskuldr kihutas ta Ulfr Kasimatu tapetakse
veebruari kuud, seda sellepärast, et talviti olid talud kõige jõukamad ja siis jätkus vara pulmade pidamiseks. Pulmade pikkus oli eri kohtades erineva pikkusega 3-7 päeva. Eesti pulmi nimetati ka laulupulmadeks, sest laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. ( Heinsaar 2004: 27) Kõige esimene asi, mis pulmade eel tehti olid kosjad. Kosja mindi ainult kindla peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu. Kosjad on vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt, laialdaselt tuntud komme. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt kuulamine, kuulamas käis vanem naine sobitaja, kohati peiu ema, viies kaasa pudel viina. Nõusoleku märgiks seoti tühja pudeli külge vöö või kindad.
põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta ,et see mees on talle meele pärast.Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma
ning põletab häärberi. Siitpeale jutustus nagu murdub, votes sotsiaalsetekonfliktide asemel vaatlemisele psühholoogilise probleemi: Henno koolitatud poja Villemi ja parunu tütre-tütre Emilie armastus peab purunema vana vaenu ja omaaegsete saatuslike konfliktide pärast. Jutustuse lõpposa maksab lõivu kiriklikult moraalile. Vahepeal oli J. Kõrv avaldanud veel kaks jutustust, mis sattusid 90-ndate aastate kirjanduslike võitluste tulipunkti. Need on "Kiired kosjad" ( ilmus "Valguses" 1887, raamatuna 1893) ja "Luigemäe Olli". Pärast "Valguses! Avaldamist saatid Kõrv "Luigemäe Olli" 1888. aastal WKmS-I sekretäri J. Jögeveri kätte väljaandmiseks seltsi toimetuses, märkides, et see on " Algupäraline aga ühe tähtja aja pilt meie Eesti rahva elus". 1890. aastal saatis autor teose seltsi IV võidupeole, ku see H. Treffneri eestvõttel krooniti I auhinnaga. Kandes säärast loorberipärga, ilmus
neid kogu kihelkonnarahvale. Pärast leeri võisid tütarlapsed kanda naisteehteid ning poisid hakkasid tegema meestetöid ning sulastena saama meestepalka. Samuti võisid mõlemad osa võtta täiskasvanute meelelahutustest. Poiste ja tütarlaste omavaheline läbikäimine võttis täiesti uue pöörde noormeestel oli õigus käia öösiti küla peal ning neiud võisid "ehalisi" vastu võtta. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmadel. Kosjad eelnesid pulmadele. Kosja peategelane oli isamees. Selleks oli tavaliselt mõni hea mokamees. Peale noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Isamehe ülesandeks oli kosjade ettevalmistus ja tseremoonia ettevalmistamine. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu
Ta tee peal mõtleb Marist ja kujutab, teda vaimusilmas ette talle ütlevat, et sule silmad ja jää magama ning ta jääbki ja külmub surnuks. Hobune viib ta, aga koju. 12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel? Tal käib mitu kosilast. Kõik Mari kosilased, olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Võib-olla oli asi selles, et ta tuli hilja, Mari oli teda kaua oodanud ning ta tahtis ka mujale kolida koos Mariga. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra? Ta pakub talle linnas korterit, et tal oleks võimalus Mari ohjes hoida ja oma lõa otsas pidada nagu heaks arvab. Mari polnud nõus ja vastas, et tahab olla vaba. 15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub? "Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!" Ta näeb läbi mõisniku, et
värvitoonid. Vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks, ning oli juhuseid, kus ei võetud vööd isegi magades ära, sest arvati, et see annab kehale tuge. Pool vööst on lapilise kirjaga ja teine pool küüsilise kirjaga, mis peab jääma peale poole. Lisaks mängib vöö suurt rolli Kihnu pulmakommetes. Nimelt kui mees naisele kosja tuleb ja pruut mehele rullikeeratud vöö annab, tähendab see mehe jaoks, et kosjad on vastu võetud. Õlarätik oli peenest poevillasest riidest mõõtudes 96x96 cm. Äärtele olid kinnitatud punased villased narmad. Rätik asetati kolmnurkselt kokku ning asetati õlgadele nii, et teravad nurgad pisteti ees vöö vahele. Naise ülikonna juurde kuuluv vammus on põlvini ulatuv kergem ülerõivas. 19. sajandi esimesel poolel tehti see valgest riidest. Teisel poolel aga vesihallist villasest riidest.
Ja nii andis Athena sellele kohale oma nime, ning sellest ajast saati oma linna elanikud saanud nautida tema puu vilju. Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart. Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema. Müüdid Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena
Kui noormees jõudis täiskasvanuikka, peeti pereringis nõu, kes oleks mehele sobiv mõrsja. Üheskoos pandi paika nõuded pruudile ja mis omadused temas peaksid olema. Arvan, et tänapäeval pole partnerit silmas pidades säärane perekonnaga konsulteerimine eriti levinud. Kui sobiv mõrsja oli leitud, mindi kosjaviinaga tütarlapse juurde. Viin võeti vastu, prooviti ära ja kosilane koos perega kutsuti tütarlapse pere juurde lähemalt tutvuma ja õhtust sööma. Juhul, kui kosjad võeti vastu, sai peigmees koduteele kaasa sellesama kosjaviina pudeli. Seekord aga tühja ja vöötatuna. Mõni päev hiljem said mõrsja pool kokku mõlema perekonna liikmed. Tähistati kihlust ning lepiti kokku abielus ja selle tingimustes. Üldjuhul järgnesid paari nädala pärast pulmad. Selliseid isepäraseid talitlusi ja kombeid oli Vana Eesti pulmas veel ja veel, mainitud said vaid mõned tähtsamad.
rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid peagi õppis ta keele vajalikult ära. Ta suhtles enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid poolehoidu vene kultuurile. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. Jaan Poska kosjad Üks vana ütlus kõlab, et iga suure mehe selja taga seisab suur naine. Jaan Poska kirjades tütar Veerale käib ikka läbi "Mamma". Kes oli siis Poska pere Mamma? Poska pere Mamma oli Constance Poska (1876-1923). Oma tulevase naisega kohtus noor Tallinna advokaat Poska advokaadist kolleegi Kinievi juures. Poska armus kolleegi laste koduõpetajasse Constance Ekströmisse. Noor koduõpetaja oli Vanaturu teisel pool klaasitöökoda ja äri pidava rootslase Ivar Ekströmi ja tema
Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles põhiseaduse valmistamisega. 4. märtsil 1920 juhatas ta viimast korda põhiseaduskomisjoni koosolekut. Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla. Jaan Poska kosjad Üks vana ütlus kõlab, et iga suure mehe selja taga seisab suur naine. Jaan Poska kirjades tütar Veerale käib ikka läbi "Mamma". Kes oli siis Poska pere Mamma? Poska pere Mamma oli Constance Poska (1876-1923). Oma tulevase naisega kohtus noor Tallinna advokaat Poska advokaadist kolleegi Kinievi juures. Poska armus kolleegi laste koduõpetajasse Ekströmisse. Noor koduõpetaja oli Vanaturu teisel pool klaasitöökoda ja äri pidava rootslase Ivar Ekströmi ja tema eestlannast
Ta ehitab endalegi telgi, kahekojaga nagu teistelgi. Ekke kingib Lassile igasuguseid asju, mis tal kotis leidub. Jürga läheb Lassile kosja, aga Lass ei võta ei võta esimesel korral Jürga kosjasid vastu. Läheb ka Ekke Lassile kosja, aga needki lükkab Lass tagasi. Peale poiste 2 omaavahelist vestlust läheb Jürga uuesti Lassile kosja, kuid seekord võtab Lass need kosjad vastu. Jürga annab Ekkele 50 põtra selle eest, et ta sai omad asjad ära klaaritud ennem pulmi. Ning aitaks ka need põdrad Ekkel maha müüa. Linnas märkab Ekke, et tema riided on kulunud ja see annab ta elule uue suuna. Nüüd läheb ta hotelli ja kirjutab sisse ennast töösturina ja elukohaga London. Põues on rahahulk, aga ta on rahutu ja läheb rongile. Jõuab Ingelandi. Sinna ta ka lõpuks jõuab. Surnuaias näeb värsket hauda Aat Helme. Õnneks Üüvedel on kõik alles.
külatüdrukute juures ehal käima ja tüdrukud võisid poisse vastu võtta. Sobivamaks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva, hiljem ka pühapäeva. Vana tava kohaselt ei olnud enam sobiv näiteks poisi ja tüdruku omavaheline vestlemine päise päeva ajal, kahekesi koos teel käimine jne. Ehalkäimine oli justkui kosjade-eelne kohustuslik ettevõtmine ja noorte tutvusesobitamise üks vorme. (Kalits, 1988: 22) Et kosjad korda läheks, selleks tuli kindlasti eeltööd teha. Teadupärast eelnesid tõelistele kosjadele veel eelkosjad, kus kosjade sobivust kontrolliti. Veel eelmise sajandi esimesel poolel on levinud nn. „kuulamine“. Kuulueideks või -naiseks oli tavaliselt keegi sugulane või isamehe naine. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Kui kosjaviinad vastu võeti, siis oli see kinnituseks, et ka kosjad vastu võetakse. (Meri 2003: 14) Kosja sõitis peigmees koos isamehega
Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta valib Joosepi, viskab ta Liisi majast välja. Viskaski. Liisi jääb Joosepist rasedaks. Liisi läheb sauna. Sauna- Madis räägib oma noorusest Sooväljal, Vihuksel. Pühakiri on võimas. Selle liigne lugemine ei tee head. Tüli allikaks on Soovälja ja Vargamäe. Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara
tööoskused omandati kodus. Väga vähesed setu poeglapsed said paari talve jooksul kooliharidust venekeelsetes algkoolides, tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. 18-aastase neiuna kositi Anne naaberkülla Tonjasse. Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas
tuleva vastu. Ta armastab nalja, eksisteerib n.ö. sotsiaalne kontroll, mis avaldub veidi sarkastilistes hinnangutes ühele või teisele elujuhtumusele. Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi. Iidseimateks ja muutumatuna püsinuiks, kuid kahjuks siiski kadumas on abiellumisega seotud traditsioonid (kosjad, nuõrikumaja, pulmad, juõdud). Säilinud on mõnede rahvakalendritähtpäevade (mardi- ja kadripäev) ja kirikupühade tähistamine (jõulud, suvistepühad, ülestõusmispühad). Rahvarõivad Naised kandsid Kihnus käiseid. XIX sajandi lõpust peale. Alates sitsijakkide kasutusele võtmisest, kanti käiseid põhiliselt pulmades. 7 Marek
historitsistlikke ehitisi. Sakmelised viilud ja müürid, tornikesed, teravkaarsed aknad ja fassaadil väänlevad ronitaimed teevad sellest tõelise muinasjutulossi. Inglise neogootika laadis härrastemaja ehitati 18791883 ning arhitektiks oli Peterburi akadeemik Otto Pius Hippius, kelle kavandatud Tallinna Kaarli kirik oli paar aastat varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet ja tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba.,repihall, piljardituba ja raamatukogu. Kõrvalhooneid on palju, mitmed neist on härrastemajaga sarnased punased telliskivihooned
leiba küpsetab perekonnas ämm nii kaua, kui ta suudab seda tööd teha. Noorik lastakse iseseisva leivaküpsetamise juurde (see nõuab suurt vilumust) alles pärast esimese lapse sündi (Dines 1963: 110). Kuna leib on üks tähtsamaid toiduaineid, on sellega seotud ettekujutus rikkusest ja õnnest. Ka mordvalastel on leivaga seoses mitmesuguseid tavasid. Soola ja leivaga (kshi-sal, ka shumbra kshi 'tervitamise leib') võeti vastu külalisi ja saadeti neid ära. Ka kosjad võeti vastu soola-leivaga. Saates pruuti mehe koju, andis ema talle kaasa leiva. Tuntud on leibade vahetamine pruudi ja peigmehe vahel abiellumisel ja kosimisel. Kui kosimise puhul on leivad vahetatud, jagatakse need sugulaste vahel ja süüakse üheskoos. Pärast seda ei tohi kummaltki poolt tagasiastumist olla. Pruudi kirstu, mis viiakse peigmehe koju, pannakse suur ümmargune leib shumbra kshe 'tervitamise leib'. Laulatuselt tagasi tulnud noorpaar võeti vastu soola-leivaga
Leivaparfee marjapüreega Toiduained ühik Kao % 1 bruto 1 neto 10 bruto 10 neto 100 bruto 100 neto hapukoor kg 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Rõõsk koor 35 % l 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Suhkur kg 0 Hommikusöök: rukkileiba ja putru. Lõunasöök: rukkileiba, Õhtusöök: rukkileiba, liha, hapupiima, katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega
Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. kartsas Kartsas on nn ahjuredel, mille kaudu sai ahju peale või partele (eelmisel pildil ahju kõrval). varn Varn on seina löödud pulk, konks või konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi. KASAK Kasak oli valla- või mõisa käskjalg, sõnumite vahendaja. KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten
sugulane. Kosja mindi vanasti ratsa täkkhobusega, hiljem sõideti ehitud vankriga. Aeg pidi olema noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel olid kaasas kingitused, varasemal ajal õllelähker, hiljem viinapudel. Kosjaviin pidi olema magus ja punane. Kosjajutt oli ümberütlev ja isamees pidi olema väga sõnaosav. Jutu lõpetuseks pandi viinapudel lauale ja, kui peremees sellest rüüpas, oli see märgiks, et kosjad on vastu võetud. Kosjakingid ehk kihlad oli omaaegsele naise ostmisele viitav igand. Üldtuntud kingid olid pruudile põll, siidrätt ja nuga (hilisemal ajal sõrmus), emale tanu või põll, isale müts või piip, õdedele ja vendadele rätid. Selle juurde käis veel 19. sajandil ka kihlaraha või käsiraha, mille suurus olenes peigmehe jõukusest ja mis pidi olema hõbedas. Juhul kui pulmad pruudi süü tõttu siiski
Isameheks sai naisemees ja hea jutumees. Kosjasõit oli tähtis mindi ratsa ja mindi ratsa täkuga, harvem ruunaga, kuid mitte kunagi märaga. Parim variant oli valge hobune prints valgel hobusel ja must hobune tähendas õnnetust. Sõideti ratsa isegi naabertallu. Hobuse lakk oli kammitud ja jalad rautatud hobuseraua kaotamine kosjateel oli suur õnnetus. Kui kosjasõidul kõndis vastu vana naine, tähendas see, et kosjad lähevad luhta kui just hobusega koha peal kolme korda ümber ei pööratud või üle õla ei sülitatud. Kui vastu tulid koer ja siil, tähendas see ebaõnnestumist, rebane aga õnnestumist. Kõrtsist möödudes tuli alati viina osta, isegi siis, kui endal viinad kaasas, milleta tegelikult kosjaskäimine mõeldav polnudki et hobusel jalad lahti läheks ja ta jõuaks kosilase kohale toimetada. Eesti pulm ennemuiste
eelmisest sotsiaalsest asendist nt leeriskäimine, koolilõpetamine; vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril nt lasteaia lõpetamine; liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd. seotud: sünd (katsikud, ristimine, sünnipäevad), täisealiseks saamine (leer, koolilõpetamine); uue kollektiivi liikmeks saamine (rebaste ristimine); pulmad (sh kosjad, poissmeeste ja tüdrukuteõhtud); matused (sh mälestamine). 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surm on tabu, tal pole industriaalühiskonnas kohta. Laste eemalhoidmine matustelt. Surm meedias (mälestamine facebookis aga ka muu kajastamine). Vanasti maeti inimesi linnast välja, nüüd suunduvad inimesed ise linnast välja elama ja surnuaiad saavad osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik. 45
(kui tüdruk soovib taime endalemurda palub taim vastutasuks tema vendi ja maja). Ehk pahatahtlik taim kasutab ära inimeste edevust ja materiaalset huvi. Teistes lugudes on taime elu alanud kurjadest tegudest (inimese verest kasvab taim ja järgneb venna kaotus). Üldiselt setu mütoloogilistes laulukestes esineb taim kui kuri olevus, mille murdmisel kaasnevad negatiivsed ja kurvad tagajärjed. Kuid on ka mõningaid erandeid kus taime murdmisel kaasneb positiivseid tagajärgi (kosjad tüdrukule, au) 26. Missugustesse rühmadesse saab eeposeid liigitada ja millisesse neist kuuluvad läänemeresoome rahvaste eeposed? Eeposeid saab liigitada 5 rühma: suulisteks eeposteks, ajaloolisteks (kirjapandud) eeposteks, eeposteks, mis põhinevad folkloorile, kirjalikeks kunsteeposteks ja kangelaseeposteks. Läänemeresoome rahvaste eeposed kuuluvad kangelaseepose ja folkloorsele eeposte rühmadesse. 27
aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest lapsepõlvest võitjana välja tulla ja iseseisvalt hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne. Hüljeste aastavahetus on veebruaris- märtsis. Just siis kasvatavad nad jääkoopas oma süsisilmset poega, et asuda juba peagi, kui kosjad möödas, vahepealse puhkuseta uuele aastaringile. 13 Kasutatud kirjandus: ENE 2 lk.80 3 lk 530 10 lk 114-115 TEA Laste- ja Noorteentsüklopeedia 1 lk.133;lk.285 2 lk. 260-261;288, Lasteentsüklopeedia Õpilase Atlas maailmakaart Illustreeritud lasteentsüklopeedia lk.154;lk162 lk.405-406 lk.580-581 lk.636 http://www.nationalgeographic
varsti koju. Kodus oli kari lapsi. Kolinel Gerineldo Marquez oli Aureliano sõber ja tema äraoleku ajal ka valvur. Sel ajal käis ta palju Ursulal külas ja armus Amarantasse. Too aga lükks abielu ettepaneku ära. Vahepeal aga tappis end või tappis rebeca oma mehe . Istudes punutud kiiktoolis, käsitöö sülle... Aureliano Jose oli juba suureks kasvanud ja Amaranta vaatas, et ta on Aurelianole väga sarnane. Poiss vaatas ema kui naist. Amaranta lükkas Gerineldo Marqueze kosjad tagasi. Amaranta ja poss armusid, ja nad ei näinud välja kui tädi ja õe poeg. Sõda jätkus sama moodi... Aurelianot oli jälle igal pool. Kindral Jaose Raquel Moncada oli sel ajal linnapea. Aureliano oli kõige kardetuim võitleja. Kool avati ja Romediose hakkas nägema välja kui Ilus Romediose. Aureliano Jose tahtis oma tädi endale naiseks võtta.Siis hakkas Aureliano teda põlglikult kohtama. Järsku hakkasid ilmuma Aureliano lapsed, kes kõik end ristida lasksid
neile palju häbi, isegi nii palju et Peeren andrese tütar enam Eerikut ei taha. Eerik sai vanematelt selle tüki pärast aga vitsa. Ema ja Isa panid uhked riided selga ning läksid Matt Ruhve poole jutuga, et ehk saaks Eerik talvel temaga hülgejahile. Kui seal asjad kokku lepitud siis minna Peeren Andrese juurde, sealgi räägitakse tühjast- tähjast. Aga kogu külaskäigu eesmärgiks oli jätta lauale kindapaar. Kui kindad endale jäetakse, siis on Eeriku kosjad vastu võetud ja kui ei, siis on häbi. Kui vanemad koju läksid, siis nad ei võtnud pühapäeva riideid seljast ära vaid ootasid kõigi nendega , et äkki tulevad varsti uudised. Ema saatis Eeriku metsa või randa, Eerik läks metsa. Metsas ta aga hakkas jälle pühalaulu kisendama. Sel ajal kui Peeren Andres tuleb ja seda kuuleb, siis ta mõtleb, et kas minna või mitte. Aga ta ei saanud ka tagasi minna, sest kõik jälgisid teda. Ta astus raske südamega sisse. Kui
Pearu rääkis pojale , et kui ta Liisiga abiellub, siis jääb ta talust ilma ning see läheb Karlale. Liisi jäi meelega rasedaks, sest ta lootis, et siis isa laseb tal joosepiga abielluda. Andres viskas aga hoopis tütre kodust välja. XXXVI Ema soovitas Liisil sauna elama minna. Liisi aitas saunatädil Madise eest hoolitseda. Joosep käis saunas Liisi juures kosjas. Helistati aisakelli ja lauldi. Aisakelli kuulis ka Andres, kuid ta ei teadnud, et heli põhjuseks on tütre kosjad. Maret, kes samal ajal õel saunas külas oli rääkis hiljem perele Liisi kosjadest. Joosep ja Liisi käisid salaja kirikuõpetaja juures ning said abiellumiseks nõusoleku. Pulmade ajaks sõitis Andres kodust ära. Esialgu jäi Liisi ka peale pulmi sauna elama. Sügisel kolisid noored Joosepi onu juurde vabasse tuppa elama. Seal sündis neil poeg, kelle nimeks sai Joosep. Kui Andres nägi, kuidas Joosep Vargamäelt lahkus, heldis ta süda ning lasi ka Liisile kaasavara valmis otsida
põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid ka Lindagi ütles neile ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi. Salme lausus, et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal. Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta, et see mees on talle meele pärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma
· Mitm part lõputa või sid-lõpuline (mäkri e mäkrasid, putre e putrusid, vaklu e vaklasid) · i-mitmus on võimalik, kuid vähe kasutusel (adrusse, kogris, kõdrust, nõdrule) Alltüüp PADI · padja, patja, padjasse e patja, patjade, patju e patjasid, patjadesse e padjusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom I-vältelised i-ga lõppevad, gen II-vältelised ja-, je- või ju-ga lõppevad sõnad · ahi, hudi, kali, kiri, kosjad, lubi, veli, osi, puri, rübi, tühi, vali, väli VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK
Foto: Ivar Leidus 2012 sisse- ja väljaulatuvad osad. Peatorn küünib 22,8 meetrini. Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius (kes muuseas oli paar aastat tagasi
Endine kaardiväeohvitser, kes jätab oma karjääri pooleli ning keskendub maalimisele siis, kui tema tööd laialdaselt tuntumaks saavad; varastel maalidel kujutanud garnisonielu, sõdureid, ohvitsere, seda kõike veidi naiivsel moel. ,,Finlandia kaardiväe polgu ohvitserid ja sõdurid tervitavad suurvürst Mihhaili" hoogne maal. Õpib natuke aega kunstiakadeemias, ent olustikumaal pole hinnatud zanr. Tuntumad tööd ,,Valiv pruut", ,,Värske ordenikavaler", ,,Majori kosjad", kõik kergelt iroonilised. ,,Kaardimängijad", koloriit tuhmunud ja pruunikas (Fedotovil tekkis kaardimängusõltuvus).Läks hulluks, sooritas enesetapu. Laiemale pinnale jõuab realism 1860ndate alguses. Terav vastuolu klassitsistide ja realistide vahel, 1863 heidetakse Peterburi Kunstiakadeemiast välja üle kümne noore kunstniku, sest nad nõuavad olustikumaali. Neist tuntuim Vassili Perov konservatiiv ja tsarismi tulihingeline pooldaja
31 "Orja palk" Vaeslapselauludes lauldi lapse ja vanemate, eelkõige lapse ja ema vahelisest südamlikust suhtest ("Ema ja armud"), orvu lohutamatust leinast ("Vaeslaps nutab lihast linna", "Orvud ootavad ema"), vanemate ja laste vahelise seose säilimisest ka pärast vanemate surma ("Ema haual") jm. NÄIDE nr. 32 Inimene kodus ja perekonnas. Perekonnaelust jutustavate laulude tähtsamad teemad olid lapse, eriti noore neiu ja vanemate suhted, kosjad ning abielu. Need laulud olid seotud lihtrahva eluoluga. Lauludes kodust ja lapsepõlvest anti õpetusi iseseisvaks eluteeks ning tuletati meelde suurt vaeva ja hoolt, mida vanemad on näinud laste kasvatamiseks. NÄIDE nr. 35 "Memme vaev" Lauludes noortest ja nende suhetest domineeris naiselik pool: kõneldi neidude elust kodus, nende omavahelisest läbisaamisest ning suhetest noormeestega. Erandiks olid hoopleva tooniga poistelaulud.
poeetiliseks rakendamiseks ja rahvakirjanduse soetamiseks. Rahvavalgustuslik tendents tuli esile võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab sõnakuulelikku töökat talupoega; 7 esitab eri psüühikaga taluinimesi
varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid ka Lindagi ütles neile ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi. Salme lausus, et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal. Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta, et see mees on talle meele pärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma
annaabi.ee 
