Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte (1)

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa kokkuvõte
Vastused arvatavatele küsimustele:
1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe
Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas .
2) Tagapere = Pearu Murakas= Oru
Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe.
3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine , laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine .
4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast):
Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret , tütar Anni (suri ära), poeg Andres
Pearu naise lapsed= poeg Joosep , poeg Karla , tütar Riia, poeg Jüri
Mari lapsed= Jussilt poeg Juku (suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu , tütar Kadri .
Liisi laps= poeg Joosep
A. H. Tammsaare ütlusi:
„Mees on mees ja ristikivi on ristikivi“
„Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita“
„Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame“
„Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele“
„Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu , see vaeva, kes sõda, see verd.“
„Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma“
„... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes“
Kokkuvõte peatükkide kaupa:
I
Andres ja Krõõt ( vastabiellunud , tulevad vanemate juurest Andrese ostetud tallu , maa Vargamäel on täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja.
II
Tutvumine koduga. „Mees on mees ja ristikivi on ristikivi“; „Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita“.

III
Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis.

IV
Pearu laamendab ja esineb kodus, pärast seda kui on jõudnud kõrtsist täispeaga koju, naine ei ava talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu , kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale.

V
Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda .

VI
Nelipühad, karjapoiss Eedi , Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub , et Andres on väga tugev peremees ), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola-leiva pidu).
VII
Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu

VIII
Heinatöö, Krõõda tegemised – suurem töö, Vargamäe nimi

IX
Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul

X
Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead

XI
Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine

XII
Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari

XIII
Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud , Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt

XIV
Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha

XV
Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi , Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus

XVI
Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab.

XVII
Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri. Pearu saatis oma naise Eesperesse abiks, et laipa pesta ja muudel tegemistel aidata.Pearu isegi sillutas öösel tee, et Krõõdal oleks sile minna (oma viimast teed) surnuaeda ning pidas ka aukõne Krõõdast.

XVIII
Mari hakkas käima Andrest aitamas, oli perenaise asenduseks. Pearu sai peksa Andreselt, millest tuli kohtuasi, Andres pidi vangi minema ning teda pussitati jalga.

XIX
Juss pussitas Andrest jalga, tegelt tahtis ta tappa Mari pärast ära, sest teadis, et Mari jääbki Andrese juurde perenaiseks ning ei tule sauna tema juurde tagasi. Sellepärast poos Juss end üles ja ka hirmust et ta pannakse pussitamise eest vangi. Jussi matused(kuna ta ise endalt elu võttis ei lubatud teda surnuaiale matta vaid maeti aiast väljapoole).
XX
Pearu vabandused, uued tülid, lõpuks kaotas Pearu kohtus, Andres tegi krutskit Pearule kõrtsis.

XXI
Mari ja Andres, tõde, abielu, magavad koos.

XXII
Õpetajaga seletamine, pulmad , sõimu-laul.
XXIII
Sõimulaul, Oru Pearu mõte, Mari peksmine .
XXIV
Saunanaine ja peksmine, Indreku sünd (Mari ja Andrese poeg)
XXV
Andresel on hea meel esimese Mari lapse üle.Liisi, Maret ja Karja – Atu, palju suid, palju tööd, raha vähe. Meeste rahahullus, Andrese kõrtsis ärplemine, pärast seda ka kodus ärplemine.
XXVI
Tööd, Mäel ja Orul suhtlesid omavahel ainult lapsed, omavahel nad vahetasid asju,mis kodunt saada oli. Mari emana, kuigi tegelikult ei olnud (Krõõda lastele), Andrese võitlus põlluga (põllukividega) ja tööga.

XXVII
Andresel sündis poeg Ants (Marilt). Keegi käib Andrese laudas ja mürgitab loomi. Õlu tegemine, enne loomade tapmist liha jaoks jõi alati. Antsu varrud(katsikud), palju külalisi,süüa juua. Seal Pearu, rätsepa, (köstri) vaheline tüli ning lõpuks peksid naised Pearu selle eest, et ta seal püksteta oli. Oli nelipüha, Tiit pidas kõnet, Pearu oli juuatäis.

XXVIII
Vargamäele tuli kohutav lastehaigus,millega kaasneb lämbumissurm. Esimesed lapsed surid Kassiarul, Jaska lapsed. Orul suri 2 väiksemat last, matuserong oli pikk (paljudel surid lapsed). Hiljem surid Andresel Anni(Krõõda tütar), Maril Juku ja Kata (mõlemad Jussi lapsed). Räägiti et Jussi lapsed surid Jussi pärast (kuna ta end ülespoos, karistuseks). Mari süüdistas end laste surmas. Jaska laste surma peeti Jaska süüks, kuna ta tappis laadal ühe joodiku. Maret ja Liisi kasvasid suureks ja räägivad, kuidas pärast seda haigustehoogu ei lastud lapsi enam õuegi,nii väga kardeti.

XXIX
Inimesed muutusid jumalakartlikuks, miski ei olnud Vargamäel enam endine. Andres vihastas Mari peale, sest ta ainult nuttis Jussi taga ja ei olnud enam rõõmus. Ainsaks rõõmuks Vargamäel olid lapsed. Jaagup ja Roosi , Leena armukolmnurk . Jaagup ei tahtnud kroonusse minna. Jaagupi läbipeksmine, Miina rasedus , minema ajamine , Jaagup läks kroonusse. Lapsed aimasid, et Miina rase ja Indrek sai teada, mis on rasedus ja miks sellepärast Miina ära aeti (sohilaps, polnud abielus)

XXX
Jaagup külastab Eesperet, ta sai poja, hakkavad elama saunas. Jaagup jäi haigeks pärast kroonut, Mart võeti uuesti karjapoisiks, keegi ikka käib kiusamas Mari ja Andrese loomi laudas. Andres teab, et Mari süda kuulub Jussile ada vihastab et Mari sellest üle ei saa. Pearuga tuleb jälle jama , milleks piir. Mart tuli tööle tagasi Andrese juurde, et Pearule kättemaksta. Jälle kohtus käimine. Andres peksab Mari. Matu ja Peaaru teema.

XXXI
Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest , see aga ei ole vaimne, vaid füüsiline hoolimine ja kakleb temaga alati. Vend Andres on kurjajuur, kiusab Indrekut, Indrek nõuab tõde ja vend Andres otsib õigust taga. Mari on Indreku poolt, Andres aga poja Andrese poolt. Indrek ja Mari on tõe poolt ja Andresed on õiguse poolt.

XXXII
Vargamäel on noored õnnelikud, vanad masendunud. Noor Andres hakkab tööle 14. aastaselt, vanem Andres pöördub Piibli poole õigust otsima , kellegi teisega ta rääkida ei saa, nad on talle võõrad ja ta arvab , et teda ei mõisteta. Joosepi ja Liisi vahel tekib armastus.

XXXIII
Noor Andres töötab, Indrekule meeldib see, sest ta saab nii olla karjas, kalal , linde jälgimas, sest seal ta on vaba.Ning Ants on temaga kaasas. Noorel Andresel on pühapäevad vabad aga ta käib kirikus või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged , kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad.

XXXIV
Maril sündisid Kadri ja Tiiu, Orul sündis Jüri. Liisi ja Joosep varrude ajal koos, Joosep pääses kroonust. Lastel on jõuluõhtu, Joosep viis kõik Mäe reega sõitma ja võttis kodunt aisakellad,mis oli kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees . Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist.

XXXV
Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda. Peaaru oli leppinud, et Joosep Liisiga koos läheb, Andres aga mitte. Andres loeb piiblit , otsides õigust aga rakendada seda ei suuda. Pearu mõistis kohtus Andreselt trahvi välja, selle eest, et pärast seda kui Pearu oli Andresele kõrtsis öelnud, et Liisi on lits , andis Andres talle viinapitsiga vastu nägu. Vargamäelt lahkus rõõm, see pesitses ainult väikelastes. Liisi jäi rasedaks, Andres ajas ta minema ja Liisi läks sauna.(Mari kaitses Liisit, Andres oli põikpäine ja nii ka Liisi)

XXXVI
Liisi ja Madis rääkisid saunas pikalt, Liisi probleemist ja Andresest. Rääkisid, et piibel teeb inimesed kurjaks. Joosep kosis Liisit ja toimusid väiksed pulmad . Andres läks ära, ei tahtnud seda näha. Pearu ja Kustas sidusid paare pärast pidu kinni, purjus peaga rääkis Pearu Liisiga. Liisi ja Joosep kolisid Joosepi onu eluhoonesse, sündis poeg Joosep. Karla ja Maret leiti noorpaaride hulgast pärast pulmi . Liisi ja Joosep oma talus, enne nende äraminekut ei tahtnud Andres hüvasti jätta, ütles oma tütrest ära. Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev Mari andis (Andres läks selleks ajaks kodunt ära, Liisi kahetses, tahtis isaga leppida aga ei saanud).

XXXVII
Tööjõudu Vargemäel napib, kurbus käib ringi. Karla on kroonus, Maret on tema pärast kurb. Tisleri -Sass tuli Mareti kosja , Andres alguses ei lubanud pärast aga lubas. Nii pidi Mari võõra tüdruku tööle võtma, appi. Indrek pandi köstri juurde õppima, esimine köster suri ära, rätsep Taar sai tuhat rubla kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda. Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi lugeda ja nii luges salaja õdede raamatuid, kus oli juttu armastusest ja seksist . Ta armus kirikumehe tütresse Millisse, kes kadus ära. Indrek läks kirjutaja juurde, enne seda aga ootas kaua luba Andreselt, kes ei teadnud kas lubada Indrekut linna,kirjutaja juurde ja küsis nõu Hundipalu Tiidult ja lõpuks otsustas lubada.
XXXVIII
Ants hakkas Vargamäel tööle, kuna Inderk läks kirjutaja juurde ja tööjõudu oli vähe. Tõrvaküla Mätliku Eedi leeris koos noore Andresega olid võrdsed vastased, kaklesid ning Andrese abiga lõpetas Eedi leerikooli pärast mitmeaastast istumajäämist seal. Noor Andres oli väga tugev, sebis Kassiaru Maaliga, kes ei tahtnud temaga olla, kuid lõpuks hakkas talle Andres meeldima . Vana Andres ei saanud noorele Andresele vastu ja nii elas noor Andres kuidas tahtis.
Ants oli kuulus karjapoiste seas. Ükskord ta jäi aga kogemata magama karjamaal olles ja loomad kõndisid minema, isa Andres nägi seda ja selle eest andis Antsule peksa. Kord aga sai Ants hammustada ussilt ja ravis end ise ära, karjapoiste seas sai ta aga kuulsaks konnade elusalt nülgimisega. Kirjutaja tuli Indrekuga Vargamäele vähi püügile, kaasa võttis viina aga teised ei joonud. Kirjutaja kahvad jäid jõepõhja kinni ning ta läks neile järgi, kardeti, et ta upub , kuna oli joonud aga ta tuli tagasi ja rääkis, et jõe põhjas oli suur känd. See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde. Ants lõpetas isegi konnade elusalt nülgimise, sest kirjutaja tegu ületas tema oma. Sauna-Madis ja Andres arutlesid selle üle, mis siis saaks, kui seal vesi kiiremini liiguks ja vett üldse vähem oleks, arvasid et arvatavasti seal mets mühaks ja põldu haritaks igal pool.

XXXIX
Kõikjal Vargamäel oli noore Andrese kroonusse mineku ärevus(veel oli suvi, kuid sügis tulekul ning siis mindi kroonusse). Pearu tegi jälle tammi, et vesi üleujutaks Andrese põldu. Noor Andres ja Ants läksid temaga rääkima, ähvardasid ja lõhkusid tammi ära. Pearu ei teinud midagi, sest tõesti kartis noort Andrest. Sellest aga vana Andres ei teadnud. Ka noor Andres, nagu teised lapsed nähes isa tööd ja vaeva Vargamäel, ei tahtnud eriti Vargamäele jääda, kuigi isa Andres teda üritab veenda selles, et ehk ta pääseb kroonust või tuleb pärast tagasi.
Indrek tahab minna linna õppima, kirjutaja juurest ära. Isa Andres on jahmunud, kuid lõpuks saab Inderk isalt natukene võlgu ja lisab selle raha sellele rahale mis tal juba on, mille talle andis vanatüdruk Maielt, kes teda suudles. Maie ei tahtnud, et keegi sellest teada saaks, kuid ta hoolis Indrekust ja andis talle raha, et too saaks linna õppima minna. Ristiisa Hundipalu Tiit andis ka raha kooli jaoks. Indrek oli rõõmus, et lõpuks siiski saab minna. Noore Andrese lahkumise päeval oli suur pidu, ta kurvastas väga isa, kui tegi talle selgeks, et ta ei tule ja ei taha tulla isa kodusse tagasi. Pearu ja Andres koos kõrtsis ning Pearu rääkis Andresele noore Andrese ähvardustest. Koju jõudes hakkab Andres piiblit lugema ja räägib iseenda jumalaga , hiljem märkab, et Mari samuti rääkis oma jumalaga ja nuttis padja märjaks.