Tõde ja õigus I osa (1)

“Tõde ja õigus I”
Anton Hansen Tammsaare
Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine . Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina . Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss .
Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna.
Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud , et poiss ehk kohapärija ei sündinud.
Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas , et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav . Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus.
Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt.
Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi.
Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata.
Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid.
Pearul olid pojad Joosep ja Karla .
Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata.
Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret .
Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks.
Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane.
Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha murdnud, hinnati võrdseteks.
Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata.
Jussil ja Maril sündis poeg Juku .
Peresse tuli uus tüdruk Kaie.
Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks , kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas . Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta.
Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks.
Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas.
Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul , mida kogu ümbrus kuulnud oli. Maril sündis poeg Indrek.
Eesperes hakati uut rehetuba ja rehealust ehitama.
Naabrid ei saanud omavahel läbi. Ainult lapsed mängisid omavahel.
Kui indrek oli juba nelja aastane, sündis Maril poeg Ants. Oru Pearuga oli paar viimast aastat arhulikult läbi saadud, seepärast kutsuti temagi oma pere lapse ristimisele.
Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale. Ta ei olnud temast üle saanud ja Andres sai sellest aru. Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks.
Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks . Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu . Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde.
Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud.
Eesperes ehitati uusi lautasid. Loomad aga põdesid, olid väetikesed ja nõrgad. Mari arvas, et teda Jussi surma eest ikka veel karistatakse. Ta käis tihti Jussi haual. Muutus aina nukramaks ja see muutis ta vanemaks .
Tagapere oli Eespere maa pealt puid lõhkunud ja hakati jälle kohtu vahet käima. Tülid olid ka Andrese ja Mari vahel, nii et Mari vahest peksagi sai.
Pearu pani kraavikaldale orad, mille otsa astudes paljud oma jalgu veristasid. Mart tõmbas orad välja ja pani need Pearu poolele. Pearugi astus nendesse sisse.
Mari hoidis kõige rohkem Indreku poole. Ta tundis, et Indrek oli patust sigitatud, sest Juss oli alles surnud, kui Mari rasedaks jäi.
Kui Andres 14. aastaseks sai, ei võetud Eesperre enam sulast. Andres tõusis karjapoisist tööpoisiks. Ka tüdrukut enam ei kaubeldud. Liisi ja Maret olid selle asemele tulnud.
Rasketel hetkedel luges Andres Piiblit, sest Marilt ta lohutust ei oodanud, kuna see ikka veel Jussi peale mõtles.
Liisi ja Maret tahtsid aita magama minna. Andres aga ei lubanud, sest peretütarde koht on kambris. Liisi soovis siiski, sest Oru Joosep oleks tahtnud tema juurde aita tulla enne kui kroonusse peab minema. Liisi lubas teda ära oodata. Joosep tahtis ära Vargamäelt. Seal ei olnud midagi head juhtunud. Muudkui aga naabrite omavaheline riid ja kohtus käimine. Nii mõtles ka Liisi.
Mäel olid ristitud Liine, Tiiu ja Kadri , Orul Jüri ja Juljus.
Joosep oli kroonust pääsenud.
Andres kuulis kõrtsis Pearult, et Liisi Joosepit magatab. Andres sai maruvihaseks. Siis aga leidis ta, et kui Liisist saab Oru perenaine, siis kuulub terve Vargamäe nende suguvõsale. Liisi ja Joosep ei tahtnud Vargamäele jääda ja Andres keelas Liisil Joosepiga suhelda. Ta rääkis ka Mariga, sest aimas, et Mari noorte suhtest teadis. Ta süüdistas Mari valetamises. Arvas, et Mari pole teda kunagi oma meheks pidanud, vaid ikka Jussi.
Pearu ütles, et ei anna Joosepile Oru, kui too Liisi endale naiseks võtab.
Vargamäest tehti jällegi lorilaul.
Liisi jäi Joosepist rasedaks, teades, et siis Andres tal koos Joosepiga käseb minna. Nii oligi, et Andres tahtis tütrele kätega kallale minna. Mari astus nende vahele. Andres käskis Liisil lahkuda. Liisi käis saunatädi töödel aitamas. Joosep käis saunas Liisi juures. Lõpuks pani ka õpetaja nad paari. Andres oli Liisist lahti öelnud. Liisil sündis poeg Joosep. Liisi läks Joosepiga Vargamäelt ära. Nüüd aga käskis Andres Maril Liisile kaasavaraks anda lehma, kellega oli Vargamäele tulnud Krõõt.
Pärast laste pulmi olid naabrid omavahel rahulikumad.
Oru Karla läks kroonusse. Maretit tahtis naiseks võtta tisleri - Sass . Andresele see eriti ei meeldinud, kuid leppis ometi.
Indrek ei olnud töö jaoks loodud ja ta pandi köstri juurde kooli õppima. Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli . Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks.
Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar .
Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana Andres lootis, et pärast seda tuleb poeg Vargamäele peremeheks, kuid too ei osanud midagi öelda, justkui ei hoolikski Vargamäest.
Indek tahtis kirjutaja juurest linna õppima minna. Nõnda ta tegigi.
Tuli kätte aeg, mil Andres pidi kroonusse minema. Ta kahtles, kas tulebki enam Vargamäele tagasi. Vargamäel polnud kunagi armastust olnud. Ka vana Andres isegi oleks lahkunud oma isakoju, kui oleks saanud. Temagi ei armastanud Vargamäed. Ta lihtsalt ei tahtnud, et võõrad sinna peremeheks tuleksid. Kui ta oli oma vanima poja ära saatnud, haaras ta Piibli ja kõneles jumalaga .