Taimekasvatus (0)

Taimekasvatus 3 ainepunkti
Kirjandus:
1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets
2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older
3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli
4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002
Taimekasvatus
Taimekasvatuslik toodang
Eesti teraviljakultuur :

• Nisu; suvi, talv
  
• Rukis
  
• Kaer
  
• Oder ; suvi, talv
  

Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud)
Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest:

Nisu(Triticum)

Oder(Hordeum)

Rukis(Secale)

Kaer(Avena)

Mais

Hirss

Sorgo

Riis
Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma:

Nisu, rukis, oder, kaer

Mais, hirss, sorgo, riis
Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme.
Teris ehk tera
Tunnused
I rühma teraviljad
II rühma teraviljad
Pikivao esinemine tera kõhtmise poolel
Esineb
Puudub
Tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv
Idujuuri erinev, liigiti erinev
1 idujuur
Õite arenemine pähiks
Põhiku alumised õied on enam arenenud
Põhiku ülemised õied on enam arenenud
Soojusenõue
Vähe
Palju
Niiskusenõue
Suurem
Väikesem (v.a. riis)
Tali - ja suvivormide esinemine
Esineb tali ja suvivorme
Suvivorme
Reageerimine päevalikkusele
Pikapäevataimed
Lühipäevataimed
Algarenemine
Kiire
Aeglane
Teravilja seemnete eristamistunnused

kaer(paljasteraline)

oder(paljasteraline)

nisu(paljasteraline)

rukis(paljasteraline)

oder(sõkalteriseline)

kaer(sõkalteriseline)

nisu(sõkalteriseline)

mais

hirss(pisike)

sorgo(4-6 mm diameeter )

riis(lapergune teris, roideline)

tatar (tatraliste sugukonda kuuluv)
Kasvufaasid
I idanemine
*nähtamatu(suhkrute lagundamine);
*nähtav( idupung ja idujuured on tunginud läbi kesta)
Vajalik:
*valgus
*niiskus
* soojus
II tärkamine
Algus…10%
Lõpp….75%
III Võrsumine

• moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured
  
• suvised võrsuvad rohkem kui talvised
  

ta
IV kõrsumine
*taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid
V Loomine
*taime õis tungib läbi lehetupe
Kaeraõisik- põris
Mais- tõlvik
VI Õitsemine
Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine
*Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad
*Rukis on risttolmneja(tolmuterad, mis pärinevad teiselt taimelt viljastuvad emakalt)
*Isetolmnejatel viljastuvad eraka, samas õiel asuvad tolmukad
I rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused
Rukis(SECALE)
*Rukki perekonda kuulub 10 liiki. Neist 10st kasvatatakse ainult 1 liiki, secale cereale ehk siis kultuurrukis.
*Pea tihedust määratakse pähikute arvu järgi, pea telje kümel.
*Triticale on siledam kui rukis
*Triticalel pähikus 3-6 õit, rukil 2-3(max)
Oder(HORLEUM)
*40 liiki erinevaid otrasid
*Pähik 1-õieline
*Pealülil 3 üheõielist pähikut
6-realised odrad jaotatakse: 6-tahulised, 4-tahulised(ristkülikuline)
3 korrapärast, vertikaalset teraderida
*pea ristlõikes ristkülikukujuline
Kaherealine oder
*külgmised pähikud steriilsed
*3 üheõielist pähikut kinnituvad peateljele
Rühmad
1)nutantia
*külgmistel pähikutel on arenenud sõklad
* peatelg pole külgvaates nähtav
2)deficortia
Kaer(AVENA)
*Väga liigirikas (kultuurkaeraliike ja metsikkaeraliike)
*Kultuurkaerte alla kuuluvad järgmised liigid: harilik kaer(avena sativa), bütsantsi kaer ja liivkaer ehk must kaer
*Metsaliste alla: tuulekaer(avena fatua), lõuakaer, viljatu kaer, habejas kaer
Kaera õisik: pööris. Mitmeõieline(2-4)
II rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused
Mais
*Kuulub kõrreliste sugukonda ja sarnaneb sorgoga
*Maisi vars on püstine, tugev ja seest säsiga täitunud. Võib kasvada 0,5-6m pikkuseks .
*Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime.
*Lehed on laiad , lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused
*Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e. sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega.
*Mais on risttolmleja
*Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga
*Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned
*Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael
*Maisi perekonnas on 1 liigiline (seamais), esinevad alamliigid:
1)hammasmais
2)
3)tärklismais
4) suhkrumais
5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais)
6)vahamais
7)sõkalmais
Hirss
*kahte liiki: 1)harilik hirss 2) nuihirss
*igas pähikus 1 õis
*harilik hirss jaotatakse 5 alamliigiks: 1) laiuv- haruline 2)püstjasharuline 3)lõppharuline 4) ovaalne 5)kompaktne
Itaalia nuihirsi alamliigid: 1)tsümiis 2)mohaar
Sorgo(sorghum moench)
*kultuursorgo jaotatakse kaheks alamliigiks: 1)haruline 2)tompjassorgo
*kasutamisotstarbe järgi jaotatakse sorgot 3 rühma: 1)terasorgo(terade saamise pärast, sõkaldega kaetud) 2) suhkrusorgo (söödaks ja siirupi valmistamiseks, kõrgekasvulised)
3)luuasorgo(luudade ja harjade valmistamiseks)
Riis
*Pöörise külgharu tipus asub mitu pähikut
*Kultuurriis jaguneb kaheks alamliigiks: 1)väike riis (tera pikkusega 4mm)
2) harilik riis- india haru( indica ) ning jaapani haru(japomia)
Tatar
*kuulub tatraliste sugukonda
*kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul)
*taim võib kasvada kuni 90cm kõrguseks(eestis)
*Tatar on putukate abil risttolmleja- putuktolmleja
*tatral esineb 2 tüüpi õisis: 1)ühel tolmukaniidid pikad, lühikesed emakakaelal
2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed.
*tatar on hea meetaim
Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied.
Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda.
Teraliim
*märja teraliimisisaldus- guteenindeks
*tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus
Kiudkultuurid
Kõik põllul kasutatavad kiukultuurid jaotatakse kahte rühma:
1. Moodustavad puuvillaliigid, mida kasutatakse seemnete pinnal moodustuvate elementaarkiudude tõttu.
2. Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse varteis
Lina
1-aastane rohttaim , mis võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Lina vars on peenike, ümmargune ja sile. Lina harenevus sõltub lina botaanilisest vormist . Mida pikem on varre hargnemata osa, seda pikema ja kvaliteetsema kiu saab.
Õied asetsevad varrel ja selle kõrvalharude tippudel. Nad on korrapärased ja koosnevad 5. kroonilehest. Pärast viljastumist moodustub kupar - vilis .
Lina juurestik koosneb peajuurest ja peenikestest külgjuurtest. Peajuur võib tungida kuni 1,5 m sügavusele. Lina juurestik avastab toitaineid ja vett halvasti.
Lina kasvufaasid:
1-tõusuvete faas e. Tärkamine
2-kuusekese faas- taim 20-25 cm pikkusel algab intensiivne kasv
3-õiepungude moodustumine
4-õitsemise faas
5-valmimisfaas
Peenesevahelise lina teisenditeriku tunnused
Tunnused
Kiulina
Vahepealne lina
Õlilina
Lamavlina
Taime kõrgus
70-125 cm
50-70 cm
30-50 cm
50-60 cm
Varre hargnevus
Ei hargne
Nõrgalt hargnev
Tugevasti hargnev
Tugevasti hargnev
Varte arv ühe taime kohta
1
1...2
4...5
4...6
Kuparde arv taime kohta
9-12
15-25
30-50
30-40
1000 seemne mass g
3,7-5,5
4,5-6
4-8
2,7-5
Õli sisaldus seemnetes(%)
35-39
38-42
38-45
40-42
Valmivus
Varajane
Keskvalmiv
Varajane kemiline
Pooltaivorm kevad
Kanep
Üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 4-5 m kõrguseks. Kahekojaline taim. Emastaime õis annab ainult eakastaime ja vastupidi. Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik . Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad.
Puuvill
Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet . Seemned sisaldavad õli.
Mugulviljad
Kartul
Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil:

generatiivselt e. Seemnetega

vegetatiivselt e. Mugulatega
Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele.
Mullapealsed organid: *vars
*lehed
*õied
*mari
Mullasisesed :
*juured
* mugulad
* stoolon
Vars- rohtne , sõlmeline ja kaetud liduskaroodega, põhivärvuseks roheline(fotosünteesub). Antotsiaari esinemise korral värvunud violetselt. Värvuse intensiivsus sõltub sordist. Varte jämedus, pikkus ja varte arv sõltub sordist ja kasvutingimustest.
Leht- on katkestuvalt paaritussegujalgne lihtleht , mis koosneb lippsegmendist ja külgsegmendist.
Lehtede värvuse suurus ja segmentide arv sõltub sordist ja kasvutingimustest.
Puhmas- moodustavad ühe taime pealsed e. Varred ja lehed. Eristatakse püstiste, poolpüstiste ja laiuvate puhmastega taimi.
Kartulilehe tihedus- eristatakse hõreda lehestikuga, keskmise ja tiheda lehestikuga.
Õisik- igal normaalselt areneval taimel moodustub õisik. Õitsemisintensiivsus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast.
Täinapäeva intensiivsordid õitsevad tagasihoidlikult.
Vili- kartuli viljaks on lehepesaline paljuseemneline mari. Solaniin - kartul sisaldab seda, see kaitseb taime. Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes . Solaniinil on nii fungitsiidsed kui ka pestitsiidsed omadused ja see on osa taimede looduslikust kaitsemehhanismist.
Seeme - lapergune, kollakashall ja 1000 seemne massiga 0,6 grammi.
Mullasisesed organid:
Juurestik- narmasjuurestik. Suurem osa paikneb künnikihis. Üksikud juured on võimelised tungima kuni 2 m sügavusele. Tugevus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast.
Stoolon- nim pikkade sõlmevahedega mullasisisest võsundit e. Mullasisene vars. Kui stoolon on saavutanud sordile omase pikkuse, hakkab tema tippu moodustuma mugul .
Kartulipesa - nim ühe taime mugulaid.
*hajus pesa
*keskmiselt hajus pesa
*kompaktne pesa
Mugulate iseloomustus
Silmade sügavus: madalate, keskmiste ja sügavate silmadega . Mugula värvus: sõltub korkkihi paksusest ja autotsüaani erinemisest. Mugula sisu värvus: põhivärvusteks on valge, kollane, punane ja sinine.
Iderd- füsioloogilise puhkeseisundi läbinud mugulad hakkavad soodsates tingimustes idanema.
Tärklise sisalduse määramine
Sort: Piret
Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul).
Söödajuurviljad
Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20%
*poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond
*söödapeet 5-7 %
*söödakaalikas Ristõieliste sugukond
*söödanaeris
Söödaporgand- Sarikaliste sugukond
Kaheaastane kultuur
Söödejuurviljade seemnete ehitus
Liik
Vili või seeme
Kuju
Pind
Värvus
Porgand
Seeme
Ovaalne
Ribiline, teravate ogadega
hallikaspruun
1.seemneline peet
Vili
Ebakorrapärane, viienurgaline
Ebatasane
Kollakaspruun
Mitmeseemneline peet
Vili
Ebakorrapärane
Ebatasane
Kollakaspruun
Naeris
Seeme
Kerajas
Sile
Kahvatupruun
Söödakaalikas
Seeme
Kerajas
Sile
Tumepruun , peaaegu must
Peedi idand ja juurikas
a- pung b- idulehed c-iduvars d-idujuur
Juurika pea kannab lehekodarikku ja pungi Ta on juurika kõige vähetähtsam osa, kuna ta on madala suhkrusisaldusega ja kõrge kiudainesisaldusega.
Juurika kaelaosa on kõige väärtuslikum osa juurikast. Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa.
Kaunviljad
Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on:

Hernes

hiirehernes

sojauba

seahernes

lääts

tikkerhernes

lupiin
Kaunviljade määramine seemnete järgi
Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest , mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik, mida nimetatakse seemnearmik või seemnenabaks.
Sugu LIBLIKÕIELISED
Perekond Hernes- Pisum
*söögihernes
*söödahernes
Perekond Hiirehernes- Vicia
*põlduba- väga erinevad
*Suvivikk- suuremad, lopergused, pruunid
*talivikk- väiksemad, tumedamad, ümarad.
Perekond Lääts- Lens
*suureseemneline lääts- kettakujuline , lapurgused
*väikeseemneline lääts
Perekond Põld- Seahernes- Lathyrus setivus
*põld- seahernes- kiilukujuline
Perekond kikerhernes- Cicer arietinum
Perekond Aeduba - Phaseolus
*harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel
*õisuba
*kuldaeduba e. Mash - roheline
Perekond Sojauba- Glycine nispida
Perekond Lupiin- Lupinus angustifolius
*ahtaleheline lupiin
*kollane lupiin
*valge lupiin
*Hulgilehine lupiin- Lupinus polyhyllus
Kaunviljade esitlus
Kasvutingimused :
*võimelised kasvama erinevates tingimustes
*idanemise, õitsemise ajal vajavad palju niiskust
*vajavad taimetoitaineid ja väetamist
*eelistatud on neutraalsed või nõrgalt happelised mullad
Hernes
*vähenõudlik, aga spetsiifiliste vajadustega
*kasvutingimuste suhtes leplik
*Seemned idanevad 1-2 kraadi juures
*tõusaed tahkuvad 6-8 kraadi külmaga
*niiskusnõudlik
Külvisekord ja eelvili
* hernest tuleb külvata võimalikult varakult
*Põlduba tuleb ka külvata varakult.
1000 seemne mass
idanemine
puhtus