On mutantia- külgmistel viljatutel pähikutel lible,sõklad;peatelg külgvaates nähtav ei ole. Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad: Kartul (paljunemine vegetatiivselt e mugulatega ja generatiivselt e seemnetega). Mullapealsed organid: Vars (rohtne, sõlmeline, kaetud liduskarvakestega, roheline, pikkus ja jämedus sõltub sordist-mida pikem on kasvuperiood, seda pikem on vars). Leht (pearoots, külgmine segment, lehe värvus ja suurus sõltub keskkonnast).
koos nisuga üks esimesi (u 4000 aastat tagasi) · Oder on lühikese kasvuajaga ja talub külma · Eestis nisu järel teisel kohal · Kasutatakse tänapäeval rohkem loomasöödaks, aga ka leiva-ja õlletööstuses · Õlletööstuse jaoks odraterad idandatakse ja kuivatatakse, saadakse linnased Odrast saadavad tangained Odrakruup · Odrakruupi saadakse, kui terast eraldatakse ainult väliskest (sõkal). Kruubid lihvitakse. Need on kõige toitvamad tangained odrast, sest eemaldatud on väga vähe toitaineid. · Tangu saadakse kestast täiesti eraldatud odrateradest purustamise teel. Sellisel kujul on tang kaotanud osa toitaineid, eriti vitamiine ja mineraalaineid. · Odrahelbed tehakse kooritud odratangust. Tuumad aurutatakse ja seejärel valtsitakse helvesteks. · Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel.
Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias. Linnaste kasvatamisel kaitseb sõkal iduvart, kui see väljub idust, tungib sõkal alt tera tipuni ja väljub siis sõklast. Õlle keetmisel on sõklad filtriks. Sõkalde hulgast ja keemilisest koostisest oleneb suurel määral õlle värvus ja maitse. Ka ekstraktiivsus oleneb mõnevõrra sõklasusest: mida suurem sõklasus, seda väiksem ekstraktiivsus. Linnastele esitatavad nõuded. Kui partii vastab teradele esitatud
2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo 8. Riis Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub
keelekujust (kuni XIII sajni) turg, vaba, värav läti laenud läti keelest (VIII sajst alates) 3142 kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk alamsaksa laenud keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest 771850 alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht, alates) paar, prii, vahti rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku,
lääneslaavi keelest. Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende seas on aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav jt. Slaavlased osutavad ristiusu mõjule. Nendele järgnevad läti laenud, mis on jõudnud keelde alates VII sajandist. Kirjakeeles on neid 31-42 või 0,56- 0,76% tüvede koguarvust. Siia kuuluvad: kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk jt. (Rätsep 2002: 73) Slaavi laenudele järgnevad alamsaksa laenud, mis põlvnevad keskalamsaksa keelest, mida kõneldi XIII sajandi algul kui linna on jõudnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised. Tol ajal see keel oli ametlik keel nii Liivimaal kui ka Eestis. Alamsaksa tüvesid esineb rohkesti kirjakeeles 771-850, 13,92-15,35% kogu tüvevarast. Mõned näited on esitatud allpool: alp, amet, arst, ingel, hunt, kapp, kütt, lahing, köök,
· Mitmesugused on nagu-köitmega seotud võrdlusstruktuurid: Siga on nagu saks; Kevadine lumi on kui kord sõnnikut põllule; Vaese elu on kui tuli toores puus; Kolm korda kolida on niisamma hää ku üks kord põleda; Naestega vaidlemine on kui vasikaga võidu jooksmine · Süntaktiliselt ebamäärased ja-, või-, ehk-köitmega või täiselliptilised võrdused: Vana tee -- vana sõber; Kevadine päev -- sügisene nädal; Poisslaps -- täkutsälg; Vihma vili ja põua sõkal Lapse nahk ja koera nahk; Joobnu jutt ehk lapse laul · Predikaadiga ...(need) on üks ~ on ühesugused ~ sama võrdused: Lapse külm ja koera nälg on üks; Siga ja saks -- nemad on üks; Varsaga mära ja lapsega naene on üks · Mitmesugused võrdus- või võrdlusstruktuurid, kus ühistunnus sisulisemalt avatud: Talupoeg on nagu tolmune kott: ikka natuke tuleb; Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad; Vaeste
läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani
läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik
toidu- ja jooginimetusi, 15 rõivanimetusi ning muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Eestlaste ja lätlaste ajalugu ning aineline kultuur on väga sarnased, seepärast erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Suurem osa läti laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk ‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk. * mustlaskeele laenud eesti keeles – mustlaskeelest on laenatud sõna manguma. Mustlastega on eesti rahval olnud kokkupuuteid juba mitme sajandi jooksul. Mustlaste elukutseks on ennustamine, hobustega parseldamine, kasrjaskäimine ja kerjamine – musteldamine. Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud eesti keelde käsitlusele tulevad sõnad: manguma, mangeldama, mang, mangutama.
Metskastik on mitmeaastane taim ja moodustab tihedaid mättaid ning lühikesi maa-aluseid võsundeid. Kõrs püstine 60-130 cm kõrge, kahe nähtava sõlmega. Lehed kuni 1 cm laiad, ererohelised, pealmiselt pinnalt tugevalt läikivad, alt tuhmid, longus. Pööris suhteliselt hõre, väga peente harudega, heleroheline või kollakaslilla, 9-15 cm pikk. Pähikutelje karvad lühikesed, umbes 1mm pikad, ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal, hästi märgatav. Õitseb juunist augustini. Eestis tavaline. Kasutamine: Varakult, enne õitsemist koristatult annab keskmise väärtusega heina. MÄGITARN Nimi: Carex motana; montana mägi, taim kasvab meeleldi mäe-nõlvadel ja kuivadel mäginiitudel. Sugukond lõikheinaline. Kasvukoht: mägitarn kasvab lubjarikastel puisniitudel, tamme-segametsades. Püsik. Eestis esineb paiguti. Taim heleroheline, väikeste tihedate puhmikutena kasvav, vars
annaabi.ee 
