TUBAKAS Maria Redjolkina 10. klass Tubakas on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond. Selle levilaks on Põhja- ja Lõuna- Ameerika, Austraalia, Edela- Aafrika ja Vaikse ookeani saared. Tubaka perekond on saanud oma nime Nicotiana Jean Nicot' järgi, kes oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning saatis 1559. aastal Caterina de' Medicile raviotstarbelon saanud oma ladinakeelse nime tubakataime. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti.Tubakalehtede saamiseks
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku.
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU
.......lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka 2 märgata paaril rohumaal. Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid metsi ja metsapiirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe.
.............................................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 Sissejuhatus Vanilli saadakse kahe käpaliste sugukonda kuuluva liaani- Vanilla planifolia ja Vanilla pomposa viljadest. Nendest esimesel (V. planifolia) on 20-25 cm pikkused kaunad, millest saadakse kõrgekvaliteedilist vanilli. Vanill pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Praegusel ajal kasvatakse paljudes Kariibi mere maades, Ladina-Ameerika troopilistel aladel, Sri Lankal, Malaisias, Madagaskaril, Réunioni ja Mauritiuse saarel, Seisellidel, Komooridel, Tahiitil ja Hawaii saartel.
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metsl...
Referaat Lepatriinu ' 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Põhifaktid....................................................................................................................................... Välimus.......................................................................................................................................... Paljunemine.................................................................................................................................... Tuntusest........................................................................................................................................ Huvitavat........................................................................................................................................ Kasuta...
Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane
SURULASED (SPHINGIDAE) Kes on ,,suru"? · Lülijalgsed putukad Allikas: http://www.entomo.pl/lepidoptera/galeria_ motyli/img/nocne/deilephila_elpenor.jpg · Kuuluvad liblikaliste seltsi · Sugukonda kuulub umbes 1450 liiki. · Eestis on registreeritud 17 liigi esinemine Allikas: http://www.hot.ee/a/apsaroke/pildid/ Allikas: http://3.bp.blogspot.com/-YGmbnEn51ZI/Ud2z00SzcfI/ Allikas: http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/69/ silmiksuru.jpg AAAAAAAABpI/7x5wmK7c5GQ/s640/eumorpha+labruscae+ Euchloron_megaera_sjh.jpg male+INBIOCRI002792555.jpg Miks on suru eriline? · Head lendajad.
Euroopa naarits Naarits ehk euroopa naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri Euroopas, Põhja Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.
väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis.
seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre. Kõrvuti pannes on sasaan oma kultuurvormidest pisut pikema ja ümarama kehaga. Nende kõrget (küürakat) keha palistavad pealtpoolt hammastatud ogakiirtega ( Joonis 1) pikk selja- ja altpoolt lühike pärakuuim. Oluliseks tunnuseks on ninamiku tipul ja suunurkades asuvad ning silma läbimõõduga võrdsed ,,vuntsid" poised
1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk
I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. I kategooria selgrootu loom: Ebapärlikarp on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda. Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid I kategooria selgroogne loom: Lendorav ehk harilik lendorav on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. I kategooria seen: Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21
Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg
Taimed Anni Vanemb 11A Sisukord · Kullerkupp · Sinilill · Pääsusilm · Näsiniin Kullerkupp · Kullerkupp (Trollius europaeus) · Mitmeaastane taim. · Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. · Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp. · 25...30 kullerkupu liiki Sinilill · Sinilill (Hepatica nobilis) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias · Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. · Umbes 6 liiki Pääsusilm · Pääsusilm (Primula farinosa) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud kogu Euroopas. · Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. · 5 liiki Näsiniin
Ladva esinemise alusel Suuremate okste paiknemise alusel Kaasaegseid võratüüpe Kanal-lehkvikune võra H.loose võra Pure poollapik võra Koonalpuu ehk spindel Kaldpalmett Nöörpuud ehk kordonid Kolmeoksaline häilvõra Viljapuude vanuseperioodid Viljakande eelne võra kujundamine Suurendav viljakandvus harvaendamine Täielik viljakandvus-harvendamine ja nõrk noorendamine Vähenev viljakandvus- tugev noorendamine Küsimused:35lk 1. Milisesse sugukonda kuulub 2. Milline vili esineb 3. Kuidas kasutatakse 4. Kas levib ka looduslikult 5. Kuidas paljundatakse 6. Kasvult on... Aed õunapuu- 1. Roosiõelised 2. Suur 3. Pookealusteks 4. Jah 5. Seemikutena 6. Puu Madal õunapuu 1. 2. Võrkjas roostekiht, magusta ja mõrkjat maitset 3. 4. ei 5. võrsikuteg 6. põõsana paradiisõunapuu 1. 2. 3. kloonalus 4. 5. Nõrgakasvulise alusena 6. puu Sieversi õunapuu 1. roosiõelised 2
Teele Trossmann 11.klass Teraviljad Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu
suurte silmadega pea · üldiselt elavad kiilid veekogude läheduses, kuid osade liikide esindajad võivad sooritada ka pikemaid lende sisemaale · kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu TAIMED POHL Vaccinum vitis-idaea L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt ühe taime osapõõsaid · kõrgus 5...25 (30) cm · marjad on väga väärtuslikud - sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid · seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid ja on kootava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis tee
koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane Rebane ehk punarebane on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja.
Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega ning seetõttu on ta eriti ohtlik. Tavaliselt kasvab ta veidi kaardunult ning tema lehed on sulgjad ja tumerohelise värvusega. Hariliku mürkputke vars on seest õõnes. Taim on
12 kuud. Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Nigeeria. Muud huvitavat Paljundatakse pistikutega. Mugulate pikkus 15-50 cm. Võib kasvada kuni 15 kg raskuseks. Taim kasvab üle 3 m kõrguseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Köögiviljad Kurk Päritolu: Ida-Aasia. Soojanõudlik taim (25-28°C). Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Avamaal kasvab 120-150 cm pikkuseks. Sisaldab umbes 95% vett. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tomat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks. On olemas punase-,roosa-,kollase-, oranziviljalisi sorte. Valmimata viljad sisaldavad alkaloidi solaniini. Baklazaani ja kartuli sugulane.
Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele. Balti lamekarp. Balti lamekarp p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni. Toiduks paljudele kalaliikidele. Tema suurus 0n 2,5 cm. Söödav südakarp. Söödav südakarp 0n kiirelis-ribilise v0rmi. Ta 0n kuni 3 cm pikkune. Oluliseks toiduks meriskitele ja lestadele. Kalad Tursk. Tursk ehk kabeljo0 on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk , kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Lest. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Linnustik.
Sõnajalarisoomi mürgistus on aga eluohtlik. Kannatanule tuleb esmaabiks kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi Maarja-sõnajalg on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajalgade perekonda kuuluv taim. Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, generatiivselt eostega. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline.
1. Lainokalised (Eurylaimi) 2. Türannilised (Tyranni) 3. Lüürasabalised (Menurae) 4. Laululised (Oscines) Lainokalised (Eurylaimi) - 1 sugukond ja 14 liiki - Alakõri lihtsa ehitusega- 1 paar lihaseid - Levinud peamiselt Kagu-Aasias Himaalaja jalamilt Filipiinideni - Varblaste kuni harakate suurused - Enamasti putuktoidulised, Kollalainokk- (Eurylaimus ochromalus) Ebasarvnokk- (Pseudocalyptomena graueri) - 2 sugukonda ja ~1100 liiki Türannilised (Tyranni)vihmametsades - Lõuna- ja Kesk-Ameerika - Alakõri lihtsaehitusega- kuni 2 paari häälelihaseid Kastanrähnik(Hylexetastes perrotii) Kroonkiskat- Onychorhynchus coronatus - 2 sugukonda ja 4 liiki Lüürasabalised - Levik-Austraalias (Me nurae) - Keeruka ehitusega alakõri ja rikkalikum häälelihastik kui türannilistel Hund-lüürasaba – Menura novaeholladiae Ruske-tihnikuhüpik- Atrichornis rufescens
Soo-neiuvaip Laialehine neiuvaip 1.Soo-neiuvaip 2. Laialehine neiuvaip Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased. Tolmeldatud õitest arenevad sügiseks rippuvad seemnekuprad.
Harilik maasikapuu Rebecca Krillo 8.B Mis taim on harilik maasikapuu ja kus ta kasvab? · Harilik maasikapuu on kanarbikuliste sugukonda maasikapuu perekonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu. · Harilik maasikapuu kasvab Vahemere maades, Lääne-Prantsusmaal ja Iirimaal. Maasikapuu on kohastunud kasvamiseks vahemerelises kliimas, kus suvel vihma ei saja. Niisuguses kliimas on teda kõige parem kasvatada ja sellepärast on ta Californias levinud ilupuu. Ta kasvab hästi ka Iirimaal, kus suved on vihmased ja jahedad, sest sademetest ja päikesepaistest olulisem on tema jaoks talvekülmade puudumine
HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom
Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. Siin on mõned näited sammaltaimedest: Soosammal Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tahuksamblalised, perekonda soosammal. Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest. Värvus puhas kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud vars. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrval. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Paljuneb eostega.
günomonoöötsiline – emas- ja kahesugulised õied Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest. ) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda Iga perekond ainult ühte sugukonda Iga sugukond ainult ühte seltsi jne Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega
Ühepäevikulised Kauri Vaab Klass 8B Ühepäevikulised · On kiilide kõrval vanimad putukad · Nimi tuleb nende lühikese eluea tõttu · 2000 liiki ja 19 sugukonda · Eestis 42 liiki ja 10 sugukonda Välimus · Keha pikk ja sale · Tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket · Tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad · Tundlad on peast lühemad · Jalad on pikad · Keha pehme ja õrn Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna
Puravikud Puravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele.
novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus,- varitsus- hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni (28.02) HUNT Hunt (Canis lupus) kuulub kiskjate seltsi koerlaste sugukonda. Eestis elab Euroopa metsapiirkondi asustav alamliik euroopa metsasusi (Canis lupus lupus L) Hunt on peamiselt ööloom, enamasti karjalise eluviisiga Hundikari koosneb tavaliselt sigivast paarist ja nende sama-aasta kutsikatest, vanemates karjades lisanduvad neile ka osad eelmise aasta kutsikad. Lisaks karjadele on populatsioonis ka territoriaalsed paarid, kes ei ole veel jõudnud sigima hakata ning üksikud hundid, kes on enamasti noored ja vanemate territooriumilt
REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel eesmärkidel toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade ohutuse tagamiseks püütakse neid ka otseselt
Puuliigid Bren-Andris Juurikas Kadrioru Saksa Gümnaasium 7.A 2016 Sissejuhatus · Valisin puuliigid kuna mulle meeldib tööõpetuse tund ning sellega seoses valisingi antud teema. Tuntumad puuliigid · Harilik kuusk · Harilik mänd · Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt
KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi.
· Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg
3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo 8. Riis Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis
vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks puhul on teateid kasvust üle 3 m)
Sellega võib rõõmustada teisi ja tunda rahuldust oma enda loomingust. · Õlgede sordid Õlgede sorte on väga palju: · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Nisu- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on väga tähtis teravili. Teda kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makaroone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakanud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks
HAAB Haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7¼8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed
Rebane on punakaspruun ja hallikasvalge väga levinud metsaelanik. Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik. Siirdesoo taimestik Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond Turbasammal võib endasse koguda suure hulga vett, see võib nende normaalset massi suurendada 20 korda Mustikas on kääbuspõõsas, mille välimus ja marjad ei vaja ilmselt tutvustamist Harilik jõhvikas on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Sookask on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine Mänd on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Tänan tähelepanu eest!
Magevee- ja riimveekalu on mitmeid. Erinevaid perekondi on 12, millest tuntuimad on 6-7. Tuntud on need perekonnad nii oma välimuse kui ka lihtsa pidamisviisi tõttu. 8.1. Ronikalalased ehk labürintkalad on erksavärvilised ning lihtsasti paljundatavad. Nad kuuluvad Belontiidae sugukonda. Labürintkaladeks nimetatakse neid nende omapärase hingamiselundi-labürintelundi tõttu. Labürintelund on väljaspool ning lubab neil elada hapnikuvaestes vetes. Mõned liigid suudavad niisketel öödel rinnauimede najal ringi liikuda, otsides uusi veekogusid. Mõned tuntuimad ronikalalased on kindlasti guraamid: Kääbus-niitkala e. kääbusguraami (Colisa lalia) Levik: India Pikkus: 5 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-28°C; pH 6,5-7,5 Ujumistasand: keskmine ja ülemine
Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Rohtsed liigid asetsevad pigem külma kliimaga aladel, enamik puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on
On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi. Kasutatakse Idamaised liha-, kana-, kala ja vähitoidud Põrsaliha Köögiviljatoidud, marinaadid, koogid, pudingud, jäätis ja joogid Keeksid, küpsetised ja piparkoogid Eelroad ja magustoidud Hapupiim, õun, pirn Kaneel Kuulub loorberiliste sugukonda Kaneelikoore õhukesi torujaid kihte kasutatakse kas tükkideks murtuna või jahvatatult Antiseptiliste omadustega Kasutatakse Idamaised lihatoidud Lambaliha- ja riisiroad Hakkliharoad, broileriroad Õunad, õunakoogid Hõõgveinis, leivas, kohvis Puuviljade lisandina, kookides, jäätises, putrudes, pudingites ja magustoitudes. Kardemon Kuulub ingveriliste sugukonda Pärineb Indiast, Sri-Lankalt ja Malabari rannikult
temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele. Lehed on suured ja nahkjad. Liigid · teravatipuline monstera (M. acuminata) · meeldiv monstera (M. deliciosa) Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10º C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta
• Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet • Toitumisalased faktid • Punapeet Hulk koguse kohta: • 100 g • Lipiidid 0,2 g, Kolesterool 0 mg • Naatrium 78 mg Kaalium 325 mg • Sahhariidid 10 g, Kiudained 2,8 g
annaabi.ee 
