Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987.aasta andmeil näiteks saadi sorgot Indias keskmiselt 625 kg, aga Ameerika Ühendriikides 4422 kg hektarilt. Saagikuse vahe on seitsmekordne. Ka kogusaagilt olid sel aastal võimsalt esikohal Ameerika Ühendriigid 18,8 miljonit tonni. Järgnesid India 10 miljonit tonni, Nigeeria 4,6 , Mehhiko 5,5 ja Argentina 3,0 miljonit tonni. Terasorgo arvatakse pärit olevat Ekvatoriaal-Aafrikast, suhkrusorgo aga Ida-Aasiast. On teada, et sorgot kultiveeriti Indias ja Hiinas juba 5000 aastat tagasi. Itaalias tunti teda 15.sajandil. Ameerika Ühendriikidesse jõudis sorgo 1853.aastal. Eri otstarbel ja eri paigus kasvatatakse mitmeid sorgo perekonda kuuluvaid liike. Harilikule sorgole lisaks on viljelemisel veel näiteks dzugaraa ehk longus sorgo (Sorghum cernuum), gaoljan ehk hiina sorgo ( Sorghum nervosum), durra ehk aafrika sorgo ( Sorghum durra).
(Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini) Oli leiutatud selleks, et asetada keemilisi insektitsiide
o Mohaar õisik lühike, kompaktne Iga pöörisharu tipus on üks üheõieline pähik. Sorgo · Haruline sorgo pööris hõre, pöörisharud pikad. · Tompjas sorgo pööris tihe, pöörisharud lühikesed. Bioenergeetiliseks kultuuriks hea. · Terasorgo terade saamiseks. · Suhkrusorgo söödaks, siirupiks, alkoholi tegemiseks; hästi võrsuv. · Luuasorgo luudade ja harjade valmistamiseks. Kasvab hästi, kuid head seemnesaaki ei saa. Riis · Väike riis ca 4mm · Harilik riis 5-7mm o India haru pika, peene, kitsa teraga. o Jaapani haru paksema ja laiema teraga.
*igas pähikus 1 õis *harilik hirss jaotatakse 5 alamliigiks: 1) laiuv-haruline 2)püstjasharuline 3)lõppharuline 4)ovaalne 5)kompaktne Itaalia nuihirsi alamliigid: 1)tsümiis 2)mohaar Sorgo(sorghum moench) *kultuursorgo jaotatakse kaheks alamliigiks: 1)haruline 2)tompjassorgo *kasutamisotstarbe järgi jaotatakse sorgot 3 rühma: 1)terasorgo(terade saamise pärast, sõkaldega kaetud) 2)suhkrusorgo(söödaks ja siirupi valmistamiseks, kõrgekasvulised) 3)luuasorgo(luudade ja harjade valmistamiseks) Riis *Pöörise külgharu tipus asub mitu pähikut *Kultuurriis jaguneb kaheks alamliigiks: 1)väike riis (tera pikkusega 4mm) 2) harilik riis- india haru(indica) ning jaapani haru(japomia) Tatar *kuulub tatraliste sugukonda *kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul)
pööris ja emaõisik e. tõlvik. Õis tekib lehekaenlasse. 2.Hirss -harilik e.pöörishirss-tanguteravili -Itaalia e, nuihirss-tanguteravili, haljassööt, heinakultuur Valguse ja soojanõudlik, seemned hakkavad idanema + 8-10 C juures, kasvab hästi ka väga kõrge õhutemp.juures, põuakindel. Haigus-ja kahjurikindel. Väike seemnekulu (seeme suur). Kasut.-inimtoiduks, söödaks. 3.Sorgo-sarnaneb maisile, kasutuse järgi jagatakse -terasorgo-terad, leivatööstusele -suhkrusorgo-suhkrutööstusele -luuasorgo-luuddae valm-ks -rohusorgo-loomasöödaks Soojnõudlik-min.idanemistemp.+10-12 C, kasvab hästi +30-35 C juures. Öökülma ei talu. Põuakindel, mulla koostise suhtes vähenõudlik. 4.Riis-kõrgendiku ja -madaliku (vajab üleujutamist) riis Nisu järel II kohal kasvatatavuse poolest. Terad-toiduks, õliks; õled-paber, kotid, korvid. Soojanõudlik, kasvab hästi mussoonkliimas. Idanemistemp.+11-12 C, optim.kasvutemp.+25-30 C. Õhusoojuse juures alla +18 C riis ei
annaabi.ee 
