ja värvusega. · Seemned on tavaliselt kollased, kuid erinevatel sortidel võivad need olla valkjad, oranzid, punased, lillad, pruunid, sinakad, mustjad jne. 10 · Maisiterisel eritatakse kolme osa: - viljakest, - tuum ehk endosperm, - idu ehk embrüo. 11 · Harilikust maisist aretatud arvukad sordid jagunevad järgmistesse rühmadesse : hammasmais (sobiv loomasöödaks) suhkrumais (toiduks tarvitatav) paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais kõva mais ehk ränimais sõklamais tärklismais tärklise-suhkrumais vahamais 12 Suhkrumais · Suhkrumais on üsna uus vorm, mis tekkinud mutandina teiste liikide vahelisel ristamisel. · Esimesed kirjeldused temast on 18. sajandi lõpust. · Suhkrumaisi terised on õrnad, mahlakad ja magusad. · Kasutusel paljude rahvaste köögis.
sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba... Noori suhkrumaisi tõrvikuid kasutatakse köögiviljana... Peale toidu on mais veel ka ... Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil
Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik
Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm
unit 3 boast-uhkeldama breathe-hingama brush-hari commit suicide- enesetappu sooritama emperor-keiser exhibition-näitus fail- läbi kukkumine fascinating-paeluv feature-iseloomustav joon heart failure-südame puudulikkus homesick- koduigatsus influenza-gripp masterpiece-meistriteos moral-moraal palette-palett pigeon-tuvi report-ettekanne, aruanne, referaat shotgun-haavlipüss spoiled-ära hellitatud strict-range sweetcorn-suhkrumais tepee-püstkoda thorougly-põhjalikult treasure-aare triangle-kolmnurk vineyard-viinamarjaistandus war correspondent-sõjakorrespondent warrior-sõdalane
Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise- suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks. Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll peaaegu poole kogu maailmas toodetavast maisist, siis maisi kasvatatakse laialdaselt ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, Indoneesias, Indias ja Argentiinas.
Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks. Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune. Maisi kodumaaks on Lõuna-Mehhiko. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja
väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask:
33.Millised on õunte ja pirnide kvaliteedi nõuded? Peavad olema terved,puhtad,nähtavate võõrlisanditeta,liige pinnaniiskusetta,võõra lõhna ja maitseta,kahjuritest ja haigustetst rikkumatta,hoolikalt koritatud, et kannataksid vedu ja käitlemist. 34.Mida on vaja silmas pidada köögiviljade ja puuviljade müügieelses korrastuses? Enne müügile panekut tuleb kontrollida ,et ei oleks mädanenud puu-juurvilju klientidele ostmiseks. 35.Soovitage köögivilju grillimiseks? Suhkrumais,sibul,tomat,paprika,baklazaan. 36.Millised köögiviljad tekitavad sagedamini allergiat? Paprika,tomat,kartul ja seller. 37.Millistel köögiviljadel on söödav osa õisik? Kapsal(lill kapsas), tomat, kurk 38.Milline ettevõte on Eestis suurim salati ja maitserohelise kasvataja? Grüne Free. II.Joonista virsik ja aprikoos nii pealtvaades kui ristlõikes. Virsik pealtvaates Virsik ristlõikes Aprikoos pealtvaates Aprikoos ristlõikes III Joonista kuue erineva kujuga kartulit
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus:
Mais Vars puine ning võib kasvada kuni 6m kõrguseks (harilikult 2-2,5m). Õied on kahesugulised. Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas. Emasõisik e. tõlvik paikneb lehe kaenlas ning on kaetud rohkete kattelehtedega. Risttolmleja. Seemned kinnituvad tõlviku teljele vertikaalsete ridadena. Alamliigid: · hammasmais, · suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis · kõvamais (proteiinirikas), hästi), · tärklismais, · lõhenev mais o riisimais o pärlimais · vahamais Hirss
*Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e. sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega. *Mais on risttolmleja *Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga *Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais 4)suhkrumais 5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais) 6)vahamais 7)sõkalmais Hirss *kahte liiki: 1)harilik hirss 2)nuihirss *igas pähikus 1 õis *harilik hirss jaotatakse 5 alamliigiks: 1) laiuv-haruline 2)püstjasharuline 3)lõppharuline 4)ovaalne 5)kompaktne Itaalia nuihirsi alamliigid: 1)tsümiis 2)mohaar Sorgo(sorghum moench)
10. Võrdle naerist ja kaalikat. Koor on mõlematel kollane aluse poolt, maapealse osa koor on violetse vearjundiga. Sisu mõlematel on valge või kollane. Naeris on natuke väiksema toiteväärtusega, aga on mahlakam ja pehmem. 11. Mis on õlikaalikas? Õlikaalikas ehk raps 12. Mis on õlinaeris? Õlinaeris ehk rüps 13. Nimeta varajasi köögivilju. Söögipeet, kaalikas, varajane porgand, suuremad tippsibulad, peakapsas, suhkrumais. 14. Millise maitse annavad glükosiidid redisele? Glükoosid annavad redisele kibeda maitse. 15. Millest on tingitud redise eriline lõhn? Eteerlikutest õlidest redise sees. 4 16. Millise kujuga võivad olla redised? Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud? Punast või valget. 18. Mille poolest erineb (kuju, maitse jm) valge redist punasest?
Salatid 16 22 2-3 Kaalikas 18 18 5-6 Aedseller 18 20 3-5 Kapsad 18 20 3-4 Baklazaan 18 24 8-12 Juurpetersell 18 24 2-3 Spinat 20 20 8-14 Aeduba 20 25 6-8 Füüsal 20 25 5-6 Lehtpeet 20 25 4-5 Suhkrumais 20 25 6-8 Söögipeet 20 25 4-5 Tomat 20 25 5-6 Arbuus 21 35 7 Okra 24 24 8-10 Kõrvits 25 27 6-7 Kurk 25 30 3-5 Melon 25 30 6-8 Paprika 25 30 7-9 Vesi on seemnete idanemiseks hädavajalik. Kõigi seemnete idanemine algab
Kurk kõrvitsalised niiske, huumusrikas, kobe m pikkuseks teisel aastal 1- niiske keskmise raskusega muld, 1,5 m kõrgune Kaalikas ristõielised päikesepaisteline kasvukoht õisikuvars valguse- ja soojanõudlik, põuakindel, vajab niiskust Suhkrumais kõrrelised viljakandvuse perioodil 0,80-3 m muld kerge, orgaanilist väetist saanud, kasvukoht valguseküllane Patisson kõrvitsalised ja tuulte eest kaitstud kuni 0,7 m Pastinaak sarikalised viljakas muld kuni 2 m viljakas, neutraalne ja parajalt Aedspinat maltsalised niiske 5-20 cm
ja 2. klassi. Põlduba sisaldab valku ja tärklist keskmiselt 6%, kuid suhkruid vähem 2%. Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri nii toorelt kui keedetult. Lääts on tugevasti hargnev 25...40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Kaunad on lühikesed, sisaldades 1...3 seemet. Seemned on seibikujulised või ümarlapikud, läbimõõduga 3...8 mm, rohekaskollase, helepruuni, punase või kirju värvusega. Valgusisaldus on eelmiste kaunviljadega võrreldes suurem. 5.11. Suhkrumais Suhkrumais on teraviljaline. Ta on üks maisi tüüpidest, mis piimküpses staadiumis on suhkrurikas. Toiduks tarvitatakse noori tõlvikuid, mis sisaldavad 75% vett, 5% valku, 18% süsivesikuid, 1% rasva, mineraalaineid, vitamiinidest eriti B-rühma ja E- vitamiini. Tõlvikuid kasutatakse keedetult ja soolaga maitsestatult ning konserveeritakse ja külmutatakse. 5.12. Oliivid Oliivid on õlipuu viljad. Vili on ploomi- või kerakujuline luuvili. Majanduslikult suurema tähtsusega on harilik õlipuu
ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur! 1. juurviljad: porgand, peet, salat, salatsigur, spinat, lehtpeet, seller 2. sibul, küüslauk, porrulauk 3. liblikõielised: aeduba, põlduba, hernes 4. ristõielised: kapsas, lillkapsas, kapsas, rooskapsas, brokoli, kaalikas 5. maavitsalised: kõrvits, suvekõrvits, kabatsok Salat vahekultuurina 1. väli: uba, seller, suhkrumais, baklazaan, sibul, hernes, paprika, kabatsok 2. väli: brokoli, rooskapsas, lillkapsas, salat, basiilik, kapsas 14 3. väli: peet, porgand, kartul**, redis, kaalikas, till 4. väli: haljasväetis, järelkutuurid ** Ära külva kartulit sinna kus on eelnevalt olnud tomat! Head naabrid: porgand sibulaga; küüslauk kurgi, salati ja tomatiga; piparrohi aedoaga; till kurgiga;
tuhandete kilomeetrite kaugusel ning siia transportimiseks tuleb need (pool)toorelt korjata, et need ka meie poelettide kaubanduslikku välimust omaksid. Suurtootjad kasutavad riskide maandamiseks ka taimekaitsevahendeid ning väetisi, mille jääke leidub viljades pahatihti üle normi. Just neile argumentidele tuginedes on mõttekas Eestis puhtalt kasvatatud aedvilju ise sügavkülmutada. Aedviljadest sobivad sügavkülmutamiseks brokoli, lillkapsas, porgand, hernes (ka noored kaunad), aeduba, suhkrumais, porru, paprika ja kõrvits. Külmutada saab ka erinevaid maitsetaimi nagu spinat, petersell, salvei, till, majoraan, estragon, rosmariin. Sügavkülmutamiseks ei sobi on toores salat, tomat, kurk, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Külmutatav aedvili tuleb pesta, vajadusel ka koorida ning lõigata väiksemateks tükkideks. Hariliku pikaldase aedviljade külmutamisega madalal temperatuuril kaasneb aedviljade väliskuju ja koostise halvenemine, seetõttu tuleks
Porgand, petersell, sibul, peet, pastinaak, spinat, kaalikas, salat, aeduba Orgaanika suhtes ükskõiksed: Aedhernes, redis, rõigas, nuikapsas Lehekõdu võib kasutada kõikjal; eriti enne juurvilju. 1. väli 2. väli 3. väli 4. väli uba brokuli peet Haljasväetis seller rooskapsas porgand Järelkultuurid suhkrumais kapsas kartul ** baklazaan lillkapsas redis sibul salat kaalikas hernes basiilik till paprika kabatsok Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on: Umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje Lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi) Mullaviljakuse hoidmine Mulla kobestamine Huumus- ja toitainetevaru suurendamine Kultuuride agrobioloogilised nõuded
annaabi.ee 
