Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teraviljad (0)

1 Hindamata
Punktid
Teraviljad
Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva.
Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm, toitekude .
Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne.
Ta vahendab toitaineid endospermist idusse.
1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav
*Koleoptiil- kilejas moodustis , mis on torukujuline.
Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest.
2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud.
3)Võrsumine
Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund
vähemalt 1 normaalne tera.
Taliteraviljad võrsuvad rohkem.
4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv.
5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe
ja muutub silmale nähtavaks
Külvisenorm
Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate
seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
Külvisenormi arvutamine:
1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda
1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga.
2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga.
Taliviljade hukkumise põhjused
1. külmumine 
2. haudumine – esineb kui talvituma läheb lopsaka kasvuga taim ja
lumi sajab külmumata maale
3. vettimine – toimub sügisel või kevadel. Vesi koguneb lohkudesse
ja taimed seal vettivad, hiljem hukkuvad
4. jääkoorik – vesi seisab põllu peal, see külmub koos taimse materjaliga
5. külmakergitus – esineb kevadel, kus päevased temperaturrid on üle
10 kraadi ja öösel külmub läbi. Tulemusena taimed rebitakse mulla seest
välja ja taimed hukkuvad. Kui märkate, et hakkab tekkima midagi sellist,
tuleb põld ruttu rullida
6. Lumiseenehaigused – 2009/2010 esines seda rohkesti. Lumi tuli kiiresti maha,
kui taimed olid lopsakad veel ja tekkis seen . Seen toitub lumest .
Esimene rühm: nisu, oder, rukis , kaer teine rühm: mais, riis , sorgo ja hirss .
Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad
1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub
2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur
3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied
4.soojusnõue väiksem / suur
5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis)
6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme
7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed
8.algarenemine kiire / väga aeglane
Õlikultuurid
päevalill,unimagun,safloor, riitsinus ,maapähkel,sojauba.
Ristõieliste sugukonnast : raps ,rüps,valgesinep,õlituder
Kiukultuurid
Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma:
* Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate
elementaarkiudude tõttu.
*Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate
niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep)
Kaunviljad
Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure,
mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned.
Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud
järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes , sojauba, aeduba , seahernes,
lääts, kikerhernes, lupiin.
Kartul
Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi
Kasvuaegne hooldamine:
1)äestamine
2) muldamine
3)lehemädanikutõrje
4)keemiline umbrohutõrje
5)kartulimardika hävitamine
Teraviljad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anulomp Õppematerjali autor
Väikeses kirjas kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Taimekasvatus eksami küsimused
10
docx

Taimekasvatus eksami küsimused

anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud

Taimekasvatus
Taimekasvatus-kordamisküsimised
7
doc

Taimekasvatus (kordamisküsimised)

Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3

Teraviljakasvatus
Taimekasvatuse kordamine
9
doc

Taimekasvatuse kordamine

Tavapäraseim külviviis-kitsas reavahe 12,5 cm. Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist

Taimekasvatus
Teravilja praktikumide konspekt 2011
10
doc

Teravilja praktikumide konspekt 2011

TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum)

Taimekasvatus
Taimekasvatus
15
doc

Taimekasvatus

Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks

Teraviljakasvatus
Kordamisküsimustele vastused
6
doc

Kordamisküsimustele vastused

ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus) Lina 1.Tõusmete ilmumine 2."kuusekese faas" 3.Õiepungade moodustamine 4.Õitsemine 5. Valmimine 28.Kaherealise ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on ka saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvan tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11%, kuuerealisel odral 10-13% terade kogumassist.

Taimekasvatus
Taimekasvatuse üldkursus
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea

Teraviljakasvatus
Taimekasvatuse üldkursus
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik Kõrsumine-kõrre pikkuskasv, algab kui esimene kõrresõlm 5cm kõrgusel maapinnast. Loomine-kõrre tipus ilmub nähtavale pea(pööris) ja areneb lõpuni Õitsemine- 10-12 päeva pärast looomist. Valmimine- vastavalt veesisaldusele erinevad küpsusastmed. 9. I ja II rühma teraviljad, nende võrdlus 1. Tüüpilised teraviljad ehk I rühma teraviljad nisu, rukis, oder,kaer 2. Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad Mais, sorgo, hirss ,riis tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine Jah ei tera kõhtmisel poolel Idujuuri idanemisel Mitu üks Soojusnõue Väike suur

Taimekasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun