Teravilja praktikumide konspekt 2011 (1)

TAIMEKASVATUS
TERAVILJAD
PRAKTIKUMID
Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad:

• katteseemnetaimede hõimkonda,
  
• üheiduleheliste klassi,
  
• kõrreliselaadsete seltsi,
  
• kõrreliste sugukonda.
  

Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad:

• nisu (Triticum)
  
• rukis (Secale cereale)
  
• oder (Hordeum vulgare )
  
• kaer (Avena sativa)
  
• mais (Zea mays)
  
• hirss (Panicum)
  
• sorgo ( Sorghum bicolor)
  
• riis (Oryza)
  

Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili , mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris .
Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud – sõkalterised.
Teraviljaseemnete eristamistunnused:

• Paljasteriseline kaer – teris on üleni kaetud peenikeste ligisurutud karvakestega.
  
• Paljasteriseline oder – teris ei ole karvakestega kaetud; karvatutt terise tipus puudub; rombja kujuga.
  
• Nisu – teris on paksem , sügava pikivaoga, pinnalt sile; esineb karvatutt terise tipul ; teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline.
  
• Rukis – teris pikk, sügava pikivaoga, alusel ahenenud ja teritunud; kiprunud (krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas , kollakasroheline; paljasteriseline.
  
• Oder – sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised.
  
• Kaer – teris on sõkaldega kaetud; kujult piklik; aluselt lai ja tipu poole kitsas ; sõklad pinnalt paljad .
  
• Polb – e. kaheteranisu – kogu pähik moodustab tera (koos liblede ja sõkaldega); ebamäärase kujuga.
  
• Mais – teris on suur; kujult ümar või taldjas; mõnikord tipust teritunud.
  
• Hirss – teris on kuni 4mm pikk; sõklad on haprad ja tugevasti läikivad.
  
• Sorgo – teris ~4-6mm pikk; sõklad tugevad, nahkjad, läikivad.
  
• Riis – teris on piklik kuni ovaalne (üle 6mm pikk); sõklad on pinnalt roidelised.
  
• Tatar – kuulub tatarliste sugukonda; vilja nim. pähklikeseks; pähklike on kolmnurkne.
  

Teravilja rühmade eristamistunnused
Teraviljarühmad on moodustatud selle järgi, et nad erinevad üksteisest morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest.
Tunnused
I rühma teraviljad
II rühma teraviljad
Pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel
esineb
puudub
Tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv
idujuuri mitu; arv liigiti erinev
üks
Õite arenemine pähikus
pähiku alumised õied on enam arenenud
pähiku ülemised õied on enam arenenud
Soojusnõue
väike
suur
Niiskusnõue
suurem
väiksem (v.a. riis)
Tali- ja suvivormi esinemine
tali- ja suvivormid
suvivormid
Reageerimine päeva pikkusele
pikapäevataimed
lühipäevataimed
Algarenemine
kiire (nt. nisu tärkab 7-10 päevaga)
väga aeglane (nt. mais tärkab 20-25 päevaga)
Teraviljad
nisu, oder, rukis, kaer
hirss, mais, sorgo, riis
Terise anatoomiline ehitus
Teris koosneb põhiliselt kolmest osast:

• kestad - ( kaitsevad mehhaaniliste vigastuste ja bakterite eest);
  
• toitekude e. endosperm – 75% seemnemassist; sisaldab toitaineid;
  
• emrüo e. idu;
  

Seemnekest – õhuke; koosneb mõne raku paksusest kihist; läbipaistev.
Aleuroonkiht – sisaldab varuvalkusid (nisui puhul hästi diferentseerunud).
Kilbike – eraldab idu endospermist; moodustunud idulehest; vahendaja roll (toitainete); sisaldab α-amülaasi, mille toimel lõhustatakse täklis suhkruteks.
Kõrgmolekulaarsed ühendid vees ei lahustu (tärklis, rasv , valgud ).
Idanemiseks on vaja vett, soojust, valgust.
Teraviljade kasvufaasid :

Idanemine -

nähtamatu idanemine – protsess seemne sees;

nähtav idanemine – idu pung ja –juured tungivad läbi seemne- ja vilja kesta;

Tärkamine – alagus – 10% tärganud, lõpp – 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav;

Võrsumine – võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt);

Kõrsumine – toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv;

L Odral vahetuses
oomine – algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks;

Õitsemine – viljastumine;

Valmimine
Idupunga kaitseb sinka e. koleoptiil, - torujas kiletaoline moodustis , mis kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. Kui koleoptiil on jõudnud mulla pinnale, siis ta kuivab, lõheneb tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht.
Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi – raske lõimisega).
Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse).
Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas kui ka tolmukad (3). (nt. rukis).
Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli astmele kinnitub üks pähik. Nisupähik võib olla mitmeõieline.
Talv tekitab taimedes STRESSI (umbes 40€ surevad, see-eest võrsuvad 10 korda rohkem).
Umbes 20% veesisaldusega koristakase.
Esimese rühma teraviljade õisikute erinevused
Eristamistunnused
Nisu
Rukis
Oder
Kaer
Õisik
Pea
Pea
Pea
Pööris
Pähikute arv peatelje lüli astmel
Üks
Üks
Kolm
Pöörise iga haru tipus üks pähik
Õite arv pähikus
3-6
2, harva 3 ja rohkem
Üks
2-4, harva üks
Valmimis- ehk küpsusjärkude tunnused
Näitajad
Küpsusjärgud
Piimküpsus
Vahaküpsus
Täisküpsus
Kõrs
alusel kolletub, ülal roheline
kollane, v.a. 2-3 ülemist sõlme
üleni kollane
Tera värvus
rohekas
kollane; algul kolletub tipmine ja selgmine pool, siis alumine ja lõpuks kõhtmine pool
iseloomulik sordile
Tera veesisaldus
60..40%
40..20%
20..17%
Tera konsistents
piimjas vedel
vahataoliselt pehme, võib küünega lõigata
kõva, ei saa sõrmeküünega lõigata
NISU liigid ja nende määramine
Nisu perekond on väga mitmekesine ning liigirikas . Liigid on klassifitseeritud rühmadesse ploidsuse alusel. I rühma moodustavad diploidsed nisu liigid.

Diploidne rühm (2n=14, s.o. somaatilistes rakkudes (keharakkudes) on 14 või generatiivrakkudes (sugurakkudes) 7 kromosoomi)
3. Triticum monococcom L. – üheteranisu

Tetraploidne rühm (2n=28)
8. Triticum dicoccum – kaheteranisu
9. Triticum persicum – Pärsia nisu
10. Triticum durum – kõva nisu
11. Triticum turgidum – pundnisu
12. Triticum polonicum – Poola nisu (kilejad libled)

Heksaploidne rühm (2n=42)
14. Triticum spelta – spelta nisu (allergikutele)
15. Triticum aestivum – harilik e. pehmenisu
16. Triticum compactum – kääbusnisu
Kaer
Kaera perekond on väga liigirikas. Esineb nii kultuur- kui ka metsikuid liike.
Õisikut nim. pööriseks.
Kaera pähik on mitmeõieline – 2-4 õit pähikus.
Terad kinnituvad üksteise külge õieraokestega.
Välis sõkla tipu kuju:

• Ogateravik
  
• Hammas
  

Metsikul kaeral on hobuseraua kujuline kallus alumisel teral (osadel liikidel kõikidel teradel).
Oder
Igal peatelje lüli astmel kolm üheõielist pähikut.
6 realine
2 realine
Hordeum vulgare
Hordeum disticum
Igal peateljelüli astmel 3 normaalselt arenenud pähikut.
Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgmised jäävad viljatuteks.
6-tahuline
4-tahuline
Rühm nuntantia
Rühm deficientia
pea tihe
pea eelmisest hõredam
külgmistel viljatutel pähikutel on arenenud libled ja sõklad
külgmistel viljatutel pähikutel arenevad ainult libled
pähikud hoiduvad peateljest eemale
peateljelülid pikad, jättes pähikute vahele vaba ruumi
peatelg ei ole külgvaates nähtav
peatelg külgvaates nähtav
mõlemal pool peatelge 3 korrapärast vertikaalset terade rida
mõlemal pool peatelge keskmised terad tugevamini arenenud ja surutud vastu peatelge
pea ristlõikes kuuetipulise tähe kujuline
pea ristlõikes ristküliku kujuline
Mais
Vars puine ning võib kasvada kuni 6m kõrguseks (harilikult 2-2,5m). Õied on kahesugulised. Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas. Emasõisik e. tõlvik paikneb lehe kaenlas ning on kaetud rohkete kattelehtedega.
Risttolmleja.
Seemned kinnituvad tõlviku teljele vertikaalsete ridadena.
Alamliigid:

• hammasmais,
  
• kõvamais (proteiinirikas),
  
• tärklismais,
  
• suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis hästi),
  
• lõhenev mais
  
  • riisimais
    
  • pärlimais
    
• vahamais
  

Hirss

• Harilik e. pöörishirss (õisik pööris) – tanguteravili.
  
• Itaalia e. nuihirss (õisik pöörispea) – tanguteravili, haljassööt, heinakultuur.
  
  • Tšumiis – õisik 15-30cm
    
  • Mohaar – õisik lühike, kompaktne
    

Iga pöörisharu tipus on üks üheõieline pähik.
Sorgo

• Haruline sorgo – pööris hõre, pöörisharud pikad.
  
• Tompjas sorgo – pööris tihe, pöörisharud lühikesed.
  

Bioenergeetiliseks kultuuriks hea.

• Terasorgo – terade saamiseks.
  

• Suhkrusorgo – söödaks, siirupiks, alkoholi tegemiseks; hästi võrsuv.
  
• Luuasorgo – luudade ja harjade valmistamiseks.
  

Kasvab hästi, kuid head seemnesaaki ei saa.
Riis

• Väike riis – ca 4mm
  
• Harilik riis – 5-7mm
  
  • India haru – pika, peene, kitsa teraga .
    
  • Jaapani haru – paksema ja laiema teraga.