Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus
kulutused. Euroopa Liidus keskmised bioenergia hinnad jaanuaris 2003 olid (2): soojuse tootmine: 25 EUR/MWh (umbes 390 kr/MWh) tahke biokütuse tootmiskulud (pelletid): 80 EUR/t (1 250 kr/t) elektri tootmine (tahkest, vedelast ja gaasilisest biokütusest): 40-50 EUR/MWh bioetanool: 250 EUR/t biovesinik: 1 500 EUR/t biometanool: 200-250 EUR/t. 1.2 Bioenergia võimalused biomassi toorainest lähtuvalt Biomassi varude peamised allikad on: · Energiakultuurid · Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) · Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik ) · Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa · Reovete muda · Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Energiakultuurid on need kultuurid, mille peamine kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja/või elektrienergia tootmine. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite eluoaigaga pinna-või mahuühiku kohta (t/ha, g/m3 jne). Põllumajandusenergeetikat võib pidada uueks suunaks energeetikas, aga siis mitte energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning ta...
•− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues) •− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3. Energiakultuurid (Energy crops): •− Kiirekasvulised puittaimed (Short rotation woody crops) •− Puituvad rohttaimed (Herbaceous woody crops) •− Heintaimed (Grasses) •− Tärklist sisaldavad taimed (Starch crops) •− Suhkrut sisaldavad taimed (Sugar crops) •− Söödakultuurid (Forage crops) •− Õlikultuurid (Oilseed crops) 4. Veetaimed (Aquatic plants): •− Mikrovetikad (Algae) •− Merevetikad (Water weed) •− Vesihüatsint (Water hyacinth)
...................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:............................................................................................................12 1.4.3 Biokütuse puudused:........................................................................................................12 1.5 Geotermaalenergia...................................................................................................................12 2
eukalüpt); · õlikultuurid (raps, päevalill); · suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, sorgo, suhkruhirss) · tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder); · puidujäätmed (raie-, puidutöötlemis- ja ehitusjäätmed); · põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik, maisitõlvikute jäägid, kookospähkli koored jm); · tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt
[4] Biokütuste tootmine ja kasutamine areneb aastani 2013 järgnevalt: · biokütuse kasutamine transpordis moodustab 6% kogu bensiini ja diislikütuse tarbimisest, · eeskujuks biokütuse kasutamisel on omavalitsused ja riigiasutused; · biokütuse tootmiseks vajalik tooraine on vähemalt 50% ulatuses toodetud Eestis, lähtudes keskkonnasäästlikest põhimõtetest. [4] 20 Järeldused biokütuste piisavuse kohta Rohtne biokütus: energiakultuurid, looduslike rohumaade hein ja pilliroog teoreetiline saadavus 3,9-7,8 TWh, reaalne lähiajal 1,0-1,5 TWh. [3] Põllumajandusjäätmed: põhk teoreetiline saadavus 2,5 TWh, reaalne 0,8 TWh . Biogaas: prügilagaas 6 suuremat prügilat 210 -250 GWh/a; biogaas -sõnnikust, heitvee mudast ja biolagunevatest jäätmetest 96 mln m3e 576 GWhbiogaasi aastas. Kokku:teoreetiline keskmiselt 8,9 TWh, lähiajal reaalne 2,0 TWh. [3]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
