Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis
Taastuvenergia roll energiamajanduses Anni ja Elis 2013 Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, tõus-mõõn, maasoojus, prügilaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Päikeseenergia Eelised: · Tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside eraldumist keskkonda · Madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud · Keskkonnasäästlik taastuvenergia Puudused: · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Energiat saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid salvestatud energiat
NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................
Roheline energia milleks seda vaja on? Roheline energia ehk taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on päikeseenergia ning hüdroenergia, tuuleenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Kuid milleks on meile vaja taastuvenergiat? Konflikt inimtegevuse ja looduskeskkonna vahel on Maa inimkonna kasvu tingimustes aina süvenenud. Probleemid keskkonna vallas hakkasid ilmnema juba eelmise sajandi algupoolel ja sajandi keskpaigaks oli selge, et inimkonna püüdlused kiirema majanduskasvu ja parema äraolemise nimel toimuvad
TAASTUVENERGIA Taastuvenergia Euroopa liidus Va tuul Sissejuhatus Maailmas hakkavad taastumatud energiaallikad otsa saama nagu näiteks: nafta, süsi ja uraan. Maailma Energeetikanõugogu ennustab,et kogu maailma energiavajadus kahekordistub aastaks 2050. Ainukene võimalus on hakata kasutama säästlikke ja taastuvaid loodusvarasid, näiteks päikest, tuult,merelaineid ja biomassi nagu põllumajandus- ja metsandusjäätmed.
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega
Kordamine Energiamajandus tööstusharu, mis toodab kütust ning soojus- ja elektrienergiat ning edastab energiat tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses
Liigikus võib väheneda Paisud takistavad kalade jõudmist kudemis paikadesse veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi ooduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse ning akustilise risustamise oht Eestis: Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 3). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset toodangut pakkuva taastuvenergia ressursiga, mida on võimaluse olemasolul mõistlik kasutada. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama Eestis hüdroenergia kasutamise maht piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS....................
Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
kokku 83 meetrit. · Projekti põhieesmärk on suurendada elektritoodangut 60% võrra. Tuuleenergia · Tuuleenergial on Argentiinas pikad traditsioonid, Pampas ja Patagoonia piirkonnas on üks maailma suurimaid tuuleveski kontsentratsioone (umbes 400 000 veskit). · 1994. aastal asutati Chubut'i provintsis esimene kaubanduslik tuuleelektrijaam (500 KW). Praegu on Argentina 6 tuumajaama 13 tuulepargit, mille kogumaht on 29,7 MW. · Patagoonia piirkonnas on väga suur tuuleenergia potentsiaal, mis on hinnanguliselt kümnekordne võrreldes Argentinast pärit naftaenergiaga. · Kuid enamik selle energia potentsiaali on kasutamata ja põhjus on madalate hindadega, ja stiimulid muudavad tuuleenergiat ebatäpseks. · Tuuleenergia osakaal on praegu madal, kuid kuna kulud vähenevad, muutub see tõsiseks energiaallikaks. · Riiklik tuuleenergia kava eesmärk on muu hulgas kolme aasta jooksul välja töötada
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks
..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................
(Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, 2012) Suurim osa Eesti elektrienergiast on toodetud Narvas asuvatest Eesti ja Balti elektrijaamades kodumaisest põlevkivist ning väiksemal määral ka mujal Eestis asuvates elektrijaamades. Kodumaisele tootmisele aitab kaasa ka tuuleparkide küllaltki kõrge hulk. (Statistikaamet. Aastaraamat 2012) Joonis 1: EL riikide energiasõltuvus 2006. aastal Allikas: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. 2. ENERGIASTRATEEGIAT MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Ajaloopärandi olulisus Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna ENSV oli osa Nõukogude Liidust ning kogu majanduslik tegevus oli integreeritud NSV turuga, siis toodeti siin Eesti mõistes tohututes kogustes ressursi ja energiamahukat toodangut, mis läks ühisturule
1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus Riik Soome Niger pindala (km2) 338 14 12 1 268 000 6 Põllumajandusmaa (km2) 27074 2 190 000 6
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist
Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11 %) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara. Kütusena kasutatakse kukersiitpõlevkivi, mida kaevandatakse Ida- Virumaa Eesti maardla 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ca 65%., elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport kaevandamiskohast kaugele ei ole majandusklikult põhjendatud. Esimesteks riikideks kus põlevkivi tööstus tekkis oli Prantsusmaa 1838 ja Sotimaa1850. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi ka Venemaal, Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Saksamaal ja Rumeenias. Põlevkivi varusid on leitud USA-s, Marokos, Jugoslaavias, Süürias ja mujalgi. Eesti maardla ekspluateerimise
lühikese ajaperioodiga ära tasuda. Muidugi on lisaks ka ehitusmaterjalide hinnad võrreldes aastatetagusega mõnevõrra langenud, kuid siiski jääb see paljudele veel kättesaamatuks. Milles väljendub, et projekteeritav või plaanitav hoone on keskkonnasäästlik. Peamiselt on selleks kolm põhilist tunnust: madal energiavajadus, efektiivne ja keskkonnasäästlik energiakasutus ning mõistlikul tasemel lokaalne taastuvenergia. Ehk siis on peamiseks eesmärgiks tagada maksimaalne energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones asuvatele inimestele. Vaatleme hetkel lähemalt neid kolme tunnusmõõdet. Kõigepealt uurime, mis on madal energiavajadus ja kuidas seda saavutada. Madal energiavajadus tähistab parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt
energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis
a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II. Energiamajandus... Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata. Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb: looduslike energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide toodete hindades. Seepärast sõltub kogu
mis otseselt mõjutab meie igapäeva elu. Käesoleval ajal ei kujutaks ette elu ilma elektrita, kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem, veevarustus (pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Päikeseenergia kasutamine...............................................................................................................3 1.1. Elektrienergia.............................................................................................................................4 1.2. Soojusenergia.............................................................................................................................4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused...................
Tuletame meelde, mis on energia? · Energia on elusorganismide elutegevuse alus ja füüsikaline suurus, mis iseloomustb keha või jõu võimet teha tööd. · Laiemas mõttes on energia kõigi füüsikaliste objektide (osakeste, kehade, väljade) liikumise üldine mõõt. · Energia on kõikide protsesside liikumapanev jõud. Tuletame meeldi, mis on taastuvenergia? · Taastuvenergia on ressurss, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul.
· Valitseb eeskätt sektoraalne lähenemine (energiasektori keskne). Toob kaasa äriringkondade keerukad mahhinatsioonid ja pakkumine/nõudmine tasakaalu rikkumise tõttu hinnatõusud teistes sektorites (nt. toiduainetööstus) Nt. biokütuste toetamine - toiduainete hind tõuseb; · Prioriteetide seadmine (keskkond, tootmine, kohaliku ressursi kasutamine) Luuakse soodustusi vastavalt prioriteedile ja makstakse kaudselt osa kuludest kinni (nt. põlevkivi kaevandamisel põhjavee rikkumine; taastuvenergia toetused) Nt. CO2 sidumine fossiilste kütuste põletamisel tekib CO2 ja vabaneb energia, CO2 sidumisel (CO32- jm) kulub energiat Globaliseerumine e. avatud turg · "Räpase" tooraine kasutamine Madalama elatustasemega riikides on tööjõu- ja keskkonnakaitse- kulud madalamad, toodetav tooraine seeläbi odavam (süsi, uraan, nafta jmt), samas taastoodetakse piirkonnas vaesust ning rikutakse keskkonda, mis kahjustab kohaliku kogukonna edasise arengu
erinevat tüüpi lambipirnid ja muud elektriseadmed. Elektri säästmine on üpriski lihtne, kui selle peale mõelda. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et see on keerukas ja aeganõudev. Kõik, mida tegema peab, on jälgida elektri optimaalset tarbimist. Loodan, et see uurimustöö avab inimeste silmad, et säästa meie maailma tuleviku ja ka pikendada enda eluiga ainult elektri säästmisega ja selle aruka kasutamisega. 3 2. TAASTUVENERGIA JA TAASTUMATU ENERGIA Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda.
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Esimene mudel on mõeldud katsetamiseks aga projekt on nii lubav, et Itaalia valitsus on seda juba 15 miljoni euroga finantseerinud. Projekti nimi on KiteGen. Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...............................................................................
Rohekas valgus peegeldub suures osas taime pinnalt. Seetõttu tajuvad meie silmad taimi rohelistena. Taimelehtedes muundatakse päikesevalgus fotosünteesi teel kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Hiljem, olgu siis taim ise või taimi toiduks kasutavad loomad, lõhustavad need molekulid selleks, et saada elutegevuseks vajalikku energiat. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Nimetatakse ka päikeseenergia fikseerimiseks. sisend väljund Fotosüntees 6 CO2+6H2O+PE (klorofüll) C6H12O6+6O2 suhkur Photosynthesis process by which carbohydrates are synthesized from carbon dioxide and water using light as an energy source. . Fotosüntees Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest: CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
