otsima. o Russelli tribunal. Pidi paljastama USA sõjakuritegusid. o 1963 rahufond. Pidi võitlema humanitaarõiguste ja sotsiaalse rahu eest. Pooldas logitsismi programmi. Matemaatika taandamine loogikale. seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks. Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja paradoksi. See seisneb selles Habemeajaja paradoks räägib linnast, kus on niisugune meeshabemeajaja, kes ajab iga päev habet igal selle linna mehel, kes ise endal habet ei aja, ja mitte kellelgi teisel
keskkond;kultuurilised arusaamad – väärtused, uskumused, tõlgendused (tähendused), maailmavaade jne;hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 9. Milliseid lähenemisi inimesele leidub meditsiinifilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See väide on arendatud Maurice Merleau-Ponty poolt
käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu tõttu näokolju oluliselt kiirem ja ulatuslikum kasv võrreldes ajukoljuga. Noor orangutan sarnaneb suuresti inimlapsega, kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, mis põhjustab suured erinevused inimesest. E. Geoffroy SaintHilairekasutas esimesena inimese kohta mõistet arengupidurdus. USA teadlane J.M. Howard on loonud teooria, mille kohaselt inimese evolutsiooni iseärasused on taandatavad muutustele peamiselt kolme hormooni produktsioonis ja kasutamises: 1) testosterooni kõrgenenud produktsioon mõlemal sugupoolel 2) melatoniini ja dehüdroepiandrosterooni intensiivsem kasutamine peaajus 3) esimene muutus on teises põhjus
nn audio-osaks või audioreaks. Audio-osa võib näiteks olla kaadritagune diktoritekst TV-reklaamis; see võib aga olla ka visuaalselt jälgitav dialoog diktori, intervjueeritava või näitlejate vahel, kes mängivad teatud rolle. Kui tekst on esitatud kirjatekstina ekraanil, siis kehtivad selle kohta kõik need mõisted, mida kasutatakse ka trükireklaami kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Raadioreklaami elemendid on samuti taandatavad reklaami elementideks ning me saame neid analüüsida samu mõisteid kasutades. 2 Esimene küsimus, mille peame seoses reklaamiga esitama, on : kas see on tõsi? Seda võib olla raske kindlaks teha, sest vaid väga väike osa tänapäeva reklaamist apelleerib põhjendatusele. 19. sajandil lubasid reklaamid üheainsa tabletiga ravida tervet hulka füüsilisi vaevusi. Tänapäeval võtavad üha enamad riigid kasutusele ranged
Samas on oluline arvestada asjaoluga, et uurimustöö tugineb Ameerika näitele. Uurimuses mainitud madala staatusega piirkondade näol on tegu getodega, kus on suur immigrantide osakaal ning kõrge kuritegevuse tase. Ning, võib eeldada, et Eestiga võrreldes määrab Ameerikas piirkond tugevamalt kooli millesse laps õppima satub. Seega pakub artikkel mõtteainet kuid selle tulemused ei ole üks-üheselt kõikidele oludele taandatavad. Teadusartiklite lugemine on minu hinnangul üks paremini harivaid õppemeetodeid. Need laiendavad lugeja teadmisteraadiust korraga mitmes valdkonnas ning panevad mõistma õpitava seoseid nii akadeemilise- kui reaaleluga. Siit saadud infokillud täiendavad mu teadmistepagasit ning toetavad analüüsivõimet. Reaalset kasu võib olla juhul kui asun kunagi tööle õpilasnõustaja või koolipsühholoogina. Lisaks aitas antud artikkel mõista sotsioloogiat kui ühiskonda laial tasemel
aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi üksustena. Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism). Esimest iseloomustab veendumus, et materiaalsest maailmast eraldi ei eksisteeri midagi, nii seletatakse näiteks teadvust ja mõistust aju, ehk füüsilise, funktsioonina. Teine monismi tüüp kirjeldab arvamust, et füüsilised objektid on taandatavad vaimsetele objektidele. Ehk siis vaid vaimsed objektid, nagu mõistus, eksisteerivad. George Berkeley väitis, et mida me kujutame ette oma kehana on kõigest meie mõistuse taju. Mina kujutan vaimufilosoofia võtmes maailma ette pigem dualistlikuna ning kaldun toetama Descartes’i interaktsionismist lähtuvat seisukohta, et keha ja vaim on kaks eraldi substantsi, mis üksteist vastastikku mõjutavad. Olen suur reinkarnatsiooni teooria toetaja ning
temperatuuriga kohast madalama temperatuuriga kohta). Sisehõõrdumise korral kandub üle molekulide suunatud liikumine. 6. Agregaatolekud Aine võib esineda kolmes olekus gaasilises, vedelas ja tahkes. Neid olekuid nimetatakse aine agregaatolekuteks. Aatomite ja molekulide paiknemine ja soojusliikumise iseloom määrabki aine agregaatoleku ja seega ka aine füüsikalised omadused. Kaugeltki mitte kõik aatomite ja molekulide paiknemise viisid pole taandatavad kolmele agregaatolekule. Füüsikas nimetatakse aine erinevate omadustega olekud faasideks. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. Seega on ka aine agregaatolekud erinevad faasid. Faase on rohkem kui agregaatolekuid. Ühe agregaatoleku raames võib esineda mitu faasi. Erandiks on vaid gaasiline olek , mille raames mitu faasi ei eksisteeri. Aine erinevad faasid on teineteisest eraldatud eralduspinnaga. 7
Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele seesmuse ehk subjektiivsuse omistamisele (http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism ). Teatud uskumust omava inimese käitumine mingis
keskkonnas oleval indiviidil, ehkki ajuprotsessid võivad mõlema puhul paista identsetena. Tervishoiu jaoks kesksed nähtused – valu, kannatused, heaolu ja tähendused, mida omistatakse oma sümptomitele ja kogemustele (teisisõnu nende olulisus patsiendi jaoks) – on subjektiivsed ja personaalsed ning seetõttu ei saa neid taandada üksnes füüsilistele protsessidele. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. Nt võidakse küll ajus kindlaks teha, et ma parasjagu mõtlen või kogen valu, kuid ei ole võimalik teada saada nende mõtete sisu ja minu subjektiivset valuaistingut.
Juriidiliste isikute üldised eesmärgid ei saa tähendada konkreetse juriidilise isiku põhikirjas fikseeritud eesmärki. Põhikirjas fikseeritud eesmärk ei ole üldine eesmärk, vaid selle juriidilise isiku konkreetne eesmärk. Üldine eesmärk peab olema laiem. Vaatluse alla tuleb juriidilise isiku kui õiguse instituudi objektiivne eesmärk. Juriidiline isik ei ole asi iseeneses. Maailma on võimalik ette kujutada ka ilma juriidiliste isikuteta. Kõik õigussuhted oleksid sellisel juhul taandatavad füüsiliste isikute vahelisteks õigussuheteks. Sellisel juhul muutuksid õigussuhted aga nt multinatsionaalsetes kontsernides ülemäära keeruliseks. Liigne keerukus saaks takistuseks majanduse arengule. Samuti võib probleemiks kujuneda inimelu ajalikkus. Keeruliste õigussuhete, nagu nt autoriõigus, puhul võivad füüsilise isiku surmal olla sellisel juhul saatuslikud tagajärjed terve ettevõtte käekäigule. Need on aga argumendid
kunagi astunud otsustava sammu subjektiivselt objektiivsele, emotsionaalselt keelelt väitelisele keelele (Cassirer, 1999, lk.52-53). Tuleb vahet teha märkide ja signaalide ning sümbolite vahel. Loomade käitumise vallas on üsna keerulisi märkide ja signaalide süsteeme. Eriti dresseeritud loomad on märkide suhtes tundlikud. Aga need nn. tingitud refleksid loomadel on oma olemuselt täiesti vastandlikud inimese sümboolsele mõtlemisele.Sümbolid ei ole taandatavad signaalidele. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel aga funktsionaalne väärtus. Katsed on näidanud, et kõrgemat liiki loomad suudavad lahendada üsna keerukaid ülesandeid. Järelikult võib ka loomade puhul rääkida intelligentsusest ja kujutlusvõimest, aga vahe on selles, et loomadel on praktiline kujutlusvõime ja intelligentsus, inimesel aga sümboolne.
Uuriti õiguse muutuvust Sevilla Isidorus (570 - 636) Positiivseid seadusi ei saa lihtsalt tuletada loomuõigusest. Tuleb silmas pidada, et need oleksid austuse väärilised, õiglased ja võimalikud, kasulikud ja selged, nii et need oma tumedusega ei annaks võimalust pettuseks. Seaduseid ei tohi kehtestada omakasuks, vaid üksnes kodaniku üldiseks kasuks. Isidorus võttis seega üle Platoni, Aristotelese õpetuse riigi eesmärgist – kodanike üldine kasu. Otsiti algnormi, millele on taandatavad kõik loomulikud seadused: Canterbury Anselm käsitles sellena „kuldset reeglit“ - kellelegi ei tohi teha seda, mida ei soovita endale osaks saavat; kelleltki ei tohi nõuda seda, mille tegemiseks sa ise ei ole valmis. Petrus Abaelard leidis, et selline kuldreegel kujutab endast üksnes armastusekäsu rakendust ja algnormiks on käsk armastada Jumalat ja ligimest. ● Viimasest on saanud kristlikus maailmas õige käitumise põhinorm. Aquino Thomas (1225-1274)
Ajalugu - Loodus Kunst - Loodus Vaim - Loodus Tegu - Tunne Aktiivsus - Passiivsus Iga paari saab vaadelda hierarhiana, milles esimest, mehelikku poolt nähakse positiivse ja tugevana; teist, naiselikku aga negatiivse ja jõuetuna. Loodusega seostatakse alati naist, meest ei vaadelda loodusena, vaid selle (nagu ka naise) vallutajana, alistajana. Cixous´ arvates on lääne filosoofia ja kirjandus alati kinni olnud lõputus binaarsete opositsioonide sarjas, mis alati on taandatavad fundamentaalsele paarile: meessoost ja naissoost (Cixous 1975 : 115). Cixous väidab, et tähenduse saamiseks peab üks pool vastanditepaarist hävitama teise. Opositsioonist saab lahinguväli, kus tähistamise ülemvõim luuakse üha uuesti. Võit 4 samastatakse alati aktiivsusega, kaotus passiivsusega. Patriarhaadis on meessugu alati võitja
tõke. Tõkke läbilaskvustegur D iseloomustab ühtlasi tõkke läbimise tõenäosust. 44. Lineaarne harmooniline ostsillaator Ostsillaator võnkuja Harmooniline võnkumine siinuse järgi Aatomid ja molekulid kristallvõres. Harmoonilisele võnkumisele saab taandada ka keerukamate võnkumiste juhte, nagu näiteks aatomite võnkumised molekulides. Tahkekehateooria ja väljateooria mitmed probleemid on taandatavad harmoonilise ostsillaatori ülesandele. Kui jõud, mis viib süsteemi tasakaaluasendi poole võrdub hälbega, siis nimetatakse seda harmooniliseks ostsillaatoriks.näiteks molekulid kristallvõres. 45. Kvantmehhaanilise ostsillaatori erinevus klassikalisest 1) Ostsillaatori kogu energiaspekter on diskreetne ja tasemed mittekõdunud 1 E n = h n + . 2 1
See näeb tööjõudu kui ülimat majanduse väärtuse allikat. (Labor theory of value, 2015) Karl Marx on oma essees „A Modest Enquiry into the Nature and Necessity of a Paper Currency” pidanud üheks esimeseks tööväärtusteooria arendajaks Benjamin Franklinit (Marx, 1865). William Petty on ka nii nimetatud tööväärtusteooria looja. Petty näitas, et kaupade hinna aluseks on töökulu, kuna kõik ülejäänud kulud on selleks taandatavad. Kuid hinnataset mõjutavad kõik turu tegurid, millest tuleneb nõudlus: asenduskaupade olemasolu, uudsus, mood, jäljendamine, tarbimise tradistsioonid (Kumm, 1998, 14). Loomuliku hinna ehk kauba maksumuse all peab ta silmas väärtust, poliitilise hinna all turuhinda. Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga ning loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise ekvivalendiga. Vahetusväärtust ei loo Petty arvates mitte iga töö, vaid ainult
Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud; - lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid. 3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud. - rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist (ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi
nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat peetakse silmas "primaarselt" eksisteeriva objektina, "sekundaarselt" on see lause tõene (loogilise vormi kohaselt), sest kui Prantsusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla · Siit järeldub on olemas tõesed väited, millel puudub empiiriline tähtsus
Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil ■ “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus
väljundiks on tegevus. Sisendiga on seotud meeleelundite häired. Väljund on teistsugune. Intellektipuue on seotud probleemidega infotöötluses. Väljund on seotud kehapuuetega. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed Intellektipuue Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus. Neid võimeid peaks saama eraldi mõõta ja need on taandatavad aju tegevusele (tunnetusprotsessid). Eristada saab üldvõimeid ja erivõimeid (sõnalised, loogilised, matemaatilised, ruumilised jt). Õppimine on protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused käitumises/tegevusvõimes. Tahtlik ja tahtmatu Õppimise käigus leiab aset infotöötlus, milleks kasutamine tunnetusprotsesse. Uue integreerimine varemteadaolevasse infosüsteemi. Olemasolevaid teadmiste või nende struktuuri muutmine.
eesmärk? - Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, ,,mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda ,,silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte- endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas mõistet traktaadis ,,Vaseost", mis valmis 1930ndate lõpuks.) 44. Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu? - Strukturalism on paradigma, mille kohaselt kõik kultuurinähtused on taandatavad neid määratlevatele struktuuridele (Rein Raud). Struktuur on terviku koostisosade asetus ja liitumise või seostumise viis ehk siseehitus (EKSS). 45. Kuidas strukturalist loeb ja uurib kirjandusteost? Võrrelge uuskriitikat ja strukturalismi. - Strukturalism kirjandusuurimises on tekstikeskne suund, tekstiväliste tegurite vastu huvi ei tunta. Tekst kui elementide omavaheliste suhetega kokkuseotud tervik. Sisu ja vorm ei ole lahutatavad.
selgepiirilised ja kontrastsed must-valged toonid esinevad vaid üldistes skeemides, sest mõtlemise objektid ise on tavaliselt ülimalt keerukad, 8 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 mistõttu harva on taandatavad mingile kahele vastandlikkule poolusele valdav enamus mõeldavast asubki nende kahe pooluse vahepeal; - öeldust tulenevalt, mõtlemisprotsessi ennast ei saa käsitleda lihtsustatult, vaid see kätkeb endas analoogiat reaalselt toimuvaga, mistõttu vasturääkivuse printsiipi ja kolmandat välistavat printsiipi saab rakendada vaid väga üldistes arutlustes ühe võimaliku seda korrigeeriva võttena; - seepärast reegli rakendamisel on kasulik meeles pidada, et see toimib
Semiosfäär: Piiritletus; Semiootiline ebaühtlus; Tuum ja perifeeria; Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud
Põhiline on polünomiaalse keerukusega ülesannete klass reaalselt lahenduvad. NP mittedeterministlikult polünomiaalne. Ülesanded, mis on lahendatavad mittedeterministlikul Turingi masinal polünomiaalse ajaga. Nt lausearvutuse valemis true leidmine. Seljakotiülesanne (leia max erinevaid asju seljakotti, nii, et ei ületataks kaalu). Graafis tee leidmine Hamiltoni meetodil. Graafis kõigi tippude läbimiseks lühima tee leidmine. NPC klass NP ülesannete grupid, mis on taandatavad teineteisele. Näiteks on kõik eelnevad ülesanded taandatavad seljekotiülesandele.
seotud. 4. VÕIMED Inimese võimekust näitavad: 1. tegevuse omandamise kiirus 2. saavutuste kvaliteet Kalle Küttis 2011 19 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Võimed on inimese niisugused psüühilised iseärasused, millest sõltub teadmiste, oskuste ja vilumuste edukus, kuid mis ise ei ole taandatavad teadmisteks, oskusteks ja vilumusteks. Seega- võimed on isiksuse psüühiline omadus, millest sõltub tegevuse edukus ja mis on eduka tegevuse tingimuseks. Mõistel VÕIME 3 tunnust: 1. individuaal-psühholoogilised iseärasused, mis eristavad üht inimest teisest 2. võimete hulka ei kuulu mitte kõik individuaal-psühholoogilised omadused, vaid need, mis on seotud ühe või mitme tegevuse sooritamise edukusega 3
Orgaanilised, tänu sellele, et seda ravida ei suudeta, psüühikahäired on pöördumatud. Teine ryhm psüühilise tegevuse haiguslikke kõrvalkaldumisi on funktsionaalsed psüühikahäired. Nende puhul ei ole tegemist kesknärvisysteemi orgaaniliste 10 kahjustustega, funktsionaalsed psüühikahäired kujunevad närvirakkude elutegevuses esinevatest hälvetest. Nad on põhimõtteliselt taanduvad ja taandatavad, kuivõrd kesknärvisüsteemi kõik elemendid on säilinud. Siiski on mõned funkts. Häired niivõrd sügavad ja komplitseeritud, et tänapäeva ravivahenditega ei ole võimalik neid korrigeerida. 11 4. PSÜÜHIKAHÄIRETE PÕHJUSED Psüühika on keerukamalt organiseeritud elusa mateeria kesknärvisüsteemi funktsioon, kuid oma olemuselt on ta objektiivse tegelikkuse peegeldus, s.t. ideaalne.
· Muudatusi tuleb liiga palju ette · Tihti tuleb töid ümber teha Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et - me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub raha projekti iga töö tegemiseks? Projekti kolm vastastikku seotud kohustust on: 1. Eesmärk, Funktsionaalsus 2. Tähtaeg 3. Eelarve Kõik kurtmised on taandatavad ühele põhihädale: Kui tahad ühte ohtu sattunud kohustust päästa, siis satuvad teised ohtu 3. Mida tuleb IT-ga seotud arendusprojektide puhul silmas pidada? 1 IT Kolledz 4. Kuidas koostada projekti plaani? · Samm1 eesmärgi määratlemine
kehas hästi tunda. Poisid avastavad oma peenise tavaliselt umbes 7. või 8. elukuul (samal ajal kui oma käed ja jalad), tüdrukud häbeme aga 9. või 10. elukuu paiku. Väikestel poistel tekivad erektsioonid nii ärkvel olles kui magades, tüdrukute puhul on erutumine sama tavaline. Need ei teki erootiliste puudutuste tagajärjel, vaid on pigem loomulikud reaktsioonid puudutustele, hõõrdumisele või vajadusele urineerida. Teisisõnu on need taandatavad füüsilistele refleksidele. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. Lapsele tuleks õpetada ka suguelundite nimetusi. Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus ning hea seksuaaltervise säilitamises kogu elu. Lapsed uurivad oma suguelundeid mähkmete vahetamise ajal (7. kuni 10
Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Struktrualistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid:
viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Struktrualistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg
) Narratiiv koosneb vähemalt tekstist (loost/sündmustest) ja selle jutustamisest; narratiivi telg on aeg; narratiiv sisaldab tegevuse arengut ja loo struktuur peegeldab tegelikkuse struktuuri. Narratiiv mõtestab olukorda reaalsuses (turva-/võõritusfunktsioon). Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi imitatsioon), igavene teekond (Tõde ja õigus), päralejõudmine (Karu süda), nurilejõudmine (Mõru maik); kõik on taandatavad päralejõudmise variatsioonile. Narratiivi elemendid on Freytagi püramiidi punktid. Lugu on sündmuse kronoloogiline järjestus. Tekst (e süžee) on loo kunstikavatsuslik esitus. Jutustamine on teksti esituslik külg. Fokuseerimine on jutustaja ja tegelaste vaheline suhe (nullfokuseerimine on kõiketeadev jutustaja, sisemine piirab teadmised konkreetse tegelasega, väline annab tegelasele jutustajast enam teadmisi)
Pinge tekib sellest, et areng ja järgnevus ei ole üheselt ennustatavad. . Narratiivitüübid Seisundinarratiiv (õieti narratiivi imitatsioon; Sauteri ,,Indigo") Igavese teekonna narratiiv (Tammsaare ,,Tõde ja õigus") Päralejõudmise narratiiv (Baturini ,,Karu süda") Nurilejõudmise narratiiv (Hirami ,,Mõru maik") Ühe narratiivi sees võib esineda erinevaid narratiivitüüpe. Kõik ülejäänud on tegelikult taandatavad ideaalsele ehk päralejõudmise narratiivile, olles selle variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega
Pinge tekib sellest, et areng ja järgnevus ei ole üheselt ennustatavad. . Narratiivitüübid Seisundinarratiiv (õieti narratiivi imitatsioon; Sauteri „Indigo“) Igavese teekonna narratiiv (Tammsaare „Tõde ja õigus“) Päralejõudmise narratiiv (Baturini „Karu süda“) Nurilejõudmise narratiiv (Hirami „Mõru maik“) Ühe narratiivi sees võib esineda erinevaid narratiivitüüpe. Kõik ülejäänud on tegelikult taandatavad ideaalsele ehk päralejõudmise narratiivile, olles selle variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt – kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine – jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe nullfokuseerimine – kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega
dina, kuid põhimõtteliselt ei ole see isegi selle eesmärgi jaoks tin- gimata vajalik. Sest on võimalik ette kujutada sümbolismi, milles iga analüütilist propositsiooni võib pidada analüütiliseks ainuüksi ta vormi tõttu. See, et analüütilise propositsiooni kehtivus ei sõltu kuidagi sel- lest, kas ta on tuletatav teistest analüütilistest propositsioonidest, õigustab, miks me ei pööra tähelepanu küsimusele, kas matemaati- ka propositsioonid on taandatavad formaalloogika propositsiooni- dele nii, nagu oletas Russell (vt Russell 1919: ptk ii). Sest isegi kui kardinaalarvu definitsioon klasside klassina, mis on sarnane mingi antud klassiga, on tsirkulaarne, ning matemaatilisi mõisteid pole võimalik taandada puhtloogilistele mõistetele, jääb siiski tõeseks, et matemaatika propositsioonid on analüütilised propositsioonid. Nad moodustavad spetsiaalse analüütiliste propositsioonide klas-
kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Strukturalistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe -
Sõltuvalt olukorrast ilmnevad. Ei ole eriti tugevad, ei kasutata tavaliselt iseloomustamiseks. R. Cattell Võttis appi järgmise etapi- statistilised meetodid. Analüüs. Otsene seos kui on korrelatsioon. Leidisd teatud omaduste gruppe, isiksusefaktorid. Neid võib grupeerida. Faktor ongi grupp. Seotud omavehel omadused. Arvutas, palju selliseid gruppe olla võib. Neid oli tema arvutuste järgi 16. Tegi oma küsimustiku. Cattelli 16 pf testiks (pf- isiksuse faktor). Omadused taandatavad numbrilistele omadustele. H. Eysenck Inimest saab iseloomustada ka kahe faktoriga- neurootilisus ja intelligentsus. TEOORIATE + = annavad selge ja sirgjoonelise selgituse inimese käitumise kohta, lasevad inimestel end võrrelda. Inimestele meeldib alateadlikult end teistega võrrelda, see annab aluse. TEOORIATE - = 1)puudub omavaheline üksmeel- mis on siis tähtsamad faktorid? Palju? 2)Rohkem konstanteerivad fakte, ütlevad, et nii on. Nad ei seleta, kuidas see tuleb?
keeles. Keeles on sellised asjad, mis ei ole märgid. Need on foneemid. Foneemid eristavad tähendusi. Eristamine = vastandamine.Peab markeeritud olema mingi alus. Signifikatiivsed opositsioonid: - ekvipolentne (must / valge) 2 poolust + + Privatiivne (must / mittemust) + - Graduaalne (must / hall / valge) Trubezkoi eristab opositsioone. Teine tüüp on kõige tähtsam. Kõik ülejäänud on taandatavad privatiivsele. Keel on opositsioonisüsteem. Foneemi ei saa uurida läbi helide, näiteks: /y/ i (eesti keeles vastandlikud) / i / (vene keeles ühe foneemi erinevad positsioonid) (nad pole vastandlikud). Vene k. inglise k. saksa k. eesti k. P - + + T - + + K - + + B + - - D + - -
Seega ei saa esitada vastuväidet, kus isikul on „sümptomid“, aga mitte protsess. Sümptomite esinemine ilma protsessita on vasturääkiv. Kui on kaks isikut, kel samad sümptomid, siis ei saa öelda, et üks on haige ja teine mitte. Biheiviorismi eri vormid. Hempeli seiskohtade pehmenemine: Varem: psühholoogia väited on tõlgitavad füüsika keelde või psühholoogia väited on defineeritavad füsikalistlikult. Hiljem: psühholoogia väited on taandatavad füüsika keelele verifitseerimistingimuste esitamise mõttes, kuid need ei ammenda väidete sisu. Veel hiljem: psühholoogiliste mõistete kasutamine ja rakendamine on loogiliselt ja metodoloogiliselt analoogne füüsikalise teooria mõistet kasutamise ja rakendamisega. Loogilise biheiviorismi kriitika. Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele
Semiootiline ebaühtlus Tuum ja perifeeria Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas Terviklikkus, hierarhilisus Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur) Semiosfääri struktuurne ülesehitus Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Kunstiteose kui mudeli olemuslik eripära Teaduslik mudel taasloob näitlikus vormis objekti süsteemi. Ta modelleerib uuritava süsteemi «keele». Kunstiline mudel taasloob objekti «kõne». Kuid selle tegelikkuse suhtes, mida teadvustatakse juba omandatud kunstilise mudeli valguses, esineb see mudel kui keel, mis diskreetselt organiseerib uusi
Otsest tütarreligiooni pole, kuid mõjusid on Vanas Testamendis (veeuputus). Hellenismiajastul õppisid kreeklased tundma Mesopotaamias. Kreeklaste hulgas muutub väga oluliseks astraalreligioon. Eriti kuulsaks muutub päikesejumal. Selle kaasnähe on astroloogia, mille esimese kooli rajas Babüloni mees BEROSSOS. Ekstreemne pan-babülonismi teooria seletab, et Mesopotaamia on tsivilisatsiooni häll ja kõik muud kultuurid on sellele taandatavad. Näiteks reinkarnatsiooniteooriat arvati pärinevat XIX sajandil Indiast, kuid hiljem saadi teada, et teooriat võib leida isegi loodusrahvaste seast, kes pole kunagi Indiaga seotud. Muinasaja kirjanduse antoloogia: Babüloonia loomiseepos Istari laskumine manalasse Etana eepos Adapa müüt Gilgamesi eepos 26. veebruar India budism Budismi lühikene ajalugu EDVARD KONZE
autentsus) - Usk (religioon – küsimus inimmõistuse suhtes transtsendentsest korrast või olemusest, isegi sõltumata agnostitsistlikust või negatiivsest vastusest sellele küsimusele) Finnis peab neid objektiivseteks (tõendatavateks, mittekonventsionaalseteks) ja endastmõistetavateks (tekivad igaühe kogemuses ja on mõtiskledes avastatavad), täielikeks (ei tulene üksteisest ega ole millelegi muule taandatavad) ja fundamentaalseteks (kõik muud inimlikud hüved ja eesmärgid tulenevad seitsmest põhiväärtusest või nende kombinatsioonidest). Praktiline mõistlikkus on eriline põhiväärtus, sest selle kaudu tuvastame ja püüame realiseerida kõiki teisi põhiväärtusi [ega mitte vastuolu väärtusega-iseeneses?]. Praktiline mõistlikkus on ka meetod inimhüvede käsituse muutmiseks praktilise ja konkreetse käitumise juhisteks. F-e arvates on see moraalifilosoofia keskne küsimus
Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks? me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub raha projekti iga töö tegemiseks? Projekti kolm vastastikku seotud kohustust on: 1. Eesmärk, Funktsionaalsus 2. Tähtaeg 3. Eelarve Kõik kurtmised on taandatavad ühele põhihädale: Kui tahad ühte ohtu sattunud kohustust päästa, siis satuvad teised ohtu Vastuolud kolme kohustuse vahel tähendab seda, et kui määramatuse tõttu satub projekti käigus üks kolmest kohustus ohtu, siis projektijuhil ei jää midagi muud üle, kui ohtu sattunud kohustust päästa, tuues ohvriks ühe teistest kohustustes. Projektijuht valib reeglina selle, mille rikkumine talle kõige vähem negatiivseid tagajärgi põhjustab.
organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud. Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid (sugurakud). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine.
sotsiaalkultuuriline ühtsus hoiakud – agressiivsus/mitteagressiivsus poliitiline seotus majanduslik seotus geograafiline lähedus 16.03.2010 ROde roll ja funktsioon Rolli all mõistetakse selle orgi-i käitumist, mis tuleneb tema osast maailmapoliitikas. Funktsiooni all mõistetakse seda, kuidas RO oma osa täidab. ROde funktsioon Clive Archer o koondamine ja liigendamine – mõlemad on taandatavad huvidele (IGOd); toob näited riigisiseselt, et huvid saaks kaitstud; INGOd ongi ainult sellele üles ehitatud (koondamine), kuid ei saa väga loota liigendamise peale; IGOde puhul koondumine võib olla erinev, olulisem liigendamine. ELi puhul on kõige olulisem koondamine, aga kas ka liidendamine? Kreeka küsimus. o normid ja seadused – väljendub väärtussüsteemide mõjutamises ja
juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabiliseerivad suhteid ühiskonnas, soodustavad inimeste sotsialiseerumist, kuna neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte. Õigusnormid tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse turvafunktsioon. Lisaks veel otsustamisfunktsioon otsuste tegemise aluseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Imperatiiviteooria kõik õiguslikud määratlused peavad olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. Aga see ei sobi nt siis, kui tegemist volituste omandamisega. Õigusnormi mõtteks on õigusliku tagajärje esilekutsumine, see aitab elu reaalselt korrastada. Loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg.
lahendustena müütilisele probleemile. Müütiline probleem on probleem, mis on ühel või teisel viisil esitatud vastandite kaudu. Jumal alustas maailma loomist vastanditest: taevas-maa, valgus-pimedus, naine-mees, hea- kuri. Protsessid, mis vastandites mõtlemist toetavad, kajastuvad religioonis väga tihti(binaarse opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm). Lõpuks lepitab need vastandid viisil, mis aitab leevendaa inimlikku eksistentsiaalset ängi. Müütilise probleemi lahendust peetakse kogemuslikuks. Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see
Karl Marx (1818-1883) – materialistlik filosoofia - Tööriistade progress Progressi mõiste on pärit filosoofiast, see on filosoofiline kategooria, mis oli oluliselt kohal Saksa idealistliku filosoofi Hegeli mõtlemises (ideede progress). Ja teiselt poolt materialistliku filosoofi Karl Marxi mõtlemises (tööriistade progress), Marx oli algselt Hegeli järgija ning hiljem tuline oponent. Laias laastus võib öelda, et 20. sajandil asetleidnud kunstipoliitilised võitlused on paljus taandatavad nende kahe suure filosoofilise platvormi leppimatusele. Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal Suzi Gabliku kunsti progressi idee põhineb Jean Piaget’ tajupsühholoogia teoorial kahest intellektuaalse arengu liigist:
Kõige tuntum: · ikooniline märk representant on pilt sellest mida ta tähistab · indeks kujundlik osutus, noolt mis osutab suunda · sümboline märk põhineb puhtalt kokkuleppel. Gottleb Frege (1848-1925) ,,Mõistekiri", 1879 Saksa filosoof. analüütiline filosoofia põhiline peavorm UK, USA. Mõju tähistamisteooriatele on väike, kuni hilisema ajani, kus on hakatud rohkem kasutama. Põhiline vaade: matemaatika ja loogika on üksteisele taandatavad. filosoofiline mõte peaks neile toetuma. loomulikud keeled on kõik hälbed ega sobiselleks et piisava täpsusega maailma kirjeldada. oleks vaja puhast notatsiooni süsteemi, millest saaks rääkida asjadest täpselt ja oleks võimalik kõiki väiteid täpselt tõestada. Frege tahtis saavutada sellist universaalset keelt, millest igasugune loomulik keel oleks üks kõneline hälbiv vorm. Frege oli väga endassetõmbunud, hell ei talunud kriitikat (Russell)
· närvivõrkude meetod - närvivõrkude mudel on autorile teadaolevalt uusim pankrotiohu määramise meetod. Meetod seisneb matemaatilises algoritmis, mis peaks iteratsioonimehhanismi kasutades jõudma ideaalse lõpptulemuseni. Meetod kasutab kolme andmete kihti (sisend-, varjatud- ja väljundkiht), mis on omavahel seotud läbi erinevate kaalude ning on lõpptulemusena taandatavad sigmoidfunktsiooni kasutades pankrotistumise tõenäosuseks. Mõnedes uurimustes on saavutatud vastava meetodiga isegi 100% õigesti klassifitseerimise määr, samas on sageli jõutud ka palju madalamate tulemusteni. Diskriminantanalüüsi on kasutatud ka erinevate majandusharude Eesti ettevõtete pankrotiohu määramiseks, kusjuures Indrek Künnapas saavutas oma 1998. aasta töös küllalt kõrgeid
4. Väärtustavad, aga ei üldista — tegelevad individuaalsega. Ajalugu. Prof Karjahärm olla kirjutanud Postimehes ’ca aasta tagasi, et ajaloo- lane ei pea hinnanguid andma. Tema ülesanne on hoopis uurida, et kuidas oli. Ricketi liigitus ei pruugi olla halb, aga tekib küsimusi teaduste liigita- mises. Üks suuri vastuolusid seisneb selles, et võib-olla Kanti mõju all olles arvas Ricket, et ka loodusteaduste seadused on taandatavad mõistetele. Te- gelikult räägivad need vahekordadest. • Kas ajaloolased uurivad üksikuid fakte? Ilmselt küll • Kas mõned loodusteadused uurivad üksikuid fakte? Geoloogid kind- lasti. • Kas mõned ajaloolased teevad kindlaks üldist? Jah.13 • Kas üldise kindlaks tegemine võib olla eraldi eesmärk? Ilmselt jah. 12 Kuidas kõlaks näiteks teadus Mart Laarist? (EL) 13
käsitlused. Intellektuaalsete võimete erisused, loovus, motivatsioon. Andekusele viitavad tunnused lapseeas. Andekus kui erivajadus. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed - lapsed, kellel on probleemid tunnetustegevuses. Intelligentsus On üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus. Neid võimeid peaks sama eraldi mõõta ja need on taandatavad aju tegevusele (tunnetusprotsessid). Eristada saab üldvõimeid (g-faktor) ja erivõimeid (sõnalised, loogilised, matemaatilised, ruumilised jt). Ühesuguse üldvõimekusega inimestel on erinev erivõimekus. Lisaks veel erivõimeid kehaline, muusikaline, kunstiline. Õppimine On protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused käitumises/ tegevusvõimes. Õppimine võimaldab meil midagi uudselt või paremini teha. Õppimine on:
annaabi.ee 
