Bertrand Russell (0)

Bertrand   Russell  
1872 - 1970 
 
Elukäik 
  Sündis 18. mail 1872 Walesis. 
  Vanemad surid lapsepõlves. Ema siis, kui R. oli 2. a. ja isa siis, kui 4. a. 
  Kasvatasid isapoolsed  vanavanemad. Tema vanaisa John Russell oli 1840. 
aastatel kolmel korral Sbr peaminister . 
  Õppis koduõpetajatega  rangelt religioosses ja rõhuvas kodus. 
  Asus Cambridge ’i Trinity College’isse matemaatikat õppima. 
  Hiljem õppis ka majandust ja filosoofiat. 
 
Elukäik 
  Reisis palju ning õpetas erinevate  koolides  üle maailma. Nt pekingi ülikoolis. 
  1903. a. kirjutas oma esimese olulisema raamatu “ Matemaatika   printsiibid ”. 
  1918. mõisteti kuueks kuuks vangi patsifistliku (põhimõtteline suhtumine, mille 
järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada) artikli eest 
  1949. a. sai Teeneteordeni ja Nobeli kirjandusauhinna. Kirjutiste eest, milles ta 
käsitleb humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust. 
  1970. aastal suri Walesis grippi. 
 
Vaated 
  Tuumarelva ja Vietnami sõja kriitika. Oli üks mõjukamaid tuumarelva kritiseerijaid 
maailmas.  
o   Russelli -Einsteini manifest. Tõi välja tuumarelvadega kaasnevaid kahjusid 
ja ohtusid ning kutsus maailma juhtivaid riike rahumeelseid lahendusi 
otsima . 
o  Russelli tribunal. Pidi paljastama USA sõjakuritegusid. 
o  1963 rahufond. Pidi võitlema humanitaarõiguste ja sotsiaalse rahu eest. 
  Pooldas logitsismi programmi.  Matemaatika  taandamine loogikale. seisukoht 
matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on  loogika   laiendus  
ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st 
matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika 
järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine 
annaks matemaatikale täiesti ranged  alused ja tagaks ühtlasi matemaatika 
meetodite usaldatavuse. 
  Loogiline empirism. 
  Russelli paradoks . Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja  
paradoksi . See seisneb selles Habemeajaja paradoks räägib linnast, kus on 
niisugune meeshabemeajaja, kes ajab iga päev habet igal selle linna mehel, kes 
ise endal habet ei aja, ja mitte  kellelgi teisel. Eelnevast järeldub, et Kui 
habemeajaja ei aja täna endal habet, siis ta on niisugune selle linna mees, kes 
täna endal ise habet ei aja, järelikult ajab habemeajaja tal, seega iseendal, täna 
habet.  Niisiis , kui ta ei aja endal habet, siis ta ajab endal habet. 
  Kui habemeajaja ajab täna endal habet, siis ta on niisugune selle linna mees, kes 
täna endal ise habet ajab, järelikult habemeajaja ei aja tal, seega iseendal, täna 
habet. Niisiis, kui ta ajab endal habet, siis ta ei aja endal habet. 
  Habemeajaja kas ajab täna endal habet või ei aja endal habet. Kui ta ajab täna 
endal habet, siis ta ei aja täna endal habet. Seega ta ajab endal täna habet ja ei 
aja täna endal habet. Kui aga ta ei aja täna endal habet, siis ta ajab täna endal 
habet. Seega ta ei aja endal täna habet ja ajab täna endal habet. Nii et tuleb välja, 
et igal juhul ta ajab endal täna habet ja ei aja endal täna habet. 
  Et see pole võimalik, siis muidugi võib järeldada, et niisugust linna ei saa olla. 
Seetõttu nimetatakse Russelli paradoksi mõnikord ka pseudoparadoksiks. 
 
Loogiline  atomism  
  Tähendusteooria 
  “Loogilise atomismi filosoofia” 
  Keelt saab analüüsida ehituskivideks, millest on loodud kõik väited . 
  Empiirilisus 
 
Kirjelduste teooria 
  Väide, millel puudub tõeväärtus on tähendusetu. 
  Lausete loogiline struktuur vastand  grammatilisele struktuurile. 
  Tavaliselt kasutatakse selle illustreerimiseks väljendit "Prantsusmaa praegune 
kuningas", nii nagu see esineb  lauses  "Praegune Prantsusmaa kuningas on 
kiilaspea ."  Millisest  objektist see lause räägib? Praegu ju Prantsusmaal kuningat 
ei ole. Russelli lahendus lähtus ideest, et analüüsida ei tule määravat kirjeldust 
omaette  võetuna, vaid kogu lauset, milles see sisaldub. Tema ettepanek oli 
sõnastada lause "Prantsusmaa praegune kuningas on kiilaspea" ümber nii: "On 
olemas niisugune x, et x on Prantsusmaa praegune kuningas, miski muu peale x-
i ei ole Prantsusmaa praegune kuningas ning x on kiilaspea." Russell väitis, et iga 
määrav kirjeldus sisaldab tegelikult olemasoluväidet ja ainsuseväidet, kuid neid 
saab üksteisest lahutada ning vaadelda eraldi predikatsioonist, mis on kõnealuse 
lause ilmne sisu. 
 
Tsitaadid 
   Piibel on tuntud paljude asjade poolest, aga arusaadavus ei kuulu nende hulka. 
  Enamus inimesi sureks enne kui mõtleks,  kusjuures  seda nad teevadki. 
  Sõda ei määra kindlaks, kellel on õigus — vaid kes on alles jäänud. 
  Nägemusest, mida ei ole kontrollitud ega tõestatud, ei piisa tõe tagamiseks. 
  Ma ei sureks eales oma uskumuste eest, kuna ma võin eksida.